• Eesti

Eestis läheneb kaugküttest soojuse tootmise osakaal 50-protsendini

Eesti uudised, Tuuleenergiadetsember 4, 2017

ERR, 03.12.2017

Eesti riik on tänaseks juba ületanud kohustuse võtta aastaks 2020 kasutusele 25 protsendi ulatuses taastuvenergiat, 2030. aastaks peaks plaanide kohaselt kogu Eestis kasutatavast ja kulutatavast energiast tulema juba pool tuulest, päikesest, biomassist ja biogaasist.

Juba täna saab Eestis kasutatavast energiast 29 protsenti taastuvatest allikatest ning suurema osakaalu annab just biomassist saadav kaugkütte soojusenergia, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsleri Ando Leppimani sõnul on kaugküttest soojuse tootmisel oskaal Eestis lähenemas 50-protsendile.

“Meil on olemas ka toetusmeetmed, et katlamajasid ümber ehitada biomassile, et minna ära põlevkiviõlilt ja maagaasilt. Aga teine pool kindlasti on turu enda hindade küsimus, et lihtsalt biomassist soojuse tootmine ongi mõistlikum,” märkis ta.

Rohelist elektrit tuleb samuti 2/3 ulatuses biomassist ja 1/3 ulatuses tuulest ja päikesest. 140 arvestatavat tuugenit annavad praegu aastas suurusjärgus 310 MW elektrit. Kuna maismaa tuuleparkide rajamisel on erinevaid takistusi, siis võib kümnekonna aasta pärast tuule osakaal elektri tootmisel kasvada mitu korda ehk kuni 1500 MW-ni just merre rajatavate tuuleparkide arvelt.

Eesti Tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kaasonen märkis, et täna tuleb kuskil kuus protsenti meie tarbimisest tuuleenergiast ja kui vaadata värskelt kinnitatud energiamajanduse arengukava, siis see näeb ette, et võiks tulla aastaks 2030 kuni 50 protsenti taastuvenergiast.

“Ja suurim osa tulebki just tuuleenergiast. Nüüd on küsimus, kui palju me saame maismaale veel tuulikuid panna ja kui palju tuleks panna merre. Minu hinnangul pole see 50 protsendi eesmärk, mille Eesti on võtnud, teostatav ilma meretuuleparkide kasutusele võtmata,” ütles ta.

Eestis makstakse praegu taastuvenergia tootjatele aastas toetusteks suurusjärgus 70 miljonit eurot. Samas usuvad asjatundjad, et tänu tehnoloogia arengule peaks toetus rohelise energia saamiseks tulevikus vähenema. Ja seda nii Eestis kui ka kogu Euroopas.

“Täna tuleb ükskõik millisele uuele elektrijaamale peale maksta, sest elektrituru hinnaga uusi investeeringuid ei tee. Aga tuuleenergial see osa kogu aeg väheneb ja ka Euroopa Liit motiveerib riike üle minema vähempakkumiste süsteemile. Näiteks Leedus ja teistes riikides, kus on vähempakkumised toimunud, seal on tuuleenergia hind oluliselt odavam, kui me täna Eestis maksame,” nentis Kasonen.

Kuidas riik ja Eesti Energia meile lihtsalt koti pähe tõmbavad

Eesti uudised, Tuuleenergiadetsember 4, 2017

Delfi, 04.12.2017

Tootsi tuulepargi ümber lahvatanud vaidlused on tänaseks kestnud enam kui aasta. Ent olemuslikult ei toimu diskussioon mitte ühe tuulepargi saatuse, vaid riigi rolli üle ettevõtluses.
Sellele juhtis teravapilguliselt tähelepanu Siim Kallas, kes küsis Äripäeva raadiosaates riigiettevõtte Eesti Energia kohta: „Aga nüüd tegelevad nad tuuleparkidega, milleks?”

Sama teema teise tahu tõstatas mõne kuu eest elektri- ja gaasi põhivõrgu ettevõtte Eleringi juht Taavi Veskimägi, kui ta tõi kriitiliselt välja Eesti Energia juhtkonna poolt kiidetud sünergia jaotusvõrgu ettevõtte ja ülejäänud kontserni vahel, märkides, et „Kõik, kes räägivad Elektrilevi ja Eesti Energia vahelisest sünergiast, ütlevad automaatselt, et Eesti Energia kuritarvitab enda osalust turul 90 protsenti elektrivõrgu kliente omavas võrguettevõttes.”

Nii OECD kui ka Euroopa Komisjon on hiljaaegu oma suunistes riigiettevõtlusega seotud vastuolulisi aspekte analüüsinud. Valitsuse kui reguleeriva asutuse, täitevvõimu ja varade omaniku roll avab teatavatel juhtudel riigi omandis olevatele ettevõtetele sooduskohtlemise võimaluse. Need eelised võivad olla näiteks otsetoetused, soodusfinantseeringud, riiklikud tagatised, seadusandja poolne sooduskohtlemine, konkurentsieeskirjade rikkumisest vabastamise või pankroti eeskirjadest vabastamine.

Diskrimineeritakse teisi turuosalisi

Eesti Energia puhul tundub, et on astutud samme, mille eest rahvusvahelised organisatsioonid hoiatanud on. Tootsi tuulepargi tarbeks muudetakse riigiettevõtte jaoks seadust, Tootsi kinnistu eraldatakse enampakkumiseta riigiettevõtte poolt tellitud kinnisvaraekspertiisi alusel Eesti Energiale, RMK poolt korraldatakse kinnistu enampakkumine ootamata ära olulist Euroopa Komisjoni otsust riigiabi tingimuste kohta, varjatakse konkurentide eest kinnistu ja tuulepargi arendamisega seotud teavet. Näib, et kuivõrd dividendid aitavad riigikassat täita, siis on riik omanikuna huvitatud maksimaalsest omanikutulust ja Enefit Taastuvenergia börsile viimise tulust ning selleks on astutud samme, mis diskrimineerivad teisi turuosalisi.

Nii OECD kui ka Euroopa Komisjon hoiatavad kaasneva ebaefektiivsuse eest, mida riigiettevõtete jaoks konkurentsi moonutamine turul kaasa võib tuua. Lähemal analüüsimisel selgub, et Eesti Energiale terendab elektritarbija taskust üleliigse tuluna enam kui 180 miljonit eurot. Need on kümned ja sajad eurod iga pere ja tuhanded ning kümned tuhanded eurod ettevõtete taskust.

Sellise arvutuseni jõuab igaüks, kui kõrvutab potentsiaalset tulu Tootsi tuulepargile olemasolevast toetusskeemist võrreldes võimaliku taastuvenergia toetuse vähempakkumisega Tootsi kinnistul. Tänavu Hispaanias toimunud viimasel maismaa tuuleenergia vähempakkumisel kujunes hinnaks 43 EUR/MWh ning Saksamaal 38 EUR/MWh. Tootsi tuulepargi tegelikuks toetusvajaduseks oleks seega kokku ca 40 miljonit eurot. Ülemäärase kompensatsiooni eest saaks rajada 4-5 sama suurt tuuleparki lisaks. Kui riiki motiveeriks antud juhul taastuvenergia arendamine. siis oleks loogiline eeldada, et astutaks samme vähempakkumiste korraldamiseks.

Kaheks jaotatud turg

Sellised eelised jagavad turuosalised kaheks: priviligeeritud riigiettevõtted ja teisejärgulised eraettevõtted. Tootsi kaasuse puhul peaks igaüht panema hämmastama juba see asjaolu, et kohtute jaoks on ettevõtjate esitatud argumendid juba teist korda veenvad, ent otsustajad ei pea nende arvestamist oluliseks.

Ühiskonnas oleks vajalik aus ja läbipaistev debatt riigi rollist ettevõtluses. Debatt, kus oleks võimalik küsida olulisi küsimusi kartmata jääda riigiettevõtete PR-laviini alla.

OECD ja Euroopa Komisjon kutsuvad poliitikasoovitustes riike kehtestama tingimusi võrdseks konkurentsiks, nõudma riigiettevõtetelt läbipaistvat juhtimist, avalikustamist ja vastutust, tagama investeerimiskeskkonna ettenähtavust ja läbipaistvust ning riigiettevõtete erastamisel kehtestama tõhusa regulatiivse järelvalve. Debati tulemusena peaks sündima ühiskondlik kokkulepe, mis tagaks kodanikele ning turuosalistele arusaadava riigiettevõtluspoliitika.

Tuulikuid ei lubata ei itta ega läände

Eesti uudised, Tuuleenergiadetsember 3, 2017

Äripäeva tööstusuudised, 03.12.2017

Reedel toimunud Energia aastakonverentsil tõdeti, et liiga jäigad reeglid on tuuleenergia arengu Eestis seisma pannud.

Enefit Taastuvenergia juht Aavo Kärmas tõdes energia aastakonverentsil, et tuuleenergias ei ole viimastel aastatel märkimisväärselt uusi võimsusi turule tulnud, kuigi arendustega tegeletakse. Kärmas märkis, et üks põhjus võib olla toodangu piir 600 gigavatt-tundi, kuhu maani makstakse taastuvenergia toetusi.

Kärmas jäi siiski optimistlikuks ja ütles, et peamine on vaadata tulevikku. „Tuuleenergia hinnad on muutunud üha odavamaks. Mina ise olen optimistlik, kui rääkida Eestist. Kuigi jah, ma isiklikult arvan, et maismaal enam väga palju võimalusi arendada ei ole.“ Tulevik võiks seega olla tema arvates Eestis hoopis meretuule käes.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen väljendas aga tuleviku osas muret, sest Eesti näitab end tuuleenergia osas väga eesrindlikuna, aga praktikas see alati nii ei ole. „Ma ei tea, kuidas me täidame oma energia- ja kliimapoliitika eesmärgid, sest ma ausalt öeldes ei tea, kuhu me need tuulikud paneme.“ Ta ütles, et maismaal on praegu üks projekt, millel on kõik load olemas ja selle peale käib suur ralli. Merel pole aga ühtegi sellist projekti.

Loe pikemalt Äripäevast.

VIDEOINTERVJUU Aavo Kärmas Tootsi tuulepargi ülekulust: ma tahan näha arvutuskäiku

Eesti uudised, Tuuleenergianovember 30, 2017

Postimees, 30.11.2017

Eesti Energia taastuvenergiaettevõtte Enefit Greeni juht ütles videointervjuus Postimehele, et enne, kui ta ei ole näinud arvutuskäiku, mille kohaselt tekiks neil Tootsi tuulepargist järgmise 12 aasta jooksul enam kui 180-miljoniline ülekulu, ta seda väidet ei kommenteeri.

Eesti Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist rääkis hiljuti Postimehele, et kui Tootsi tuulepargi enampakkumise võidaks Eesti Energia, siis tänase toetusskeemi jätkudes tekiks sellest järgmise 12 aasta jooksul 180-miljoniline ülekulu, mille maksavad kinni tarbijad. Samas, kui Tootsi tuulepark läheks enampakkumise asemel vähempakkumisele, oleks sama raha eest võimalik ehitada veel viis tuuleparki.

Loe edasi Postimehe veebist.

Leedu minister: tuuleenergiasse investeerimist nähakse regionaalselt

Eesti uudised, Maailma uudised, Tuuleenergianovember 30, 2017

BNS, 30.11.2017

Euroopa tuuleenergiafirmad tervitavad Leedu püüdeid suurendada taastuvenergia osakaalu, kuid potentsiaalseid investeeringuid nähakse regionaalsel tasandil, ütles Leedu energiaminister Žygimantas Vaičiūnas.

“Need ettevõtted ei vaata vaid Leedu turgu vaid ka regionaalset turgu ja pikemas perspektiivis on nad eriti huvitatud avamere tuuleenergia arendamisest,” ütles minister pärast sektori tippjuhtidega kohtumist Amsterdamis.

Vaičiūnase sõnul on välisfirmad huvitatud Leedu plaanidest rajada avamere tuuleparke. Valitsus peaks lähiaastail selles osas ka otsuse langetama, kuid regionaalne kokkulepe aitaks investeeringuid ligi tõmmata.

“On tähtis rõhutada, et ettevõtted on huvitatud meist kui regioonist ja mitusada megavatti merel oleks ühele riigile kallis. Koostöö Baltimaade vahel avaks laiemad võimalused,” sõnas ta.

Vaičiūnas ütles, et on koostöövõimalusi arutanud juba ka oma Eesti kolleegidega.

Eesti Energia vaidlustas Tootsi tuulepargi kinnistu müügi peatamise

Eesti uudised, Tuuleenergianovember 29, 2017

BNS, 29.11.2017

Eesti Energia on vaidlustanud Tootsi tuulepargi enampakkumise peatanud esialgse õiguskaitse.

Mõned ettevõtted on Riigimetsa majandamise Keskuse (RMK) Tootsi kinnistu enampakkumise vaidlustanud ja kohus ka esialgse õiguskaitse kinnitanud, ütles Enefit Taastuvenergia juhatuse esimees Aavo Kärmas pressikonverentsil. “Oleme selle määruse vaidlustanud,” lisas ta.

Tallinna halduskohus võttis novembri alguses menetlusse Eleon AS-i, Raisner AS-i ja Tootsi Tuulepark OÜ kaebused tunnistada RMK otsus Tootsi tuulepargi maa-ala enampakkumisele panemiseks kehtetuks, kaebused liideti ja tagati esialgne õiguskaitse, mis keelab kinnisasja võõrandamise.

RMK ja Eesti Energia AS esitasid 21. novembril ringkonnakohtule määruskaebuse, et tühistada määrus esialgset õiguskaitset puudutavas osas ja teha selles osas uus määrus, millega jätta kaebajate esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata.

Ringkonnakohus võttis 22. novembril määruskaebused menetlusse ning andis kaebajatele määruskaebuse osas seisukoha esitamiseks tähtaja hiljemalt teisipäevani. Hetkel ei ole veel edasisi tähtaegu määratud.

RMK nõukogu otsustas panna Tootsi tuulepargi kinnistu avalikule suulisele enampakkumisele alghinnaga 12,3 miljonit eurot. Avalik suuline enampakkumine pidi toimuma 8. novembril.

Tootsi tuulepargi kinnistu asub Põhja-Pärnumaa vallas Metsakülas, selle suurus on 160 hektarit ning kinnisasi koosneb 40 katastriüksusest, millest 38 on detailplaneeringuga ette nähtud tuulikute püstitamiseks ning kaks tuulemõõdutornidele.

Vastavalt koalitsioonilepingule on plaanis AS Enefit Taastuvenergia 49 protsendi aktsiate börsile viimine, mis hõlmab endas nii tuule-, hüdro- kui ka muud taastuvenergiat. Eelnevalt viiakse läbiavalik enampakkumine Tootsi kinnistut puudutava vaidlusaluse tuulepargi maa asjus.

Eesti Energia asutas Enefit Taastuvenergia mullu suvel ning koondas sinna taastuvenergia üksused nagu Iru elektrijaam, Aulepa, Paldiski, Virtsu ja Narva tuhavälja tuulepark, Paide Pogi ning Valka koostootmisjaamad ning hüdrojaamad.

Kui suur osa elektrist tuleb Eestis ja Euroopas tegelikult tuulest?

Eesti uudised, Maailma uudised, Tuuleenergianovember 27, 2017

Geenius, 27.11.2017

Taastuvenergiast räägitakse palju, kuid tihti ei kuule seda, kui palju tegelikult mõnes riigis näiteks tuuleenergiat kasutatakse. Seda probleemi aitab lahendada portaal Wind Europe, kust näeb riikide kaupa, kui palju tuult viimastel päevadel kasutati.

Seega selgub, et näiteks 25. novembril moodustas tuuleenergia Euroopa elektrivajadusest 11,7%, mille abil saaks elektriga varustada 103 miljonit majapidamist või 36% tööstussektori elektrivajadusest.

Kuigi keskmine on kõrge, siis Eesti puhul asjad nõnda roosilised pole ning samal kuupäeval kattis tuuleenergia 4% riigi elektrivajadusest.
Seevastu näiteks Taanis sai tuule abil kaetud 30,1% päevasest elektrivajadusest.

Päevast-päeva toodetud elekter siiski aga kõigub, olenevalt tuulest ning tarbimisest. Näiteks 23. novembril kaeti tuuleenergiaga 19,2% Euroopa elektrivajadustest. Seejuures Eestis sai tuule abil kaetud 18% vajadustest, Taanis aga 93%.

2016. aasta lõpu seisuga oli Eestis töös 139 elektrituulikut koguvõimsusega 309,96 MW. Tuulepargid tootsid Eestis 2016. aastal kokku 589 GWh elektrienergiat ehk 15% vähem kui 2015. aastal, mil oli rekordiline tuuleenergia aasta. Eleringi andmetel andis tuuleenergia 41,7% taastuvenergia 2016. aasta kogutoodangust.

RMK valis tuulepargivaidluses poole

Eesti uudised, Tuuleenergianovember 27, 2017

Postimees, 27.11.2017

Kui kevadel võtsid mitu suuremat tuuleenergiaettevõtjat jalge alla kohtutee riigiga, et Tootsi tuulepargi maa läheks Eesti Energiale andmise asemel enampakkumisele, siis praeguseks on nad kohtus vaidlustanud ka enampakkumise. Selle korraldaja RMK leiab nüüd sarnaselt Eesti Energiaga, et tuuleettevõtjad ajavad kiusu ega ole maa ostmisest tegelikult huvitatud.

«Sellisel enampakkumisel ei tahagi teised eraettevõtted osaleda, sest neil tingimustel saab võita üksnes Eesti Energia. Eesmärk ei ole ju see, et saaks lihtsalt enampakkumisel osaleda, vaid et saaks Tootsis tuuleparki arendada,» rääkis üks enampakkumise vaidlustanud ASi Raisner juhatuse liige Harry Raudvere, miks nad on taas kohtutee ette võtnud.

Tema kinnitusel pole mingit kahtlust, et kõik kaebajateks olevad arendajad tõesti soovivad seal tuuleparki rajada. «Praegu on aga asjaolud seatud ja enampakkumise tingimused korraldatud nii, et ükskõik millisel muul arendajal peale Eesti Energia pole seda teha võimalik,» nentis tuuleettevõtja.

Loe edasi Postimehe veebist.

«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes