• Eesti

Uuring: Eesti suudaks vähendada CO2-heidet 40 protsenti enam

Eesti uudised, Tuuleenergiaaprill 30, 2018

BNS, 30.04.2018

Eestil oleks võimalik vähendada süsihappegaasi heidet 2030. aastaks 40 protsenti võrra võrreldes praeguse arengutrendiga, kui võtta kasutusele kümme Põhjamaades juba toimivat lahendust samas ulatuses, nagu neid seal täna juba on rakendatud.

“Eestil on väga suur potentsiaal oma majanduse süsinikumahukust vähendada ja saaksime olla palju ambitsioonikamad, kui praegune arengutrajektoor ette näeb,” ütles uurimuse projektijuht Lauri Tammiste Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskusest.

“Oluline on ka see, et lisaks otsestele kuludele-tuludele energiasektoris kaasneb lahenduste kasutuselevõtuga ka sotsiaalmajanduslik kasu mitmes valdkonnas,” lisas Tammiste.

Uuringus välja toodud lahendusteks on päikeseenergia ja maismaa tuuleenergia laialdasem kasutuselevõtt, biomassi kasutamine sooja tootmises, soojuse ja elektri koostootmine, elektrisõidukite ja biokütuse kasutamine transpordis, energiatõhusus hoonetes ja tööstuses, sõnniku käitlemine põllumajandussektoris ning taasmetsastamine.

Lahenduste rakendamisega kaasnevad kulud, kuid pikemas perspektiivis võimaldavad need ka raha kokku hoida. Neto kokkuhoid 2030. aastaks võib olla viie vaatluse all olnud riigi peale kokku 1,2 miljardit eurot. Suurimat kasu tooks hoonete ja tööstuse energiatõhususe suurendamine, kus kasu ületab investeeringute kulu.

Kõige kallimad lahendused on biomassi kasutamine sooja tootmises, mis vajab viie riigi peale miljard eurot investeeringuid, tuuleenergia ja päikeseenergia investeeringud on vastavalt 500 ja 400 miljonit eurot. Samas vähendavad need lahendused riikide süsinikuheidet.

“Eestil on võimalik võtta senisest oluliselt kiiremini kasutusele keskkonnasõbralikke lahendusi, kasutades Põhjamaade kogemusi eeskujuna ja selline ettevõtmine ei pea sugugi olema kulukas. Valdkonna juhtivate riikide samme analüüsides saab Eesti vältida juba tehtud eksimusi ja valida targemaid poliitikaid,” ütles Oras Tynkkynen uuringu koostamist juhtinud Soome innovatsioonifondist Sitra.

Lahenduste edukaks elluviimiseks on vaja ambitsioonikaid riiklikke eesmärke, selgeid tegevuskavasid, sobivaid finantsstiimuleid ja stabiilset õigusraamistikku.

Näited sotsiaalmajanduslikust kasust on puhtam õhk ja õhusaastega kaasnevate terviseriskide vähenemine, energia varustuskindluse parendamine, töökohtade loomine, samuti täiendav maksutulu.

“Green to Scale 2” uuringu läbiviimist korraldas Soome innovatsioonifond Sitra Põhjamaade Ministrite Nõukogu rahalisel toel. Uurimuse teostas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus, SEI Tallinn.

Riigiettevõte läks ehitamisega liiale, töö pandi seisma

Eesti uudised, Tuuleenergiaaprill 29, 2018

Pärnu Postimees, 29.04.2018

Eesti riigile kuuluval aktsiaseltsil Elering pole Tootsi suursoo lähistele alajaama ehitamise luba, kuid pealtnäha on alajaamaks ette nähtud kinnistul tööd juba alanud. Ettevõte ise nimetab tekkinud rajatist masinatele vajalikuks ümberpööramiskohaks.

Põhja-Pärnumaa vallas asuv skandaalne Tootsi suursoo kinnistu, kuhu tulevikus peaks kerkima üüratu tuulepark, ootab endiselt omanikku. Riigimetsa majandamise keskus (RMK) üritas mullu korraldada enampakkumise alghinnaga 12,3 miljonit eurot. Kuid eraettevõtjad vaidlustasid pakkumisvooru ja kohus peatas selle, kuni kohtuvaidlused tulemuseni viivad.

Kuigi juriidiliselt pole selge, kes Põhja-Pärnumaal tuuleparki arendama hakkab, on Eesti Energia juba 2016. aastal Eleringiga sõlminud pargi tarbeks liitumislepingu. Nii on Eleringi ülesanne kinnistu kõrvale ehitada alajaam ja juurdepääsutee.

Kuid alajaama kohta pole Põhja-Pärnumaa vald veel Eleringile ehitusluba väljastanud. Ettevõttel on luba ehitada vaid tee.

Ometi on töövõtja (ehitab eraettevõte, Elering on tellija) peale tee hakanud kujundama alajaama kinnistut. Krundile, kuhu peaks kerkima alajaam, on veetud hulk täiteliiva ja seda on hoolega silutud. Vallale esitatud juurdepääsutee ehitusprojektis pole sellist rajatist ette nähtud, seega võib tõlgendada seda kui keelatud ehitamist.

Elering tõlgendab olukorda teisiti. „Ehitusfirma kasutas alajaama kinnistut tee-ehitusmasinate ja materjalide hoiustamiseks ja masinate ümberpööramiseks,“ väitis ettevõtte kommunikatsioonijuht Ain Köster.

Kas tee-ehituseks vajalik masinate parkimisplats või keelatud ehitamine? Samale kinnistule on riigiaktsiaseltsil plaanis ehitada alajaam.

Martin Laine

6. aprillil saatis Põhja-Pärnumaa vald Eleringile märgukirja selgitustega, et ehitaja pole lubatust kinni pidanud. „Palume viivitamata tagada, et ehitamine vastaks loa aluseks olevale projektile,“ manitses vallavalitsus. Ehitusloata ehitamine on rahatrahviga karistatav süütegu.

Pärast nimetatud kirja saatmist jäi ehitus seisma. „Kohe, kui selgus, et alajaama kinnistu kasutamine pole kooskõlas juurdepääsutee ehituseks saadud ehitusloaga, peatas töövõtja tööd,“ kinnitas Köster.

Köstri selgituse järgi peab nüüd Elering ootama vallalt alajaama ehitusluba, et ehitamine saaks jätkuda. Aprilli alguse seisuga ootas ehitusluba veel päästeameti kooskõlastust.

Kruiisilev sai peale purje

Eesti uudised, Maailma uudised, Tuuleenergiaaprill 29, 2018

Delfi Ärileht, 29.04.2018

M/S Viking Grace on maailma esimene reisilaev, mis varustatud tuuleenergia kasutamiseks rootorpurjega. Alates aprilli keskpaigast seilab laev Turu-Stockholm liinil, kirjutab Eesti Päevalehe erileht Logistika.

Soome ettevõttes Norsepower Oy Ltd väljatöötatud rootorpurjelahendus vähendab kütusekul. Silindrikujuline pisut korstnat meenutav rootorpuri on 24 meetrit kõrge ja neljameetrise diameetriga ning kasutab laeva tuuleenergia jõul edasiviimiseks nn Magnuse efekti. Rootori keerlemisel voolab õhk ühele poole väiksema rõhuga kui teisele poole. Rõhuvahest tekkiv tõukejõud viib laeva edasi. Rootorpuri töötab automaatselt ja süsteem seiskub tuulesuuna ebasoodsaks muutumise korral. Sõltuvalt tuuletingimustest vähendab rootorpuri laeva süsinikuheidet aastas kuni 900 tonni võrra.

Mere ja saarestiku loodus on Ahvenamaa laevaettevõttele väga südamelähedane ning looduse säästmine on ettevõtte äritegevuse tähtis eeltingimus. 2013. aastal valminud Viking Grace on üks maailma kõige rohelisematest reisilaevadest, kuna kasutab veeldatud maagaasi (LNG) ning on väikese süsinikuheite ja madala müratasemega. Tänu uuele rootorpurjele on laev nüüd Turu saarestikku läbides veelgi loodussõbralikum.

„Ahvenamaa laevaettevõttena sõltub meie toimetulek merest, seega on mere heaolu toetamine meile primaarse tähtsusega. Soovime võtta kasutusele uusi lahendusi, mis vähendavad keskkonnale avalduvat koormust. Soome ettevõte Norsepower on projekteerinud maailmaklassi mehaanilise rootorpurje, mis vähendab kütusekulu. Oleme uhked, et meie Viking Grace on maailma esimene reisilaev, mis kasutab seda uuenduslikku lahendust,“ selgitas Viking Line’i tegevdirektor Jan Hanses.

Rootorpuri valmis aastatega
Soome säästva tehnoloogia ettevõte Norsepower Oy Ltd on rootorpurjelahenduse väljatöötamisega tegelenud viis aastat. Rootorpurje ideest hakati rääkima juba sada aastat tagasi, ent suurt huvi pakkuvaks on see muutunud just viimasel ajal – karmistuvate keskkonnakaitsenõuete ning kõrgematasemeliste materjalide ja tehnoloogiliste lahenduste valiku tõttu. Norsepower on arendustöös teistest aastaid ees.

„Norsepoweri jaoks on suur au, et meie uudne rootorpurjetehnoloogia muudab laeva M/S Viking Grace’i veelgi keskkonnasõbralikumaks. Maailma viimaste traditsiooniliste suurte purjelaevade omanikud ja kasutajad olid just Ahvenamaa laevaettevõtted, seega on sobilik, et nüüdisaegse abipurjetehnoloogia kasutuselevõtmisel on samuti esirinnas Ahvenamaa. Viking Line ja Norsepower on teinud rootorpurje paigaldamisel suurepärast koostööd ning projekti lõpuleviimine on kõigi asjaosaliste jaoks rõõmus hetk,“ ütles Norsepoweri tegevjuht Tuomas Riski.

Lisaks juba paigaldatud Norsepoweri rootorpurjelahendusele hakkab Viking Line tuuleenergiat kasutama ka ettevõtte uuel laeval, mis võetakse plaanide kohaselt kasutusse 2020. aastal. Hiinas ehitatud reisilaev on varustatud kahe Norsepower’i tarnitud mehaanilise rootorpurjega, seega tõuseb laeva tuuleenergiapotentsiaal kahekordseks.

Vald tõmbas sadama planeeringule pidurit

Eesti uudised, Tuuleenergiaaprill 28, 2018

Meie Maa, 28.04.2018

Vallavolikogu ehitus- ja keskkonnakomisjon leidis, et kuna Varese sadama detailplaneering ei arvesta kohalike elanike huvidega, ei tohiks seda sellisel kujul vastu võtta.

Ajakirjanduses palju kajastamist leidnud ja kohalikus kogukonnas suurt vastuseisu tekitanud Varese sadama detailplaneeringu algatas toonane Mustjala vallavolikogu. Detailplaneering käsitleb muu hulgas sadama territooriumile tuulegeneraatori paigaldamist.

Elamud liiga lähedal

Valla ehitus- ja planeeringuosakond planeeringuspetsialist Kätlin Kallase isikus jäi ehitus- ja keskkonnakomisjoni koosolekul seisukohale, et kuna detailplaneering ei vasta Mustjala valla külade üldplaneeringule ning ei arvesta kohalike elanike huvidega, ei tohiks seda sellisel kujul vastu võtta.

Koosoleku protokollist saab lugeda, et sõna said ka Pahapilli küla elanikud, kes tundsid muret, et planeeritav tuulegeneraator rajatakse elamutele liiga lähedale. Tuulegeneraatori ehitamine rikuks nende sõnul vaikse mereäärse elamupiirkonna.

Sadamas toimuva kaiehitusega on üks osa külateest raskeveokite poolt ära lõhutud. Elanikud ei ole vastu sadama kordategemisele, kui tuulegeneraatorit sinna ei planeerita, kuid peavad küsitavaks, kas nii suures mahus on see vajalik. Ehitus- ja keskkonnakomisjon toetas üheksa poolthäälega seisukohta, et Varese sadama detailplaneeringut tuleb menetleda ilma tuulegeneraatorita. Komisjon leidis ka, et vallavalitsusel tuleb teostada järelevalvet sadama ehitustegevuse, sealhulgas dokumentide kehtivuse ning vee-erikasutuslubade üle.

Varese sadama arendaja OÜ Adepte juhatuse liige ja Mustjala osavallakogu esimees Harry Raudvere, kellelt Meie Maa valla ehitus- ja keskkonnakomisjoni seisukoha kohta kommentaari küsis, ütles, et ei pea vajalikuks komisjoni seisukohta kommenteerida, kuna Eesti riigi asjaajamine ei saa ega tohi olla rajatud arvamustele ja oletustele.

Sulaselge vale

“Peame ükskord välja jõudma sellest, et otsuseid langetatakse selle põhjal, mida keegi arvab või mis kellelegi tundub, ja hakkama tööle faktipõhiselt,” lausus Raudvere, leides, et kui haldusorgan mingisuguse seisukoha kujundab, peab see tuginema argumentidele ja tõendatud faktidele.

“Meid ei huvita, mida keegi arvab, meie lähtume Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja õigusruumist. Teame oma õigusi ja oskame alati ka enda eest seista,” märkis Raudvere.

Kommenteerides väidet, mis puudutab külatee lõhkumist sadama ehitamisega seotud raskeveokite poolt, leidis Raudvere, et tegemist on sulaselge valega. “Paratamatult lähevad kruusateed teede lagunemise ajal käest ära. Praeguseks on kõik teed üle käidud, hööveldatud ja täiesti korras,” kinnitas ta.

Nelja Energia kvartalikasum vähenes pea poole võrra 2,5 miljonile

Eesti uudised, Tuuleenergiaaprill 27, 2018

BNS, 27.04.2018

Baltikumi taastuvenergiaettevõtte Nelja Energia AS-i puhaskasum vähenes tänavu esimeses kvartalis aastavõrdluses pea poole võrra ehk 48,2 protsenti 2,5 miljonile eurole.

Samas ettevõtte käive kasvas võrreldes möödunud aasta esimese kolme kuuga 3,8 protsenti 18,3 miljoni euroni, teatas ettevõte Oslo börsile.

Kulumieelne kasum (EBITDA) kahanes 17,5 protsenti 10,2 miljonile eurole ning maksueelne kasum (EBIT) langes 31,5 protsenti 5,7 miljonile eurole.

Kontsern tootis esimeses kvartalis tuulest 166,6 gigavatt-tundi elektrit, mida on 19 protsenti vähem kui 2017. aasta esimeses kvartalis. See oli ennekõike põhjustatud madalatest veebruarikuu tootmistulemustest, mida põhjustas omakorda madal tuulekiirus. Keskmine tuulekiirus esimeses kvartalis oli Eestis 6,1 meetrit sekundis ja Leedus 6,0 meetrit sekundis, võrrelduna vastavalt mulluse 6,8 ja 6,5 meetrit sekundis kiirusega.

Nelja Energia tegevusaladeks on taastuvenergeetika arendamine ja elektritootmise korraldamine. Nelja tähendab fokusseeritust neljale taastuvenergia allikale – tuul, vesi, biomass ja päike.

Nelja Energia AS-ist kuulub Vardar Eurus AS-ile 77 protsenti ja Eesti investoritele 23 protsenti. Vardar Eurus on Norras registreeritud ettevõte, millest 90 protsenti kuulub Norra energiaettevõttele Vardar AS ja 10 protsenti põhjamaade keskkonna investeeringute fondile NEFCO. NEFCO on rahvusvaheline investeerimisfond, mis investeerib keskkonnasõbralikesse projektidesse. Fondi varade maht on 115 miljonit eurot.

Enefit Green alustab Ruhnule elektritootmissüsteemi ehitamist maikuus

Eesti uudised, Tuuleenergia, Väiketuulikudaprill 25, 2018

BNS, 25.04.2018

Eesti Energia tütarfirma Enefit Green alustab 500 000 euroga Ruhnu saarele rajatava taastuvenergial põhinevat energialahenduse ehitamist tänavu maikuus, rajatav elektritootmissüsteem peaks valmima novembriks.

“Unikaalne taastuvenergialahendus, mille Ruhnu saarele rajame, koosneb päikesepaneelidest, elektrituulikust ja akupangast. Nii hakkab saar sellest sügisest üle 50 protsenti vajalikust elektrist saama taastuvatest energiaallikatest,” ütles Enefit Greeni juhatuse liige Innar Kaasik pressitate vahendusel.

Kaasik märkis, et tagamaks saare elektrivarustus igal aastaajal ja iga ilmaga, jääb saarele alles ka diiselgeneraator, mille töötunnid võrreldes varasemaga küll vähenevad. “Usun, et rahul on ka kohalik kogukond, kuna Ruhnu saare elektritootmine muutub palju keskkonnasõbralikumaks,” rääkis ta

Rajatava elektritootmissüsteemi võimsuseks on 160 kilovatti, mis on piisav kogu saare elektrivajaduse katmiseks. Lisaks päikesepaneelidele on energialahenduse osaks elektrituulik, akud ning automaatikaseadmed. Elektrituuliku kasutuselevõtuks renoveerib Enefit Green ühe 2007. aastal Ruhnule paigaldatud elektrituulikutest. Teine saarel olnud tuulik demonteeritakse. Energialahendus asub Ruhnu lennuvälja läheduses.

Mullu detsembris teatas taastuvenergia ettevõte Enefit Green, et ehitab 500 000 euro eest tänavuse aasta lõpuks Ruhnu saarele taastuvenergial põhineva energialahenduse, mis koosneb päikesepaneelidest, elektrituulikust ja akudest. Ehitustööd algavad saarel maikuus ja toimuvad etappide kaupa. Viimased tööd lõpevad käesoleva aasta novembris

Senimaani on Ruhnu saarel elektrit toodetud peamiselt diiselgeneraatori abil, mis aga ei ole hinna ja keskkonnahoiu vaatest kõige sobivam lahendus. Ruhnu saare aastane elektritarbimine on ligikaudu 450 megavatt-tundi. Ruhnu rahvaarv on 170, kuid püsielanikke on saarel vähem. Saare pindala on ligi 12 ruutkilomeetrit.

Teispäeval külastasid Ruhnu saart Enefit Greeni, Elektrilevi ja Enefit Solutionsi esindajad, et tutvustada vallavanem Jaan Urvetile ja teistele kohaliku kogukonna esindajatele saarele rajatavat unikaalset taastuvenergial põhinevat energialahendust. Elektritootmine Ruhnus algab tänavu sügisel.

Esimese päikeseelektril põhineva elektrijaama rajas Enefit Green 2017. aasta lõpus Järvamaal asuvale Estonia piimafarmile. Päikeseelektrijaamad on rajamisel ka Tartumaal asuvale Greifi trükikojale ja Tartus asuvale Tasku keskusele. Lisaks on sõlmimisel veel mitmeid lepinguid.

Enefit Green AS on Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvenergia ettevõte, mis toodab energiat tuulest, veest, päikesest, biomassist ja segaolmejäätmetest. Ettevõtte tootmisüksusteks on Iru, Paide ja Valka elektrijaamad ning Aulepa, Narva, Paldiski ja Virtsu tuulepargid. Päikesest toodetakse elektrit Estonia piimafarmile Järvamaal. Lisaks kuulub Enefit Greenile Keila-Joa hüdroelektrijaam. Ettevõttes töötab ligi 90 inimest.

Nelja Energia rekordiline kasv tuli Leedust

Eesti uudised, Tuuleenergiaaprill 25, 2018

Äripäeva Tööstus, 25.04.2018

Leedu Silute tuulepark andis mullu ligi kolmandiku Nelja Energia kogutoodangust mille rekordiline kasv tuleneski peamiselt Leedu tuulepargi panusest.

Baltikumi suurima tuuleenergia tootja Nelja Energia eelmise aasta majandustulemuste hüppelise kasvu taga oli peamiselt Leedu Silute tuulepargi esimese täistööaasta toodang. Vähempakkumise tulemusel valminud uusima tehnoloogiaga tuulepark on energiafirmale mitmes mõttes eriline projekt, olles ühtlasi oma 60 MW võimsusega ka firma suurimaks tuulepargiks.

Nelja Energia uusima Leedu tuulepargi lugu sai alguse 2014. aastal, mil Leedus toimus vähempakkumine uute elektritootmisvõimsuste leidmiseks. Parima pakkumise teinud Nelja Energia käis Silute tuulepargi projektiga Leedu elektritarbija jaoks sel hetkel välja soodsaima võimaliku hinna, milleks oli 69,5 eurot megavatt-tunnist. See tähendab, et Silute tuulepargi poolt toodetud elektrienergiat müüakse järgneva 12 aasta jooksul fikseeritud hinnaga 69,5 eurot megavatt-tund.

“Kuigi Euroopa Liidu riigiabiloa suunised näevad ette, et alates eelmisest aastast tuleb uusi taastuvenergia võimsuseid rajadajust oksjonite teel, pole Eestis siiani veel vähempakkumisi läbi viidud, kuid Leedus on see saanud juba tavaks,” räägib Nelja Energia juht Martin Kruus ja selgitab, et vähemapakkumiste protsessi lükkas Leedus käima Ignalina tuumajaama sulgemine ja reaalne vajadus ehitada kiiresti uusi elektrijaamu.

Ka projekti rahastamine toimus seekord teisiti, sest kui enamasti on Nelja Energia kasutanud tuuleparkide finantseerimiseks kohalikke pankasid, siis Šilute tuulepargis korraldati esmakordselt sündikaat, kuhu kaasati rahvusvahelisi panku ja kasutati Saksamaa riiklikku ekspordigarantiid.

Rekordi taga kõrgemad tuulikud

Šilute tuulepargi eelmisel ja ühtlasi ka esimesel täisaastal toodetud 222,3 GWh moodustas ligi kolmandiku kogu Nelja Energia eelmise aasta toodangust ehk 761 gigavatt-tunnist, mille rekordiline kasv tuleneski peamiselt Šilute tuulepargi panusest. Kuigi nii Šilute kui ka Paldiski tuulepargis on kasutusel General Electricu 2,5megavatised tuulikud, erinesid nende toodangud möödunud aastal koguni 1,6 korda.

Nimelt on Paldiskis tuulikute masti kõrguseks 85 meetrit ja tiiviku läbimõõduks 100 meetrit, samas kui Šilute tuulepargis on masti kõrguseks 110 ja tiivikute läbimõõduks 120 meetrit. “See, et kõrgemal õnnestub tugevamate ja stabiilsemate tuulte tõttu tuuleelektrit parimini toota, on üldjuhul teada. Aga lisaks sellele on väga oluline ka tuuliku laba pikkus, sest just laba püüab kinni tuule, mis elektriks muundatakse,” selgitab Kruus.

Šilute tuulepark eristub Nelja Energia tuuleparkide seast nii oma suuruse kui ka kasutusteguri poolest. Kasutusteguri puhul võrreldakse teoreetilist maksimaalset tootmisvõimekust tegeliku energiatoodanguga ning kui Nelja Energia Eesti ja teiste Leedu tuuleparkide keskmine näitaja oli eelmisel aastal ca 30%, siis Šilute tuulepargis olikasutustegur suurem kui 40%.

Leedu näitab suunda

Kogu Euroopas lisatakse tuuleenergia tootmisvõimsusi üha juurde ja ka möödunud aasta oli uute tootmisvõimsuste poolest rekordiline – ainuüksi 2017. aastal lisandus Euroopas 15,7 GW jagu uusi tuuleparke, mis teeb Euroopas tuuleenergia tootmisvõimsuseks nüüd 169 GW. Samuti langetati möödunud aastal 22,3 miljardi euro väärtuses tuuleenergia tootmisvõimsustega seotud investeerimisotsuseid, mille tulemusel lisandub Euroopasse peagi 9 GWjagu tuulikuparke maismaale ja 2,5 GWjagu merele.

Trendid pole jätnud puutumata ka Balti riike, eeskätt Leedut, kus pärast Ignalina tuumajaama sulgemist on oldud energiadefitsiidis.

“Tuuleenergia on siin heaks lahenduseks, kuna selle kasutuselevõtt võimaldab suhteliselt kiiresti ehitada keskkonnasõbralikke ja majanduslikult soodsaid elektrijaamu,” selgitab Kruus ja toob näite, et kui Šilute projekt võitis uute elektrijaamade vähempakkumise 2014. aastal, siis 2016. aastaks oli park juba valmis ning 2017. aastal töötas juba esimest korda kogu aasta vältel.

MIS ON MIS

Nelja Energia Šilute tuulepark

Asub Edela Leedus

Koguvõimsus 60 megavatti, 2,5mega vatiseid tuulikuid kokku 24.

Annab 12% Leedu tuuleenergia tootmise koguvõimsusest.

Katab ligi 2% kogu Leedu elektritarbimisest.

Investeering 100 miljonit eurot.

Suurim tuulepark veelgi suuremaks

Kuna Balti riigid liiguvad aga tuuleenergia arengutes üha hoogsamalt edasi, on ka Nelja Energial Leedus arendamisel rohkem kui 300 MW jagu maismaatuulikuid.

“Oluline on siinjuures ka praegu valmiv Leedu uus energiastrateegia, mis näeb ette kodumaise tootmise kasvu, kus tuuleenergial on oluline roll,” selgitab Kruus. Sellest tulenevalt on Nelja Energia valmis kasvatama nii olemasolevaid Silute ja Siiale tuuleparke kui ka liikuma edasi päris uute projektidega. Ka Eestis on Nelja Energial uusi projekte, kuid planeerimisega on meil asjalood keerulisemad.

“Läänemere riigina on Eestis tegemist vaieldamatult ühe parima piirkonnaga tuuleenergia tootmiseks, kuid kahjuks on tuuleenergia arendamine siin takerdunud,” räägib Kruus.

Ta selgitab, et erinevate piirangute olemasolu on iseenesest täiesti normaalne ja aktsepteeritav, kuid erinevate mõjude kaalumise protsess ehk planeerimine, keskkonnamõjude hindamine ja teised asjakohased loamenetlused on meil puudulikud.

“Näiteks meretuulepargi arendamisel on erinevaid menetlusi seitse, millest kõiki on võimalik kolmes kohtuastmes vaidlustada. Ühiskondlikke huve tuleb kindlasti kaaluda, kuid otsustamise tähtaegadest tuleks kinni pidada ja oma sisult dubleerivad protsessid tuleks liita, et ühte ja sama asja ei saaks lõputult vaidlustada,” selgitab Kruus.

Ta toob näiteks Loode-Eesti meretuulepargi planeerimise, mille puhul on tegeletud ühe ja sama teemaga nii KMH, KSH kui ka looduskaitseala moodustamise protsessis, kusjuures tuginetakse ju isegi samadele uuringutele, aga eraldiseisvaid protsesse on kolm, mida kõiki on võimalik vaidlustada.

“Tuuleenergia potentsiaal Eestis on suurem, kui vajame sisemaise energiatarbimise jaoks ning seda tuleks vaadata kui ressurssi, millega saab osaleda rahvusvahelises energiaettevõtluses. Siinjuures on oluline ka märkida, et sektori arenguga peab kaasas käima ka teadus-ja arendustegevus, mis aitaks meil väärtusahelat kodumaiselt ära kasutada.”

Taastuvenergia kattis esimeses kvartalis 13,2 protsenti tarbimisest

Eesti uudised, Tuuleenergiaaprill 24, 2018

BNS, 24.04.2018

Esimeses kvartalis tootsid Eesti elektrijaamad taastuvenergiat 375 gigavatt-tundi, mis moodustas 13,2 protsenti elektrienergia kogutarbimisest Eestis; taastuvenergia toodang kahanes kehvemate tuuleolude tõttu.

Aasta tagasi esimeses kvartalis kattis taastuvenergia 15,8 protsenti kogutarbimisest ja 2016. aasta samal perioodil 13 protsenti. Taastuvenergia osakaalu selle aasta sihttasemeks on Eesti seadnud 16,1 protsenti, teatas Elering.

Taastuvenergia koguse ja osakaalu kahanemise põhjustas eelkõige vähenenud tuuleenergia maht, mis moodustas esimese kvartali taastuvenergia kogutoodangust 38 protsenti ning toodetud 143 gigavatt-tundi on eelmise aastaga võrreldes veerandi võrra vähem.

Tuuleenergia eest said tootjad jaanuarist märtsini toetusi 5,7 miljonit eurot ehk 19 protsendi võrra vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Kogu toodetud tuuleenergiast sai toetust 82 protsenti ning kolme kuu jooksul on makstud 20 protsendi ulatuses toetatava tuuleenergia 600 gigavatt-tunnisest piirkogusest.

Biomassist, biogaasist ja jäätmetest toodetud elektrienergia moodustas aasta esimese kolme kuu jooksul 59 protsenti taastuvenergia toodangust. Neist kütuseliikidest toodeti kolme kuuga elektrit 224 gigavatt-tundi, mis on samaväärne eelmise aasta sama perioodi toodanguga. Biomassist, biogaasist ja prügist toodetud elektrile maksti toetust tänavu esimese kvartali jooksul 12 miljonit eurot.

Hüdroenergiast toodeti elektrit tänavu esimeses kvartalis kaheksa gigavatt-tundi ja toetusteks kulus 206 000 eurot.

Toetust saavate päikesepaneelide omanike arv kasvab jätkuvalt kiires tempos ja praegu toodab päikesepaneelidega elektrienergiat juba enam kui 1200 eraisikut ning äriettevõtet. Selle aasta esimeses kvartalis oli päikesepaneelide abil toodetud ja võrku antud elektrienergia kogus 0,9 gigavatt-tundi. Lisandunud päikesepaneelide toel on see näitaja kasvanud aastases võrdluses neli korda.

Kuna enamuse toodetud päikeseenergiast tarbivad mikrotootjad ise kohapeal ära, siis hinnanguliselt võib päikesepaneelide abil toodetud elektri üldkogus olla võrku antud ja toetust saanud kogusest olla 4-5 korda suurem.

Tõhusa koostootmise toetust maksti tänavu esimeses kvartalis kümnendiku võrra rohkem kui eelmise aasta samal ajal – 1,6 miljonit eurot. Tõhusa koostootmise režiimis toodeti elektrienergiat 52 gigavatt-tundi.

Taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi rahastavad elektritarbijad taastuvenergia tasu kaudu. Tasu kogus Elering esimese kvartali jooksul 21,1 miljonit eurot ja toetusi maksis 0,3 miljonit eurot.

Eesti on seadnud eesmärgi viia taastuvenergia osa elektrienergia kogutarbimisest 2020. aastaks 17,6 protsendini.

«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes