• Eesti

Minister saatis Sõnajala pikalt

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuli 19, 2017

Eesti Ekspress, 19.07.2017

Majandusminister Kadri Simson teatas Andres Sõnajalale, et tuuleenergeetikutel pole mingit alust eeldada, et valitsus peaks lubama neil rajada Ida-Virumaale uusi tuulikuparke.

Ekspress kirjutas mõned nädalad tagasi, et Sõnajalg esitas Tuuletehnoloogia Liidu nimel valitsusele ultimaatumi, kus hoiatas enam kui miljardi euro suuruse kahjunõude eest seoses uute tuulikuparkide ehitamise pidurdamisega. Ärimees viitas oma märgukirjas, et „üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ näeb ette, et maismaal tuleb tuulikuparkide rajamiseks kasutada eelkõige endisi kaevandusalasid.

Üleriigilises planeeringus on märgitud, et suuremate maismaatuulikuparkide rajamiseks on eriti palju võimalusi Ida-Virumaa vanadel kaevandusaladel, kus on rahuldav tuulepotentsiaal ning vähem sotsiaalseid vastuolusid ja looduskaitsepiiranguid“.

Minister Simson vastas, et tuuleparkide arendajatele ei saa olla õigustatud ootust toetustele pelgalt „Eesti 2030+“ alusel. Minister selgitas, et tuulikud hakkavad raha saama ikka siis, kui süsteemihaldur tuulikupargi nõuetele vastavaks tunnistab.

Energeetikute plaanidele täita Ida-Virumaa tuulikutega tõmbas kriipsu peale kaitseministeerium, kelle väitel segavad elektrituulikud Kellavere õhukaitseradari ja ka raadioluure tööd.

Juunis sai enim taastuvenergia toetust Nelja Energia kontsern

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuli 17, 2017

BNS, 17.07.2017

Eesti elektrisüsteemi halduri Elering andmeil said juunis enim taastuvenergia toetust Nelja Energia kontserni kuuluvad ettevõtted, millele läks kokku ligi 1,3 miljonit eurot.

Nelja Energia kontsern sai koos tütarettevõtetega toetuseid kokku 1,3 miljonit eurot, suuremad taastuvenergia toetuse saajad olid veel Enefit Taastuvenergia OÜ 1,3 miljoni euroga ning Fortum Eesti kontsern, mis sai koos tütarettevõtte Anne Soojus AS-iga 1,2 miljonit eurot, selgub Eleringi riigiabi toetusesaajate nimekirjast.

Kokku maksis Elering juunis taastuvenergia toetuseks välja üle 5,3 miljoni euro ja tõhusa koostootmise toetuseks 110 305 eurot.

Poole aasta kokkuvõttes on Elering maksnud taastuvenergia toetust ligi 35,5 miljonit eurot ja koostootmise toetust üle 2 miljoni euro. Kuue kuu lõikes on Fortum Eesti kontsern saanud taastuvenergia toetust 9,3 miljonit eurot, Enefit Taastuvenergia OÜ 7,3 miljonit eurot ning Nelja Energia kontsern 7,2 miljonit eurot.

Enefit Taastuvenergia OÜ on poole aastaga saanud koostootmise toetuseid 952 832 eurot, Grüne Fee Eesti AS 290 695 eurot ja Anne Soojus AS 181 565 eurot.

Taastuvenergiast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetuse puhul on tegemist riigiabiga.

Sõnajalad: riik, laske meil ometi ehitada!

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuli 17, 2017

Postimees, 16.07.2017

Vennad Oleg ja Andres Sõnajalg on enda sõnul sattunud kummalisse olukorda, kus ühelt poolt riik kohustab neid tuuleparki ehitama, kuid teisalt on seesama riik asunud ehitustegevust takistama.

Jutt käib Ida-Virumaal asuvast Aidu tuulepargist, kuhu peaks kerkima 30 tuulikust koosnev Eesti suurim tuulepark. Kuigi ehitustegevus algas poolteist aastat tagasi ja mitu torni on juba püsti, tõmbas kaitseministeerium ja Ida-Viru maavalitsus sel kevadel projektile pidurit, põhjuseks tuulikute negatiivne mõju kaitseväe radaritele ja luuresüsteemidele.

Loe edasi Postimehe veebist.

Hiiu vallavolikogu tuulepargi vastaste vaiet rahuldada ei plaani

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuli 14, 2017

BNS, 14.07.2017
Hiiu vallavolikogu ei plaani rahuldada tuulikupargi vastaseid koondava MTÜ Hiiu Tuul vaiet Nelja Energia ja Hiiumaa Offshore Tuulepargiga sõlmitud koostöölepingu osas.

Hiiu vallavolikogul on 10 päeva aega, et Hiiu Tuule vaidele vastata, ütles Hiiu vallavolikogu esimees Jüri Ojasoo BNS-ile. Tema sõnul tõenäoliselt vastab volikogu, et lepingu sõlmimine on olnud seaduslik, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks.

“Me vallavolikogus ei tee otsuseid mis oleks seadusega vastuolus,” ütles Ojasoo. Jurist vaatab veel selle vaide üle, kuid tõenäoliselt mingit põhjust vaiet arvestada ei ole, lisas ta.

Ojasoo sõnul peaks vallavolikogu otsus seega kehtima jääma, sest tema hinnangul Hiiu Tuulel puudub ka võimalus kohtusse pöörduda, kuivõrd 8. juuni istungist, kus otsus leppe sõlmimiseks tehti, on möödunud enam kui 30 päeva.

Tuulepargivastaseid koondav Hiiu Tuul MTÜ esitas reedel vaide Hiiu vallavolikogu 8. juuni istungil vastu võetud otsusele kiita heaks koostööleping Nelja Energia ja Hiiumaa Offshore Tuulepargiga Loode-Eesti meretuulepargi rajamiseks Hiiumaa lähistele. Hiiu Tuul on seisukohal, et heaks kiidetud koostööleping ei ole õiguspärane ega otstarbekas ning tuleks seega kehtetuks tunnistada.

Tuulikutevastased vaidlustasid Hiiu valla ja Nelja Energia leppe

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuli 14, 2017

BNS, 14.07.2017

Tuulepargivastaseid koondav Hiiu Tuul MTÜ esitas Hiiu vallavolikogule vaide vallavolikogu 8. juuni istungil vastu võetud otsusele kiita heaks koostööleping Nelja Energia ja Hiiumaa Offshore Tuulepargiga Loode-Eesti meretuulepargi rajamiseks Hiiumaa lähistele.

Hiiu Tuul on seisukohal, et heaks kiidetud koostööleping ei ole õiguspärane ega otstarbekas ning tuleks seega kehtetuks tunnistada, teatas MTÜ.

Vaide esitaja Hiiu Tuul MTÜ esindaja Inge Taltsi sõnul on Hiiu vallavolikogu heaks kiitnud vallale ja selle elanikele kahjuliku lepingu ning sellega asetanud kohaliku omavalitsusüksuse huvide konflikti.

Kui Hiiu vallavolikogu vaiet ei rahulda on tuulepargi vastased valmis teemaga edasi liikuma samm-sammult ja teema kasvõi kohtus lõpuni vaidlema, ütles Talts BNS-ile.

“On arusaamatu, miks on kohaliku omavalitsuse üksusel vaja sõlmida erainvestorist arendajaga arendajat soosiv leping, pannes end ühtlasi olukorda, kus Hiiu valla, aga hiljem ka ühinenud omavalitsuste võimalused Hiiumaad mõjutavat objekti puudutavates otsustes kaasa rääkida on tunduvalt ahtamad,” ütles Talts.

Taltsi sõnul ei olnud koostöölepingu heaks kiitmine vallavolikogu poolt õiguspärane, kuna sellega on Hiiu vald jätnud täielikult tähelepanuta potentsiaalsed negatiivsed mõjud nii loodusele kui elanikele.

Heaks kiidetud koostöölepinguga on vald andnud Taltsi hinnangul ära võimaluse tuulepargi rajamisel astuda välja kohalike huvide, sealhulgas Hiiumaa looduse kaitseks. “Leiame, et kohalik omavalitsusüksus kui avaliku võimu kandja ei või sõlmida lepinguid, mis piiravad tema õigusi tegutseda avaliku võimu kandja ja haldusorganina,” lisas Talts.

Ühtlasi juhib Hiiu Tuul vaides tähelepanu, et enne haldusreformi lõppemist on kohalikel omavalitsustel lojaalsuskohustus hoiduda võtmast kohustusi uuele omavalitsusüksusele, kui kohustuse võtmine ei ole hädavajalik ega kiireloomuline. “Põhjendamatu on Hiiu vallavolikogu kiirustamine koostöölepingu heaks kiitmisega, kui antud lepinguga võtavad nad olulisi kohustusi kogu ühtsele Hiiumaa vallale,” ütles Talts.

Lisaks toob Hiiu Tuul MTÜ vaides välja, et menetluse käigus on koostöölepingu tingimusi muudetud: heaks kiidetud lepingus on piiratud kogukonna arenguks lubatud eraldiste kasutamist vaid tuulepargi mõjus olevatele valdkondadele.

“Algselt kogukonna hüvanguks lubatud kasu on nüüd määratud hoopis tuulepargi mõjude leevendamiseks. Tuulepargi mõjusid peavad arendajad niikuinii leevendama ning tegema seda oma kuludega. Mõjude leevendamine ei ole täiendavaks hüveks kohalikule omavalitsusele,” selgitas Talts.

“Antud lepingu heaks kiitmisega Hiiu vald sisuliselt loobub Hiiumaa looduse ja Natura alade kaitsmisest ning võtab omale kohustuse toetada tuulepargi rajamist Hiiumaa rannikuvette ning tegema koostööd selle võimalikult kiireks rajamiseks,” ütles Talts.

Hiiu Tuul MTÜ märgib lisaks, et Hiiu vallale ja Hiiumaa elanikele ei ole siiani teada, milline koostööleping tegelikult heaks kiideti. Hiiu valla dokumendiregistrist on leitav vallavolikogu otsus koostöölepingu heaks kiitmise kohta, kuid koostöölepingut ja koostöölepingu lisasid heaks kiidetud kujul avalikustatud ei ole.

Tuulikupargi vaidlus jõudis kohtusse

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuli 14, 2017

Õhtuleht, 14.07.2017

Järelevalvemenetluse käigus esitas Ida-Viru maavanem Lüganuse vallale ettepaneku tunnistada kehtetuks korraldused, mille alusel on väljastatud ehitusload vendade Sõnajalgade tuulikute püstitamiseks, mis segavat kaitseväe luuret: asi on jõudnud kohtuvaidluseni.

Tänavu talvel lennutasid kaitseväelased Eesti Ekspressi teatel Aidu tuulepargi kohal drooni ja selgus, et üks pooleliolev tuulik on kerkinud juba 137 meetri kõrguseks, kuigi ehitusluba lubab 135meetriseid. Ida-Viru maavalitsus sai 2. veebruaril info, et Lüganuse vallas võivad Aidu tuulepargi ehitamiseks antud haldusaktid olla õigusvastased.

Maavanem algatas kontrollimiseks Lüganuse valla suhtes järelevalvemenetluse ja on nüüdseks esitanud menetluse käigus vallale ettepaneku tunnistada kehtetuks korraldused, mille alusel on väljastatud ehitusload tuulikute püstitamiseks. Praeguseks pole vallavalitsus korraldusi tühistanud, teatas maavalitsus, kellel jätkub vallaga ses osas kohtuvaidlus.

Nelja Energia enne aastat 2020 Hiiumaa avamere tuuleparki ei ehita

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuli 12, 2017

BNS, 12.07.2017

Taastuvenergiafirma Nelja Energia AS madalate elektrihindade tõttu enne 2020. aastat avamere tuuleparke välja ehitama ei hakka.

Kuna avamere tuuleparkides toodetav elektrienergia ei ole Eesti ja Leedu kontekstis praeguste turuhindadega konkurentsivõimeline, on avamereobjektid vähemalt kuni 2020. aastani kontserni äriplaanidest välja jäetud, seisab ettevõtte majandusaasta aruandes.

Viimastel aastatel on elektrihind Baltimaade ja Põhjamaade piirkonnas olnud umbes 30 eurot megavatt-tunni kohta, mis Nelja Energia juhatuse esimehe Martin Kruusi sõnul ei võimalda ilma toetuseta ühtegi tootmisvõimsust juurde ehitada.

Kuigi Nelja Energia enne 2020. aastat avamere tuuleparke ehitama ei hakka, arendab ettevõte projektid sinnamaani välja, et sobiva võimaluse tekkimisel projektiga edasi minna. “Nelja Energial on eesmärgiks projektid tehnilises mõttes välja arendada et soodsa võimaluse tekkimisel need kiiresti ette võtta,” ütles Kruus BNS-ile.

Kruus ei soovinud öelda, millise elektrihinna juures projektid tasuvaks muutuksid, kuid ütles, et möödunud aastal Leedus valmis saanud Šilute tuulepargi toodangu fikseeritud hind 69,5 eurot megavatt-tunni kohta oli sobiv projekti elluviimiseks. Samuti mainis Kruus Vattenfalli eelmise aasta novembri sõlmitud lepingut, millega Vattenfall arendab Taanis välja 600-megavatise tuulepargi, kus fikseeritud hinnaks on kõigest 49,9 eurot megavatt-tunni kohta. Viidates, et tasuvushind võiks Nelja Energial samuti nende hindade vahele jääda.

Kruus väljendas oma sõnul optimismi, et tulevikus on võimalik mõne taastuvenergia toetuse abil projektid ellu viia. Ühe võimalusena näeb ta taastuvenergia müümist riikidele, kes oma taastuvenergia eesmärke saavutada ei suuda. “Pigem on rohkem riike, kes oma eesmärgid täidavad, mistõttu pakkumist turule on, kuid on ka riike, kes oma eesmärke ise täita ei suuda,” märkis Kruus.

Nelja Energia plaanib Hiiumaa põhjarannikule merre 700-megavatist meretuuleparki, ligikaudu 200-ruutkilomeetrine park rajataks 12 kilomeetri kaugusele rannajoonest kuni 30 meetri sügavusele Vinkovi ja Apollo madalikele ja selle rajamine maksaks kuni 2 miljardit eurot. Samuti on ettevõttel arendamisel projekt Leetu 400-megavatise avamere tuulepargi rajamiseks.

Eesti Energia ootab Enefiti IPO jaoks Tootsi kinnistu osas selgust

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuli 11, 2017

BNS, 11.07.2017

Eesti Energia ootab, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu Tootsi kinnistu enampakkumine peatselt välja kuulutaks; ettevõte tegeleb Enefiti börsileviimise ettevalmistamisega ning loodab, et aktsiate avaliku esmapakkumise (IPO) ajaks on asjas selgus saavutatud.

“Eesti Energia kavatseb Tootsi maade enampakkumisel osaleda ja loodame, et enampakkumine toimub peatselt,” ütles Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk BNS-ile. Tootsi tuulepargi arendus on Kuuse sõnul kõige käegakatsutavam suuremahuline taastuvenergia arendusprojekt Eesti Energia portfellis.

“Hetkel tegeleb Eesti Energia enda taastuvenergia ettevõtte börsileviimise eelanalüüsiga. Kindlasti on meie huvi, et juhul kui börsileviimine aset leiab, oleks ettevõtte arendusprojektide ja äriliste väljavaadete osas võimalikult suur selgus saavutatud,” märkis Kuusk.

Eesti Energia on kõige varasemalt plaaninud IPO-t järgmise aasta esimesse poolde. Juunis ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter intervjuus Reutersile, et IPO täpsem ajakava avaldatakse tänavu augustis.

Veebruaris ütles Sutter, et Enefiti IPO on jätkuvalt sõltuv Tootsi tuulepargi kinnistu enampakkumisest. “Usume, et see tuulepark tuleb ja leiame lahenduse, kuidas see ära teha. Ilma selleta oleks IPO palju lahjem,” märkis ta toona.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu otsustab Tootsi tuulepargi enampakkumise väljakuulutamise augustis, enampakkumine on tulenevalt selle arvatumast keerukamaks osutumisest korduvalt edasi lükkunud.

Valitsus tunnistas aprilli lõpus kehtetuks korralduse, millega oli eraldanud Eesti Energia AS-ile Tootsi tuulepargi rajamiseks maa ja otsustas panna maa avalikule enampakkumisele.

Vastavalt koalitsioonileppele on plaanis AS Enefit Taastuvenergia 49 protsendi aktsiate börsile viimine, mis hõlmab endas nii tuule-, hüdro- kui ka muud taastuvenergiat.

Eesti Energia asustas Enefit Taastuvenergia mullu suvel ning koondas sinna taastuvenergia üksused nagu Iru elektrijaam, Aulepa, Paldiski, Virtsu ja Narva tuhavälja tuulepark, Paide Pogi ning Valka koostootmisjaamad ning hüdrojaamad.

«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes