• Eesti

Enefit Taastuvenergia tuulepargid tootsid septembris 25 protsenti enam

Eesti uudised, Tuuleenergiaoktoober 6, 2017

BNS, 06.10.2017

Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte Enefit Taastuvenergia tuulepargid tootsid septembris ligi 15 gigavatt-tundi elektrit, kasvatades aastavõrdluses toodangut 25 protsendi võrra.

Kokku tootsid kõik Eesti tuulepargid septembris umbes 50 gigavatt-tundi elektrit. Üheksa kuuga on Enefit Taastuvenergia tuulikud tootnud 147 gigavatt-tundi elektrit ning kõik Eesti elektrituulikud 464 gigavatt-tundi, teatas Eesti Energia.

Enefit Taastuvenergia juhatuse esimees Aavo Kärmas põhjendas suuremat toodangut lisaks parematele tuuleoludele ka elektrituulikute kasvanud töökindlusega. “Seega ei sõltu tuuleenergia toodang vaid sellest, kui kõvasti puhub tuul, vaid rolli mängib ka see, kui hästi enda tuulikuid hooldada ja käitada suudame,” lausus Kärmas ja lisas, et möödunud septembri töökindluse näitaja oli üks käesoleva aasta parimaid. 15 gigavatt-tunnine elektri kogus katab ära ligikaudu 6000 keskmise tarbimisega majapidamise aastase elektrivajaduse.

Enefit Taastuvenergia toodab elektrit ja soojust tuulest, veest, biomassist ja segaolmejäätmetest. Kokku tootis Enefit Taastuvenergia septembris ligi 27 gigavatt-tundi elektrit, mida on 13 protsenti rohkem kui 2016. aasta septembris. Soojust tootis Enefit Taastuvenergia septembris 26 gigavatt-tundi ehk 52 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Soojuse toodangu kasv tuli põhiliselt Iru elektrijaama jäätmepõletusjaama arvelt, mis müüs Utilitas Tallinnale oluliselt rohkem soojust kui eelmise aasta septembris.

Enefit Taastuvenergia tootmisüksusteks on Aulepa, Narva, Paldiski ja Virtsu tuulepargid ning Iru elektrijaam, Paide elektrijaam ja Valka elektrijaam, kus toodetakse nii soojust kui ka elektrit. Samuti toodab Enefit Taastuvenergia hüdroelektrit Linnamäe ja Keila-Joa hüdroelektrijaamas.

Valitsus on teada andnud soovist Enefit Taastuvenergia vähemusosalus börsile viia. Eesti Energia tegeleb praegu Enefit Taastuvenergia börsileviimise eelanalüüsiga.

Euroopa tuuleenergeetikud ootavad Eestilt panust meretuuleenergiasse

Eesti uudised, Tuuleenergiaseptember 29, 2017

BNS, 29.09.2017

Euroopa tuuleenergeetikud ootavad Eestilt suuremat panust meretuuleenergia arendamisse, reedel allkirjastasid Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsioon WindEurope koos Läänemere tuuleenergia assotsiatsioonidega Läänemere avamere tuuleparkide deklaratsiooni.

Deklaratsiooni allkirjastasid Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsioon WindEurope koos Läänemere tuuleenergia assotsiatsioonide esindajatega Saksamaalt, Poolast, Leedust, Lätist, Soomest, Rootsist, Taanist ja Eestist. Sellega innustatakse Läänemerd ümbritsevate riikide valitsusi tihedamale koostööle meretuuleparkide arendamisel, teatas Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon.

Deklaratsioonis tehakse piirkonna valitsustele ettepanek riikliku taastuvenergia strateegia välja töötamiseks, mis sätestaks meretuuleparkide panuse riikide energiatootmisse ja energiakogused pärast aastat 2020. Pika perspektiivi ja ühiste eesmärkide olemasolu annaks meretuuleparkide arendajatele ja investoritele kindluse keskkonnasõbraliku energiatootmise planeerimiseks ning meelitaks WindEurope esindaja sõnul piirkonda uusi investoreid.

Meretuuleparkide ehitusvõimekusega jäämurdjal Botnica deklaratsiooni allkirjastanud Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsiooni WindEurope tegevjuht Giles Dickson ja Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni juht Martin Kruus andsid deklaratsioon üle ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantslerile Ando Leppimanile. Deklaratsiooni üleandmisel ministeeriumis avaldasid Dickson ja Kruus lootust, et Euroopa Liidu eesistujana kasutab Eesti võimalust aitamaks kaasa, et korrata Läänemerel Põhjamere meretuuleparkide arendamise edulugu.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile üle antud deklaratsioonis juhitakse tähelepanu ka vajadusele tihendada Eesti, Läti ja Leedu koostööd ruumilisel ja võrguühenduste planeerimisel, mis aitaks kaasa kogu regiooni tuuleenergia potentsiaali paremini kasutusele võtta. Tihedam koostöö aitaks ka parandada piirkonna energiajulgeolekut, tagada energiahindade stabiilsust ning Euroopa Liidu kehtestatud keskkonnanõudeid kasvuhoonegaaside vähendamiseks.

Sel kuul avaldatud analüüsis “Euroopa tuuleenergia tuleviku stsenaariumid aastaks 2030” tuuakse välja, et tänu soodsatele geoloogilistele ja klimaatilistele tingimustele on Läänemere avamere tuuleparkide tootmismahu kasvu potentsiaali rakendamine aastaks 2030 tooks piirkonda hinnanguliselt 239 miljardit eurot uusi investeeringuid ja looks 569 000 töökohta. Täna on Läänemerre ehitatud 1,5 gigavatise tootmisvõimsusega tuuleparke, kuid logistiliste tingimuste, tuuletugevuse ja madalate lainete tõttu võiks Läänemerest saada avamere tuuleenergia tootmises Põhjamere järel tähtsuselt teine piirkond Euroopas.

Deklaratsiooni eesmärkide saavutamiseks ja koostöö edendamiseks regioonis kutsub Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsioon WindEurope 11. oktoobril kokku esimese sellesisulise töörühma.

WindEurope on Euroopa tuuleenergia assotsiatsioon, mis ühendab kokku 450 tuuleenergia etttevõttet, seadmete tootjat, investorit ja tuulenergeetikaga tegelevat teadusasutust rohkem kui 40 riigis üle kogu Euroopa. Assotsiatsiooni liikmeteks on ka Euroopa riikide tuuleenergia assotsiatsioonid, sealhulgas Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon.

Käib töö Läänemere tuuleparkide ühtsesse võrku lülitamise nimel

Eesti uudised, Tuuleenergiaseptember 22, 2017

Novaator, 22.09.2017

Tuuleenergia kasutamisel on Läänemere riigid Põhjamere kolleegidest mitu sammu maas. Nüüd käib rahvusvahelises teadusprojektis töö selle nimel, et tuulikutest üks integreeritud süsteem luua – oma panuse annavad ka Tartu ülikooli keskkonnaõiguse teadlased.

Tuuleparkide omavahelise ühtse võrgu loomisega kaasneb palju erinevatel erialadel lahendamist vajavaid probleeme. Kui tehnilised küsimused – see kuidas tuuleparke omavahel kaablitega ühendada ning põhivõrkudega side luua – on tehnoloogiliselt lahendatavad, ning majanduslik otstarbekus ja vajadus ühtse tuuleenergia võrgu järele loomulik, siis juriidikas on hulka lahendamata segadusi.

“Suur eesmärk on muidugi ühtse Euroopa energiaturu loomine ja soov on, et riigi omavahel koostööd teeks. Samas on tegemist keerulise juriidilise raamistikuga: riikidel on oma õigus, Euroopa Liidus oma, lisaks veel rahvusvaheline õigus ja meil ka merd kaitsev Läänemere konventsioon. Õiguslik raamistik on väga mitmekesine ja omavahel põimunud,” selgitab Tartu ülikooli keskkonnaõiguse dotsent Hannes Veinla.

Me liigume Läänemeres ühtsete tuuleparkide süsteemi suunas.

Olukord meenutab klassikalisi Euroopa taseme arutelusid, kus riigid lähtuvad majanduslikust kasust ning ühise laua taga on ühtsetes regulatsioonides konsensusele jõuda pea võimatu.

“Õiguslikes vaidlustes saab konsensusele jõuda, kui otsustajaks on Euroopa Liit – näiteks mõne direktiivi kaudu, mida riigid on kohustatud järgima,” ütleb Veinla ning just Euroopa Liidule INTERREGi teadusprojekti (Baltic InteGrid Project ehk Integrated Baltic Offshore Wind Electricity Grid Development) tulemusena sündivad soovitused ongi suunatud.

IAEA hinnangul on süsinikuheitmete kasv peatunud peamiselt taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu tõttu. Autor: caveman_92223/Creative Commons

Tartu ülikooli teadurid annavad projekti raames nimelt keskkonnaõiguslikku nõu:

“Avamere tuulepargid on toredad asjad, aga nendega käivad kaasas keskkonnariskid ja meie ülesandeks, kes me tegeleme keskkonnaõigusega, ongi siis uurida, kuidas neid vähendada. Et nende parkidega ei kaasneks ülemääraseid negatiivseid keskkonnamõjusid.”

See on valearusaam, et keskkonnaõigus on siili ja sipelgate kaitse. Tegelikult on see inimõiguste kaitse: õigus hingata puhast õhku, juua puhast vett. Kõik see jäätme-, õhu- ja veeõigus on tegelikult inimese heaolu ja tervise kaitse.

Keskkonnaõigus tegeleb nende õiguslike vahenditega, kuidas keskkonnamõjuga toime tulla, kasutades kontrollivahenditena erinevaid lubasid ja mõjude hindamisi.

“Keskkonnaõigus on ju prostalt öeldes ahistamisõigus. Väga levinud arvamus on, et see on ettevõtlusõiguse ja omandiõiguse piiramine: “Sina oma metsa ei lähe!” See on valearusaam, et keskkonnaõigus on siili ja sipelgate kaitse. Tegelikult on see inimõiguste kaitse: õigus hingata puhast õhku, juua puhast vett. Kõik see jäätme-, õhu- ja veeõigus on tegelikult inimese heaolu ja tervise kaitse,” selgitab Veinla.

Tuulikuplatvormid võimaldaks viia tuulepargid avamerele Автор: Topfoto/Scanpix

Hiiumaa avamere tuulepargi rajamine on vaatluse all

Hiiumaa avamerele planeeritav tuulepark on üheks tundlikuks analüüsitavaks juhtumiks ning Eesti looduskaitse seadusest leiab õiguslikke nüansse, mis nii mõnegi mujalt Euroopast tuleva juristi kulme kergitama paneb:

“Eesti looduskaitse seaduse järgi on igal inimesel, olenemata mingist isiklikust seosest, õigus esitleda taotlus uue kaitseala loomiseks. See on Euroopas täitsa unikaalne, et meil Eestis nii on. Nii et kui on vähegi alust taotluse menetlusse võtmiseks, on see ääretult tõhus vahend näiteks tuulepargi ehitustegevuse seisma panemiseks.”

Ettepanek on tuuleparkide rajamisega seotud lubade menetlusi ühendada – et oleks vähem menetlust väiksema ajakuluga – lühem, kiirem ja lõppkokkuvõttes tulemuslikum.

Nii Hiiumaa näite põhjal kui ka laiemalt leidub tuuleparkide õiguses omajagu puudujääke. Mõnes mõttes on tuuleparkide rajamine arvukate lubade ja regulatsioonidega üle reguleeritud. Veinla sõnul on loa menetlused arendajatele koormavad ja ei teeni oma eesmärki. Ettepanek on tuuleparkide rajamise seotud lubade menetlusi ühendada – et oleks vähem menetlust väiksema ajakuluga – lühem, kiirem ja lõppkokkuvõttes tulemuslikum.

Teisest küljest on aga ka mõnigaid regulatsioone puudu – kasvõi sellesama looduskaitseseaduse ja uue kaitseala rajamise taotluse esitamise näitel:

“Selle peaks läbi mõtlema, et kas see on ikka väga produktiivne, et sisuliselt igaüks võib seda teha. Praktikas toob see enamikel juhtudel kaasa selle, et menetlus hakkab pihta, ja sellele järgnevad uuringud ja looduskaitset võib väga vabalt ära kasutada mingitel muudel eesmärkidel. See võiks olla üks punkt, mis tuleks ära muuta,” lõpetab Veinla.

BLRT ehitas Ühendkuningriiki rajatava avamere tuulepargi ankrud

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiaseptember 14, 2017

BNS, 14.09.2017

BLRT Gruppi kuuluv Marketex Offshore Constructions viis edukalt lõpule 21 tuuliku ankru ehituse ja tarne Belgia ettevõttele Smulders Projects.

“Täna arendavad paljud riigid hoogsalt tuuleenergia tootmist. See projekt võimaldas meil siseneda meie jaoks uudsele Suurbritannia avamere tuuleenergeetika turule, mis on praegusel ajal kõige suurem ja kiiremini arenev turg maailmas. 2016. aastal investeeriti sinna ligi 8 miljardit eurot,” ütles Marketex Offshore Constructions juhatuse liige Ruslan Diduhh pressiteate vahendusel.

Ankrud paigaldatakse 92,4-megavatise võimsusega Aberdeen Bay tuuleparki Šotimaal. Rahvusvaheline hange ankrute valmistamiseks ja tarneks kuulutati välja 2016. aasta sügisel ja detsembris sõlmiti leping. Projekti käigus tehti valmis ja saadeti tellijale enam kui 3000 tonni toodangut.

Tuulegeneraatori ankur on 9,5-meetrise läbimõõduga kuni 15 meetrit kõrge ja 140 kuni 195 tonni kaaluv keeruline konstruktsioon. Nende valmistamisel esitatakse eriti kõrged nõuded keevisliidete ja värvipinna kvaliteedile.

BLRT Grupp tegutseb lisaks Eestile Lätis, Leedus, Soomes, Ukrainas, Poolas ja Venemaal. BLRT Grupis töötab ligi 4000 inimest.

Eleon soovib arendada 38 miljoni euroga üle 10-megavatist tuulikut

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiaseptember 13, 2017

BNS, 12.09.2017

Tuuletehnoloogia ettevõte AS Eleon plaanib koos rahvusvaheliste partneritega 38 miljoni eurose projektiga arendada välja ülisuur, enam kui 10-megavatise võimsusega, elektrituulik.

“Rahvusvaheline konsortsium esitas Euroopa Komisjonile Horizon 2020 meetme raames taotluse välja töötada “Mammout 10+MW” maa- ja meretuulik. Projekti kogumaksumus on ligi 38 miljonit eurot. Positiivse rahastamisotsuse korral viiakse tuuliku arendamine koostöös rahvusvahelise konsortsiumi ja allhankijatega läbi aastatel 2018-2022,” ütles AS Eleoni ja Meta Advisory Groupi pressiesindaja Jonatan Karjus BNS-ile.

Projektiga on Karjuse sõnul seotud Soome Aalto ja Tampere ülikoolid ning Saksamaa Rostocki ülikool. “Konsortsiumis osalevad partneritena ka Saksamaal baseeruvad ettevõtted Windnovation Energineering Solutions GmbH, Windrad Engineering GmbH ja P.E. Concepts GmbH. Eesti ettevõtetest on lisaks Eleon AS-ile projekti hõlmatud Civitta Eesti AS ja Meta Advisory Group OÜ,” märkis Karjus.

Projekt baseerub Eesti ettevõtte Eleon AS otseveoga tuulikutüübi patendil, mis on kaitstud 150 riigis. “Eleoni väljatöötatud 3-megavatine prototüüptuulik Saaremaal on ennast tehnoloogiliselt tõestanud ja loonud usalduse, mida näitab ka tugev võrgustik rahvusvahelistest partneritest, kes soovivad perspektiivikas projektis osaleda,” lisas Karjus.

Projekti eesmärk on Karjuse sõnul parandada keskkonnasõbraliku tuuleenergia konkurentsivõimelisust võrreldes teiste energialiikidega, suurendades tuulikute kuluefektiivsust ja töökindlust.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ütles kirjas AS Eleoni juhatuse liikmele Andres Sõnajalale, et ministeerium toetab projekti aruteludes osalemisega, tagasiside ning vajaliku teabe andmisega, kuid ei osale projektis rahaliselt.

Sõnajala plaan jooksis rappa

Eesti uudised, Tuuleenergiaseptember 12, 2017

Pärnu Postimees, 12.09.2017

Juba ligemale kümme aastat on Andres Sõnajala juhitud ettevõte Eurowind osaühing soovinud Saugasse rajada tuuleparki. Vald soovitas lõpuks tuulikud püstitada Nurme rappa, kuid see pole tegelikult arvukatel põhjustel võimalik.

29. augustil andis Sauga vallavalitsus välja korralduse, millega keelduti Nelja Energia aktsiaseltsile ja Eurowindile projekteerimistingimusi andmast. Seejuures leidus argumente pargi rajamise vastu väga palju.

Peamine põhjus oli turbamaardlate vastuseis. Turvast kaevandavad AS Nurme Turvas ja OÜ ASB Greenworld andsid vallale teada, et nemad tuulikutega ei nõustu, kuna see piirab nende õigusi.

Näiteks jäänuks kavandatav park osaliselt turbamaardlate alale ja kaevandajate hinnangul saaks tuulikud rajada alles siis, kui maavara ammendub. Kuid Nurme rabas jagub turvast kaevandamiseks aastakümneteks.

Vald asus nõudma, et tuulepark tuleb rappa viia, kus ei pidavat olema ühtegi takistust. Andres Sõnajalg
Väidetavalt on tuulikute rajamise korral kaevandada keerulisem ja ehitusega segunevad erinevad turbakihid, muutes maavara kasutuskõlbmatuks. Selle argumendiga nõustus keskkonnaamet, mis jättis samuti tuulepargile kooskõlastuse andmata.

Sauga ehitusnõunik Kristjan Kullerkan nentis, et seega on tuuleparki rajada küll võimalik, aga mitte lähiaastate jooksul.

Sõnajalg nimetab tuulepargi vastu esitatud argumente demagoogiaks. Tema sõnutsi saab tuuleparki ehitada nii, et see pinnast ei riku. “See on kulukas töö, aga täiesti võimalik,” täpsustas ta. Eurowindi juhataja väitel on Euroopas tuuleparke mitu korda turbarappa ehitatud.

Tuulepargi püstitamisega ei nõustunud kaitseministeeriumgi, mille hinnangul takistaksid tuulikud õhuseireradaritel objekte avastamast. Vastu oli lennuametki, tuues põhjuseks Pärnu lennuvälja ümberehitamise: senikaua kuni pole analüüsitud pargi mõju tulevasele lennuliiklusele, ei saa kooskõlastust anda.

Sõnajalg isegi oli Nurme raba suhtes pessimistlik. Nimelt pakkus tuulikute rappa ehitamise vallavalitsus. Eurowindi pikaajaline plaan oli park rajada hoopis Urge külla.

Sõnajalg täpsustas, et Eurowind oli juba sõlminud lepingud 40 maaomanikuga, kes saanuks tuulepargist renditulu teenida. “Vald asus nõudma, et tuulepark tuleb rappa viia, kus ei pidavat olema ühtegi takistust, ei keskkonnaalast ega sotsiaalset,” rääkis ettevõtja.

Kullerkan väitis, et vald mingeid lubadusi pole andnud. Tema sõnutsi oli Nurme raba Pärnumaa tuuleenergeetika teemaplaneeringu järgi üks võimalikke tuulepargialasid. Selle planeeringu järgi sai vallavalitsus vaid nentida, et Urgele ei saa tuuleparki kuidagi rajada.

Ehitusnõunik on isegi seisukohal, et tuuleenergia peaks olema tulevik, kuid praegu pole midagi parata: Saugas ei paista tuuleparkidele sobivat kohta leiduvat.

Sõnajala sõnade kohaselt on ametnikud mitu korda kinnitanud energeetikaettevõtjatele, et Pärnumaale saab püstitada mahukaid tuuleparke, kuid tema väitel on seni samad ametnikud tuuleenergiale vastu seisnud.

Eurowind plaanib tuulikute rajamist mujalgi Pärnumaal. Üks piirkonnavariante on Tootsi ja teine Halinga vallas Lavassaare turbaväljadel. Sõnajalg nentis, et samalaadsed probleemid nagu Nurme raba puhul võivad nüüd tekkida Lavassaareski.

Selle kõige juures jäi ettevõtja optimistlikuks ega kavatse senistest takistustest hoolimata tuuleparkide planeerimist Pärnumaale ja Saugasse katki jätta. “Midagi võimatut ei ole, tuleb lihtsalt leida lahendused,” arvas ta.

Eesti taastuvenergia tulevik kuulub suuresti tuulikutele

Eesti uudised, Tuuleenergiaseptember 11, 2017

TV3, Seitsmesed Uudised. 11.09.2017

Tuuleenergia on populaarne teema nii suurtes energiafirmades kui ka entusiastidest eraisikute seas. Kuigi viimastel aastatel pole meile eriti uusi tuuleparke rajatud, on see siiski kõige perspektiivikam taastuvenergia liik.

Vaata edasi TV3 uudistest.

Enefit Taastuvenergia tuulepargid tootsid 8 kuuga veerandi võrra enam

Eesti uudised, Tuuleenergiaseptember 7, 2017

BNS, 07.09.2017

Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte Enefit Taastuvenergia neli tuuleparki on kaheksa kuuga tootnud 133 gigavatt-tundi elektrit ehk 25 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga, teatas Elering.

Enefit Taastuvenergia juht Aavo Kärmas ütles, et kasvanud toodangu taga on käesoleva aasta paremad tuuleolud ning ka elektrituulikute head töökindlusnäitajad. “Näitlikustamaks kaheksa kuuga toodetud elektri kogust 133 gigavatt-tundi, siis see on piisav hulk rohkem kui 50 000 keskmise tarbimisega kodumajapidamisele aastaks ajaks,” selgitas Kärmas.

Enefit Taastuvenergiale kuulub neli tuuleparki: Aulepa, Narva, Paldiski ja Virtsu tuulepark. Elektritoodang kasvas möödunud aasta esimese kaheksa kuuga võrreldes neis kõigis.

Eestis toodeti käesoleva aasta esimese kaheksa kuuga kokku 408 gigavatt-tundi tuuleelektrit, mida on 23 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Enefit Taastuvenergia poolt toodetud tuuleelektri hulk oli 33 protsenti kogu Eesti tuuleelektri toodangust.

Enefit Taastuvenergia on Eesti Energiale kuuluv taastuvenergiat tootev ettevõtte, mis toodab energiat tuulest, veest, biomassist ja segaolmejäätmetest. Ettevõtte tootmisüksusteks on Iru elektrijaam, Aulepa, Narva, Paldiski ja Virtsu tuulepargid ning Paide ja Valka koostootmisjaamad. Lisaks haldab Enefit Taastuvenergia Keila-Joa ja Linnamäe hüdroelektrijaama.

Valitsus on teada andnud soovist Enefit Taastuvenergia vähemusosalus börsile viia. Eesti Energia tegeleb praegu Enefit Taastuvenergia börsileviimise eelanalüüsiga.

«Värskemad uudised .. 2 3 4 5 6 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes