• Eesti

Kohtunik Aidu tuulepargi asjus enda taandamiseks põhjust ei näe

Eesti uudised, Tuuleenergianovember 24, 2017

BNS, 24.11.2017

Jõhvi kohtunik Karin Jõks ei näe põhjust enda taandamiseks Aidu tuulepargi vaidluses ning taandamistaotlusega tegeleb edasi Tartu halduskohus, kirjutab Põhjarannik.

Kohtunik Jõks kinnitas määruses, et tal puudub mis tahes isiklik huvi asja lahenduse vastu ning ta lähtub asja lahendamisel üksnes seadustest ja oma sisemisest õiglustundest.

OÜ Aidu Tuulepark tegi novembri keskel Tartu Halduskohtu esimehele taotluse taandada Aidu Tuulepargi ehituslubade asja menetlev Jõhvi kohtunik Karin Jõks, kuna leiab, et kohtunik pole siiani olnud menetlusosaliste suhtes erapooletu.

Ettevõte toetub oma avalduses argumendile, et kohus pole seitsme kuu jooksul määranud istungi aega, eirates mõistliku menetlusaja põhimõtet, samuti on jäetud OÜ Aidu Tuulepark olulised taotlused tänaseni läbivaatamata. Kuivõrd tegemist on 160 miljoni euro maksumusega projektiga ja viivitamine põhjustab arendajale ülisuurt majanduslikku kahju, siis peaks, toetudes kohtupraktikale, ettevõtte hinnangul olema protesti kiire lahendamine kohtu jaoks prioriteet.

Tartu halduskohus leidis, et esmalt peab taandamistaotluse üle vaatama Katrin Jõks ise. Kuna Jõks enda taandamiseks põhjust ei näe, teeb lõpliku otsuse Tartu halduskohus.

TTÜ energeetikateadlased: taastuvenergia kasutamine toob endaga kaasa uued mured

Eesti uudised, Tuuleenergianovember 23, 2017

Delfi Forte, 23.11.2017

Teadlased ütlevad, et taastuvenergiaallikate juures tuleb arvestada, ehk tuul ja Päike on sobival ajal saadaval vaid juhuslikult. Nende abil elektri tootmine on vanadest viisidest palju raskemini prognoositav.
Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu aastaks 2020 20%ni. Eesti ja Euroopa Liidu elektrisüsteemid on olukorras, kus seni kasutatud fossiilsed energiaressursid pole enam eelistatud ja üha enam otsitakse võimalusi, kuidas meie kasvav energiavajadus katta taastuvenergiaallikatega. See tähendab jõulist taastuvenergia tootmise arendamist.

TTÜ teatab, et viimased kolm aastat on ülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi juhi professor Ivo Palu eestvedamisel tegeletud personaalse uurimistoetuse (PUT ehk riiklik rahastustoetus võimekamatele teadusprojektidele) toel uurimisprojektiga „Uute elektritootmismustrite mõju kõrgepingeseadmete ja kaablite isolatsioonile“.

Teadusprojekti juht kõrgepinge uurimisgrupi professor Ivo Palu: „Kui traditsioonilised elektrijaamad on võimelised tootma elektrit vastavalt tegelikule hetkevajadusele, siis taastuvenergiaallikad ehk tuul ja päike on sobival ajal saadaval vaid juhuslikult ning võrreldes traditsiooniliste soojuselektrijaamadega on nende elektri tootmine tunduvalt raskemini prognoositav ja ebaühtlasem“.

Tuule kasutamisel on muutused suuremad

Uurimistöös võrreldud tuule- ja päikesejaamade tootmisgraafikutest selgub, et tuule korral on muutused elektri tootmises hoopis suuremad kui päikese korral. On ilmne, et meie laiuskraadil pole nii ööpäeva- kui aastaringselt võimalik päikeseenergiaga arvestada, samas saab tuuleelektrit toota sõltumata aasta- või kellaajast.

Nii nagu on toimunud muutused elektri tootmises, on muutuses ka elektrienergia ülekanne ja jaotamine. Pikaaegne tendents on olnud viia elektrikaablid maa alla. See on ühest küljest kindlasti kasutajasõbralikum ja ilmastikukindlam, teisest küljest toob aga endaga kaasa ka uusi probleeme, ütlevad teadlased.

Kogu sellise võrgu nõrgimad kohad on kaablite ühenduskohad ehk muhvid. Kui traditsiooniline elektritootmine kasutab õhuliine, siis moodsates taastuvenergia lahendustes on kasutuses kaabbelliinid, kus kaablite ühenduskohti on palju. Just need ühenduskohad kuluvad selle muutliku voolu tekitatud paisumiste ja kahanemiste tõttu rohkem, vähendades sellega kogu elektrisüsteemi töökindlust (näiteks ühe muhvi rike võib tähendada umbes päevapikkust elektritootmise katkestust).

Võimsusvood muutuvad

Uute taastuvenergiaallikate ühendamisega olemasolevasse, ehk traditsioonilisse elektrivõrku kaasneb seega hulk lisaaspekte. Nende (nn juhuslike) tootmisvõimsuste lisandumine muudab oluliselt elektriliinide ning teiste elektrijaotusseadmete võimsusvoogude mustreid, tekitades lisakoormust eelkõige kõrgepingevõrgu seadmete ja elementide isolatsioonile.

„Oma projektiga seadsime eesmärgiks uurida nende nn juhitamatu iseloomuga elektritootjate poolt põhjustatud lisakoormuste iseloomu ning saadud andmetega kirjeldada selle mõju peamiselt kaablite, aga ka teiste elektriseadmete isolatsiooniomadustele“, selgitab professor Palu.

Ivo Palu: „Edumeelne maailm on liikumas taastuvenergia kasutamise suunas. Mida enam me aga sõltume taastuvenergiast, seda suuremat tähelepanu tuleb pöörata tuleviku elektrijaamade-sisestele elektriühendustele“.

Uurimistöö valmis eesotsas TTÜ elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi uurimisrühmaga (juht prof Ivo Palu), koostööd tehti Aalto ülikooli teadlastega.

Aidu Tuulepark kaotas riigikohtus riigisaladustega tutvumise vaidluse

Eesti uudised, Tuuleenergianovember 22, 2017

BNS, 22.11.2017

Riigikohus jättis jõusse Tartu halduskohtu otsuse, millega keelati menetlusosalistel tutvuda analüüsiga Aidu tuulepargi ehitamise mõjudest kaitseväe raadiosüsteemile.

Riigikohus jättis rahuldamata vendadele Sõnajalgadele kuuluva Aidu Tuulepark OÜ määruskaebuse Tartu ringkonnakohtu otsusele jätta jõusse Tartu halduskohtu 31. mai otsus, millega keelati ettevõttel ja teistel menetlusosalistel tutvuda kaitseväe analüüsiga Aidu tuulepargi riigikaitseliste mõjude kohta.

Halduskohus märkis oma 31. mai otsuses, et kuulutas menetluse kinniseks salastatud teabekandjate osas riigisaladuse ja salastatud välisteabe hoidmiseks.

Nii Aidu Tuulepark OÜ kui Lüganuse vallavalitsus kaebasid otsuse edasi ringkonnakohtusse, mis jättis omakorda halduskohtu otsuse muutmata.

Aidu Tuulepark OÜ pöördus omakorda riigikohtu poole, et tühistada ringkonnakohtu 30. juuni otsus selles osas, mis piiras salastatud teabekandjatega tutvumise ja nende uurimisest osavõtmist.

Maidla vallavolikogu kehtestas 2011. aasta märtsis teemaplaneeringu, mis nägi ette 33 tuuliku püstitamist Aidu tuuleparki. Suurim lubatud masti kõrgus olemasolevast maapinnast oli planeeringu järgi kuni 135 meetrit ning rootori laba tipu ulatus kuni 185 meetrit.

Kaitseministeerium kooskõlastas 2012. aasta aprillis eelprojekti, milles oli ette nähtud 33 tuuliku püstitamist ilma maapinna kõrgust muutmata, torni maksimaalse kõrguse 129 meetrit ja tiiviku raadiusega 56 meetrit.

Maidla vallavalitsus andis 2013. aasta veebruaris ehitusload 33 tuuliku püstitamiseks, kuid selles oli ettenähtud varasemast erineva tuulikutüübi kasutamiseks ning masti kõrguseks oli planeeritud 135 meetrit. Otsuses viidati kaitseministeeriumi varasemale kooskõlastusele.

Tänavu 28. aprillil pöördus aga Ida-Viru maavanem Tartu halduskohtusse protestiga, milles pakus tühistada vallavalitsuse otsuse alusel välja antud ehitusload. Protest põhines argumentidel, et ehituslubade aluseks olevad ehitusprojektid erinevad oluliselt kaitseministeeriumiga kooskõlastatud ehitusprojektidest ning ehitusload on vastuolus teemaplaneeringuga, kuivõrd tuulikute mudel ja parameetrid erinevad planeeritust.

Tuulepargi rajamisel väheneb radari katteala ulatus, tuulepargi taha tekib katmata ala ja tuulepark põhjustaks häireid radari töös valesihtmärkide genereerimise näol. Eelhoiatuseks kasutatava raadiosüsteemi töövõime väheneb, kuna tuulegeneraatori labadelt peegeldunud signaal segab vastuvõtja tööd. Protestis sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus, milles maavanem palus peatada vaidlusaluste korralduste ja nende alusel välja antud ehituslubade kehtivus ning keelata ehitustegevus.

Tartu halduskohus võttis 3. mail protesti menetlusse, kaasas Aidu Tuulepark OÜ menetlusse kolmanda isikuna ja kaitseministeeriumi arvamust andva haldusorganina ning rahuldas osaliselt Ida-Viru maavanema esitatud esialgse õiguskaitse taotluse. Samuti andis halduskohus korraldusi, mis seostusid esialgse õiguskaitse taotlusele ja protestile vastamisega.

Kaitseministeerium esitas 15. mail esialgse õiguskaitse taotluse kohta seisukoha, milles palus rahuldada protesti esitaja esialgse õiguskaitse taotlus. Lisaks taotles kaitseministeerium menetluse kinniseks kuulutamist salastatud välisteabe, riigisaladuse ja asutusesiseseks kasutamiseks määratud dokumentide osas ning nelja dokumendi asja materjalide juurde võtmist, tegemata neid kättesaadavaks vastava taseme riigisaladuse luba või asutusesiseseks määratud teabega tutvumise õigust ja teabevajadust mitteomavatele isikutele.

Tuuleenergia OÜ laenab Lietuvos Energijalt 19,1 miljonit

Eesti uudised, Tuuleenergianovember 17, 2017

BNS, 17.11.2017

Eesti tuuleparkide operaator OÜ Tuuleenergia laenab oma osanikult Lietuvos Energijalt 19,1 miljonit eurot mullu SEB ja Nordea pangalt võetud pikaajalise laenu refinantseerimiseks.

Lietuvos Energijalt võetud laenul on fikseeritud 3,05-protsendiline intress ja selle tasumise tähtaeg on 14. juuli 2027.

Möödunud aasta augustis teatas Tuuleenergia OÜ, et soovib võtta kaheks aastaks kuni 21 miljonit eurot laenu, et refinantseerida varasemad kohustused ning ühtlasi teha intressimäärade vahetustehingud.

OÜ Aidu Tuulepark taotleb kohtuniku taandamist

Eesti uudised, Tuuleenergianovember 17, 2017

BNS, 17.11.2017

Vendade Andres ja Oleg Sõnajala ettevõte OÜ Aidu Tuulepark tegi avalduse Jõhvi kohtunik taandada.

OÜ Aidu Tuulepark tegi Tartu Halduskohtu esimehele taotluse taandada Aidu Tuulepargi ehituslubade asja menetlev Jõhvi kohtunik Karin Jõks, kuna leiab, et kohtunik pole siiani olnud menetlusosaliste suhtes erapooletu, teatas ettevõte.

Ettevõte toetub oma avalduses argumendile, et kohus pole seitsme kuu jooksul määranud istungi aega, eirates mõistliku menetlusaja põhimõtet, samuti on jäetud OÜ Aidu Tuulepark olulised taotlused tänaseni läbivaatamata. Kuivõrd tegemist on 160 miljoni euro maksumusega projektiga ja viivitamine põhjustab arendajale ülisuurt majanduslikku kahju, siis peaks, toetudes kohtupraktikale, ettevõtte hinnangul olema protesti kiire lahendamine kohtu jaoks prioriteet.

“Võrdluseks võib tuua Tootsi tuulepargi aastataguse kaasuse, kus istungini jõuti juba kolme kuuga,” ütles OÜ Aidu Tuulepark juhatuse liige Andres Sõnajalg.

Samuti leiab OÜ Aidu Tuulepark, et kohtunik Karin Jõks ei käitu menetlusosaliste suhtes erapooletult. Kohtunik on keeldunud Aidu Tuulepargi poolt taotletud paikvaatlusest, pole erinevalt vastaspoole taotlustest lahendanud mitmeid juba kevadel esitatud taotlusi ja on käsitlenud OÜ Aidu Tuulepark väiteid vääralt.

Ida-Viru maavanem esitas tänavu aprillis kohtusse protesti Lüganuse vallavalitsuse poolt Andres ja Oleg Sõnajala Aidu Tuulepark OÜ-le antud tuulikute ehituslubade tühistamiseks. Tartu halduskohus otsustas 3. mail maavanema protesti menetlusse võtta ja esialgse õiguskaitsena peatada kuuks ajaks ehk 2. juunini tuulikute ehituslubade kehtivuse.

Tuuleenergia märksõnad: kasv, odavnemine, digitaliseerimine

Eesti uudised, Tuuleenergianovember 15, 2017

Äripäeva Tööstusuudised, Tuuliki Kasonen (Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht). 15.11.2017

Tuuleenergias on praegu aktuaalsed kolm märksõna – kasv, hinna odavnemine ja digitaliseerimine.

1. Kasv

Puudutab nii tuuliku masti, labasid, võimsust ehk seega ka elektritoodangut. Kõrgem mast lubab toota tuuleenergiat kõrgusel, kus tuul on ühtlasem ning suurem rootori diameeter tähendab suuremat tuule püüdmise ala. Näiteks on Paldiskis Pakri poolsaare esimesed, 2,3MW tuulikud 90meetrise rootori läbimõõduga ja labade tuulepüüdmispindala ligi 6 300 m². Nordexi uute, 4–4,5megavatiste mudelite tuulikute puhul ulatub torn koos labaga ligi veerandi kilomeetri kõrgusele ja tuulepüüdmispindala on üle 17 000 m². Tuuleenergia toodangus tähendab see märkimisväärset kasvu.

Suurenenud on ka tuuleparkide suurused, näiteks oli 1991. aastal rajatud esimese meretuulepargi suurus 5 MW, millest on tänapäeval võimsam juba ainuüksi üks meretuulik. Valmis meretuuleparkidest on praegu võimsaim 630 MW London Array park, kuid selle tiitli võtab peatselt üle ehituses olev 1200 MW võimsusega Hornsea 1 meretuulepark Inglismaa ranniku lähedal.

2. Hinnalangus

Nii eelkirjeldatud innovatsioon ehk oskus rohkem tuult kinni püüda kui ka mastaabiefekt, seda iseäranis meretuuleenergias, on tuuleenergias tinginud kiire hinnalanguse.

Juba eelmine aasta tõi uudise, et Taanis ja Hollandis võideti meretuuleenergia vähempakkumised vägagi konkurentsivõimeliste hindadega – vastavalt 49,9 eurot ja 78 eurot megavatt-tunni eest esimesel oksjonil ning 54,50 eurot megavatt-tunni eest samal aastal toimunud teisel oksjonil.

Olgu öeldud, et veel eelmise kümnendi lõpus rajamisotsuse saanud Suurbritannia Walney Offshore Wind Farmi meretuulepark toodab energiat hinnaga 158 eurot megavatt-tund.

Sel aastal toimus ka Suurbritannias uus meretuuleenergia oksjon, kus võrreldes eelmise korraga olid hinnad kukkunud 50%, jäädes samal ajal vahemikku 64,10–86 eurot megavatt-tunni eest. Kõige suurema üllatuse tegi aga tänavu kevadel Saksamaa vähempakkumise voor, mille võitsid kolm meretuuleparki ilma igasuguse toetuseta, mis tähendab, et taastuvenergia tasu nendele elektrijaamadele ei maksta. See on esimest korda ajaloos, kui meretuulepargid rajatakse turutingimustel.

Täpsuse huvides tuleb küll öelda, et vähempakkumine ei sisaldanud võrgurajamise kulusid, mille katab riik. Lisaks on Saksamaa projektide puhul tegemist järgmise võimsusklassi, 13–15megavatiste tuulikutega ning lisaeelised tulevad projektide suurusest – 2 × 240 megavatti ja 960 megavatti – ja samuti ka asukohast, vähenenud hoolduskuludest ja tuulikute pikemast elueast.

Küll näitavad need eri riikide näited aga selgelt trendi ja kiirust, kuidas tuuleenergiast on saanud väga konkurentsivõimeline energiatootmise viis.

3. Digitaliseerimine

Digitaliseerimisest on saanud võtmesõna tuulikute hoolduses, kus on järjest enam kasutust leidmas lennundusest ülevõetu nn big data praktika. See tähendab, et rikete ja hooldusalane informatsioon kogutakse kokku võimalikult paljudest tuulikutest, misjärel omavahelisel võrdlemisel ja seoste leidmisel tekib teadmine, kuidas tuulikuid efektiivsemalt hooldada.

Kui mõni tuuliku parameeter hakkab paigast nihkuma, siis otsib süsteem välja varasema analoogse juhtumi ja teeb selle põhjal hooldusmeeskonnale töökäsu. Selliselt saavutatakse ennetav hooldus, mitte hilisem rikke kõrvaldamine. Eesti idufirma Planet OS, kes hiljuti liitus USA suurettevõttega Intertrust, on selles vallas kindlasti me paljulubav edulugu.

Tuul koos päikesega on üle maailma kõige kiiremini kasvav elektritootmise valdkond, mis ühtlasi on tinginud mõlema elektritootmise hinna märkimisväärse alanemise.

Tuule- ja päikeseenergia edukus omakorda on käivitanud aga kõikjal maailmas energiasüsteemide muutumise. Euroopas on praeguseks installeeritud tuulikuid koguvõimsusega 153,7 GW, mida on rohkem kui hüdro- või tuumaenergial töötavaid elektrijaamu ning mullu mööduti ka kivisöe elektrijaamade võimsustest.
Arvestades aga nii energia- kui kliimapoliitika alaste eesmärkide ambitsioonikust, on vajalik võtta kasutusele senisest veel rohkem tuuleenergiat ja seda iseäranis merel. Seda nii maailmas, Euroopas kui ka Eestis.

Arvamusartikkel on valminud Tartu Maaülikoolis novembri alguses toimunud Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine XIX (TEUK XIX) konverentsil esinenud Tuuliki Kasoneni ettekande põhjal.

Eleoni tuulik liigub tootmisrekordi kursil

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergianovember 15, 2017

Äripäeva Tööstusuudised, 15.11.2017

Saaremaal asuv seitsme tuulikuga 6MW Salme tuulepark on 10 kuu jooksul tootnud 15 gigavatt-tundi elektrit, millest kodumaisel tehnoloogial baseeruv Eleon 3M116 tüüpi tuulik 9,68 gigavatt-tundi, liikudes uue tootmisrekordi kursil.

„Kui veel paar kuud on jäänud aasta lõpuni minna, siis Eleon 3M116 tüüpi tuulik on selgelt tootmisrekordi kursil, ületamaks möödunud aastal saavutatud 11,3 gigavatt-tunni tähist. Põhjuseks on parem tuuleaasta, kuid see poleks võimalik ilma tuuliku suurepärase töökindluseta. Eleon tuuliku töökindlus on 10 kuu lõikes 99,83%, mis on sisuliselt maksimumilähedane ja teisest kategooriast võrreldes teiste Eestis asuvate välismaiste tuulikutega,“ ütles Eleon AS juhatuse liige Oleg Sõnajalg pressiteates.

3MW võimsusega Eleon tüüpi tuulik on 10 kuuga tootnud Salme tuulepargis 1MW võimsusühiku kohta 3227 MWh, mis on võrreldes teiste samas pargis olevate välismaiste Enercon ja Vestas tuulikutega 1,8 korda parem näitaja. Kui seda numbrit võrrelda näiteks Enefit Taastuvenergia tuulikutega Eestis, siis suutis Eleoni tuulik toota keskmiselt 2,1 korda rohkem elektrienergiat 1MW kohta.

Lisaks Eleon 3M116 tüüpi tuulikule plaanib AS Eleon koos rahvusvaheliste partneritega 38 miljoni eurose projektiga arendada enam kui 10-megavatise võimsusega Mammout tuuliku, mille välja töötamiseks loodab ettevõte saada Euroopa Komisjonilt rahastamisotsuse järgmise aasta alguses.

Käesoleva aasta kevadel esitas Eleon AS riigivaraseaduse alusel taotluse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile Tootsi tuulepargi hoonestamiseks Eleon tuulikutega ettevõtluskeskkonna arendamiseks Eesti majandusarengule oluliste investeeringute tegemise eesmärgil. Taotlus on käesoleval hetkel menetluses ja ettevõte loodab positiivsele lahendusele.

Eleon AS on 2007. aastal asutatud ettevõte, mis on välja arendanud ja toodab Eestis multimegavatt-klassi elektrituulikuid. Esimene Eleon tehnoloogial baseeruv 3M116 tuulik püsitati 2013. aastal Saaremaal. Tuulik on läbinud võrgukatsetused juba 2014.a. suvel, näidanud nelja aasta jooksul väga head töökindlust ja seeriatootmine käivitunud. Samuti on rajamisel 30 Eleon tuulikuga tuulepark Aidu karjääri alal Ida-Virumaale.

Eesti Energia: tuulepargi vastu võitlejad kaitsevad vaid oma kasumit ja pidurdavad taastuvenergia arengut

Eesti uudised, Tuuleenergianovember 14, 2017

Delfi Ärileht, 14.11.2017

Eesti Energia on Tootsi tuuleparki arendanud alates 2011. aastast. Huvitaval kombel tekkis teistel Eesti taastuvenergia ettevõtetel huvi Tootsi tuulepargi maade vastu siis, kui neile sai selgeks, et Eesti Energia tõepoolest tahabki sinna Baltikumi suurima tuulepargi rajada, kirjutab Eesti Energia tütarfirma Enefit Taastuvenergia juht Aavo Kärmas vastuseks Allar Jõksi kui 4Energia esindaja süüdistustele riigifirma käitumisest.
Järgneb Aavo Kärmase vastulause:

Eesti Energia konkurentide vaatevinklist on vaja iga hinnaga takistada Tootsi tuulepargi valmimist, sest siis väheneks neile makstav taastuvenergia toetus. Viimast on tunnistatud ka avalikult.

Möödunud nädalal toimuma pidanud Tootsi maade enampakkumine jäi ära, kuna Eesti Energia konkurendid taotlesid kohtult esialgset õiguskaitset ning kohus peatas enampakkumise toimumise. Kahju, sest kõik arendajad, kellel on siiras huvi selle projekti vastu, oleksid saanud enampakkumisel osaleda ning parima pakkumise korral maa turuhinnaga omandada ning enda äriplaani teostada.

Ükski maa enampakkumise tingimus ei anna Eesti Energiale eelist. Kritiseeritud on näiteks Tootsi enampakkumise toimumise kolmenädalast ajaraami. Võrdluseks, Paldiski ja Aidu tuulepargi maade enampakkumised toimusid vähem kui kolme nädala jooksul. Seejuures Paldiski tuulepargi maade enampakkumisel osales ka Eesti Energia. Eesti Energia võitis selle enampakkumise omamata liitumislepingut taastuvenergia võrku müümiseks ning täpseid andmeid tuule ning muude olude kohta.

Tuletan ka meelde, et enamus konkurente avaldas juba 2016. aasta detsembris – peaaegu aasta tagasi – huvi Tootsi maade enampakkumisel osalemiseks. Vaieldamatult on tegemist ühe pikimalt ette teada olnud enampakkumisega, kuna juba käesoleva aasta aprillis teavitas valitsus plaanist maa enampakkumisele panna. Seega on aega enampakkumisel osalemise ettevalmistuseks olnud omajagu ning praegu konkurentide suust kõlavad argumendid on otsitud. Need on vajalikud tuulepargi rajamise sihikindlaks takistamiseks.

Eesti Energia järgib Euroopa Komisjoni õigusakte

Veel on konkurentide suust kõlanud väide, et Eesti Energia jaoks on spetsiaalselt „kokku õmmeldud” regulatsioon, mis võimaldab vaid Eesti Energial kõrget taastuvenergia toetust saada. Konkurendid hindavad siin Eesti Energia võimeid üle. Eesti Energial puudub võimekus kehtestada Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi reegleid. Taastuvenergia toetused, millele konkurendid viitavad, antakse vastavalt Euroopa Komisjoni riigiabi reeglitele ja elektrituruseadusele. Seega Eesti Energia ei „õmble” Euroopa Komisjoni seadusi, vaid järgib neid.

Olgugi, et need Euroopa Komisjoni poolt kehtestatud ja range järelevalve all olevad reeglid ei puutu kuidagi maa enampakkumisse, on konkurendid asunud maa enampakkumist vaidlustades just nende vastu võitlusse. Seda olukorda ilmestab hästi allolev graafik, mis näitab, et Eestis on tekkinud tuuleenergia tootmisele „klaaslagi”. Viimastel aastatel pole Eestis suuremaid tuuleparke rajatud ning põhjus selleks on lihtne: tuuleenergia toetustele on seatud iga-aastane lagi 32 miljonit eurot ning mida rohkem tuuleenergiat toodetakse, seda madalamaks kujuneb toodangu ühiku eest saadav toetus.

Tootsi tuulepargi käivitudes ja 300 gigavatt-tunni toodangu lisandudes saavad aga elektritarbijad 1 toetuseuro eest aastas oluliselt rohkem taastuvenergiat. Tootjate kasum on samas suurim, kui kõikide tuuleparkide elektritoodang kokku ei ületa 600 gigavatt-tundi aastas, mis on toetusega kaetud toodangule riigi poolt seatud lagi. Taastuvenergia toetuse eesmärk ei ole toetada kindlaksmääratud ettevõtteid kindlaksmääratud mahus. Selle eesmärk on soodustada uute taastuvenergia võimsuste rajamist, mida praegu igati pidurdatakse.

Loomulikult tooks Tootsi tuulepark taastuvenergia turule läbimurde, mida seni oma kasumit „klaaslaega” kaitsnud osapooled soovivad nüüd mistahes vaidlustustega ära hoida. Nii näiteks on Tootsi tuulepargi maa enampakkumist soovinud ning nüüd selle vaidlustanud ettevõtjad asunud seisukohale, et Tootsi tuulepargil ei peaks üldse olema õigust eelviidatud Euroopa reeglite kohasele toetusele.

Ühtlasi on samad osapooled hakanud taotlema seda, et Tootsi tuulepark osaleks hoopis tulevikus riigi poolt korraldavatel taastuvenergia oksjonitel. Eesti Energia toetab seda, et taastuvenergia areng saaks tulevikus uue hoo läbi oksjonite, kuid tegutseb senimaani kõigile turuosalistele võrdselt kehtivate mängureeglite järgi.

Eesti Energia taastuvenergia toodang mitmekordistub

Asjaolu, et Eesti Energia arendab ka taastuvatest energiaallikatest tootmist, on fakt ning fakt on ka see, et lähiajal on meil plaanis taastuvenergia toodangut mitmekordistada. Kandev roll on siin Enefit Taastuvenergial. Juba täna kuuluvad meie tootmisportfelli nii tuult, biomassi, vett kui ka segaolmejäätmeid kasutavad elektrijaamad. Peatselt ka päikest kasutav elektrijaam. 2021. aastaks kasvab aga Eesti Energia alternatiivsetest ning taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaal tänaselt ca 13%lt 40%ni. Selleks rajame ka uusi taastuvenergia võimsusi. Tootsi tuulepark on seejuures meie üks olulisemaid, kuid mitte ainus taastuvenergia arendusprojekt. On selge, et selline ambitsioonikas plaan toob kaasa muudatused praeguste taastuvenergia tootjate mängumaal. Konkurents kasvab – mitte vastupidi – ja sellest võidavad elektritarbijad.

Samas aitaks Tootsi tuulepargi rajamine kaasa nii Eesti kui Euroopa Liidu taastuvenergia alaste eesmärkide saavutamisele. Tootsi tuulepark suurendaks tuuleenergia tootmist Eestis, samuti peab riik arendama uusi taastuvenergia võimsusi, sealhulgas kütusevabasid taastuvenergia allikaid nagu tuuleenergia, sest vaid tänaste taastuvenergia tootmisüksustega me Eesti eesmärke ei saavuta.

Tootsi tuulepargist saaks Baltikumi suurim tuulepark, mis koosneks esimeses etapis püstitatavatest 38 elektrituulikust. Planeeringu kohaselt on kokku võimalik tuuleparki paigaldada 46 elektrituulikut. Tuulepargi planeeritav võimsus esimeses etapis on ca 130 MW.

***

Taastuvenergia toetuse eesmärk ei ole toetada kindlaksmääratud ettevõtteid kindlaksmääratud mahus.

Eesti Energial puudub võimekus kehtestada Euroopa Komisjoni keskkonna- ja energiaalase riigiabi reegleid.

«Värskemad uudised .. 2 3 4 5 6 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes