• Eesti

Tuuleenergia tootja: riik ei peaks sekkuma sinna, kus erasektor töötab

Eesti uudised, Tuuleenergiaaprill 20, 2018

BNS, 20.04.2018

Vendade Sõnajalgadega seotud MTÜ Tuuletehnoloogia Liidu teatel ei peaks riik sekkuma Nelja Energia võimaliku ostmisega sinna, kus erasektor juba tegutseb.

Eesti Energia võimalik Nelja Energia soetamine tähendaks toimival tuuleenergia turul monopoli moodustamist, mis jätab koosmõjus riigi varasemate otsustega Eesti investeerimis- ja ärikeskkonnast halva mulje, teatas liit.

Nelja Energia omandamise korral moodustaks riigiettevõtte turuosa 84,5 protsenti, mille tulemusel tekiks riiklik monopol tuuleenergeetika tootmisel. “Konkurentsiamet ei saa lubada koondumist, mille tulemusel kahjustub oluliselt konkurents,” ütles Supremia vandeadvokaat Silja Holsmer.

Tuuletehnoloogia liidu hinnangul ei peaks riik sekkuma maksumaksja rahaga majandusvaldkondadesse, kuhu on eraettevõtjatel huvi panustada. Liidu juhatuse esimehe Andres Sõnajala sõnul kaotaks ostutehingust nii ärikeskkond kui maksumaksja.

Eesti Energia on väidetavalt huvitatud Eesti suurima tuuleenergia tootja Nelja Energia ostust. Tehingu maksumus võiks ulatuda ligi 500 miljoni euroni.

Eesti Energia tulevikuplaanid jõudsid siiski valitsuse ette

Eesti uudised, Tuuleenergiaaprill 20, 2018

Postimees, 20.04.2018

Kui veel eile hommikul oli ebaselge, kas riiklik energiahiid kavatseb enne tänast küsida ka valitsuse arvamust Eesti suurima tuuleenergia tootja Nelja Energia võimalikuks ostuks, siis nüüd on selgunud, et eileõhtusel kabineti nõupidamisel leidsid ettevõtte tulevikuplaanid siiski arutlust.

«Erinevalt kolmapäevasest seisust tutvustas Eesti Energia tõesti valitsuskabineti nõupidamisel eile oma tulevikuplaane,» kinnitas Postimehele valitsuse meedianõunik Kateriin Pajumägi.

Loe lisa veebist.

Eesti Energia kavandab poolemiljardilist investeeringut

Eesti uudised, Tuuleenergiaaprill 18, 2018

Postimees, 18.04.2018

Kuigi juba mõnda aega valmistatakse ette Eesti suuruselt teist või kolmandat ülevõtutehingut, puudub ühel võimalikul huvilisel, Eesti suurimal elektritootjal ja riigifirmal Eesti Energial oma poole miljardi suurusele potentsiaalsele investeeringule mõni päev enne tehingusoovi kinnitamist valitsuse nõusolek.

«Meie kultuuris väikeinvestoritega nii palju ei arvestata, aga paistab, et Põhjamaa kultuuris arvestatakse nendega täielikult,» vastas Eesti suurima tuuleenergia tootja Nelja Energia väikeinvestor Jüri Mõis küsimusele, kui palju küsiti nende arvamust, kui ettevõtte norralastest omanikud mõnda aega tagasi ettevõtte müügiprotsessiga algust teha otsustasid. «Meil on kogu info nagu suurelgi.»

Loe edasi Postimehe veebist.

Sõnajalg: kaalume Aidu tuulepargi vaidluses kohtuniku taandamist

Eesti uudised, Tuuleenergiaaprill 17, 2018

BNS, 17.04.2018

Aidu Tuulepark OÜ juhatuse liikme Andres Sõnajala sõnul kaalub ettevõte Aidu tuulepargi ehituslubade vaidluses kohtuniku taandamise taotlemist, sest kohtuprotsess on tema hinnangul olnud kallutatud.

“Halduskohtu negatiivne otsus asja aegumisele oli oodatav, kuna kogu kohtuprotsess on seni olnud meie hinnangul kallutatud. Kuidas saakski asja teisiti nimetada, kui kohus keeldus meie palutud tunnistajaid kohtupinki lubamast,” ütles Andres Sõnajalg BNS-ile.

Tartu halduskohus otsustas teisipäevase määrusega jätkata menetlust vaidluses Aidu tuulepargi ehituslubade õiguspärasuse üle; kohus leidis, et Ida-Viru maavanem pöördus kohtu poole tähtaegselt ja protesti menetlemist tuleb jätkata. Taotluse protesti läbi vaatamata jätmiseks või menetluse lõpetamiseks esitasid Lüganuse vald ja Aidu Tuulepark OÜ, mis kuulub Oleg ja Andres Sõnajalale.

“Mis puutub aga konkreetsesse otsuse põhjendusse, siis kohus tuvastas, et maavanem oli Eleoni tuulikute rajamisest teadlik, kuid aegumise tähtaeg hakkas kulgema sellest hetkest, kui maavanemal oli piisavalt alust arvata, et tegemist võib olla avalikku huvi rikkuva haldusaktiga,” ütles Sõnajalg.

“Kogu selle protsessi tulemusena pidurdatakse Eesti tuuletehnoloogia tööstuse arengut ja jäävad loomata Ida-Virumaale kõrge lisandväärtusega töökohad. Kaalume uuesti kohtuniku taandamise taotlemist ja võitleme õiguse nimel lõpuni,” ütles ta.

Kaitseministeeriumi hinnangul pole Aidu tuulepargi ehituslubade väljastamisel järgitud õigusaktides sätestatud nõudeid ning Tartu halduskohtu teisipäevane otsus aitab liikuda vaidluse sisulise lahendamise suunas.

“On hea, et kohus langetas otsuse, mis aitab liikuda edasi vaidluse sisulise lahendamise suunas. Pean oluliseks rõhutada, et Aidu tuulepargi projekti puhul oleks riik pidanud sekkuma igal juhul, ka siis, kui mingeid riigikaitselisi piiranguid ei eksisteeriks, sest ehituslubade väljastamisel ei ole järgitud õigusaktides sätestatud nõudeid,” ütles kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Meelis Oidsalu BNS-ile.

“Eestis peab valitsema nulltolerants susserdamise ja seaduserikkumiste suhtes, ka see on meie julgeoleku eluline osa. Tänane otsus näitab ka, et seaduse ees on kõik võrdsed, riik ei saa kehtestada eri ettevõtjatele erinevaid standardeid vastavalt kellegi ärihuvile. Samuti ei ole Eesti nii rikas, et soetada ja ülal pidada kümneid miljoneid eurosid maksvaid radareid, mis lõppkokkuvõttes mitte midagi ei näita,” märkis Oidsalu.

“Seega tuleb tuuleparkide arendajatelgi panustada olemasolevate radarite töövõime säilitamisse. Oluline on teadvustada, et lisaks riigikaitselistele piirangutele kitsendavad tuuleparkide arengut veel erinevad piirangud, näiteks keskkonnakaitselised või kohaliku elanike huvi, ning riigikaitseliste piirangute kaotamine ei tähenda automaatselt ettevõtlusvabaduse kasvu,” ütles Oidsalu ja lisas, et planeeringud ei anna arendajatele õiguspärast ootust ükskõik kui kõrgete tuulikute püstitamiseks.

“Tuuleparkide kõrgus on aga alates 2000. aastast enam kui kahekordistunud: täna soovitakse püstitada juba 300-meetriseid tuulikuid ja sestap on paratamatu, et tuulepargid on meil kasvanud üle pea,” tõdes kantsler.

Menetlusosalised vaidlesid põhiliselt selle üle, kas maavanem sai vaidlusaluste ehituslubade andmisest teada tema väidetud ajal või varem ehk hiljemalt 2016. aasta suvel. Sellest sõltub, millal pidi maavanem käivitama järelevalve, tegema Lüganuse vallale ettepaneku ehituslubade kehtetuks tunnistamiseks ja keeldumise korral pöörduma kohtusse.

Kohus leidis, et järelevalve algatamiseks ei piisanud sellest, et maavanemani oli teistes menetlustes või ajakirjandusest jõudnud teave tuulepargi ehitamise kohta. See ei andnud maavanemale võimalust aru saada, et ehitusload on antud projekti alusel, mida kaitseministeeriumiga kooskõlastatud ei ole ja seetõttu võib tegemist olla avalikku huvi ehk riigikaitset ohustavate ehitistega.

Viimati nimetatud teabe sai maavanem eelmise aasta veebruari alguses ja tegi märtsi alguses Lüganuse vallale ettepaneku tunnistada ehituslubade andmine kehtetuks. Vald esitas vastuse märtsi lõpus ja maavanem pöördus pärast seda 30 päeva jooksul kohtu poole. Seetõttu puudub põhjus pidada protesti mittetähtaegseks või lubamatuks. Kohus leidis, et ilmse vastuoluni viiks olukord, kui maavanem peaks otsustama haldusakti kehtetuks tunnistamise ettepaneku tegemise 30 päeva jooksul selle teadasaamisest kaudsetest allikatest.

Kohus märkis, et meie ümber toimub lugematuid sündmusi, mille aluseks on kohaliku omavalitsuse üksikaktid. “Ei ole mõeldav, et maavanem peab iga sellise sündmuse märkamisel või selle kohta teabe saamisel uurima, kas haldusakt on välja antud, kas see on õiguspärane ja kas see võib riivata avalikku huvi, kuna vastasel korral võib ta kaotada järelevalve teostamise võimaluse,” leidis kohus.

Kohus leidis, et maavanem ei rikkunud ka keeldu vaidlustada kohaliku omavalitsuse haldusakte rohkem kui kolme aasta jooksul haldusakti andmisest. Lüganuse vald andis vaidlusalused ehitusload välja 2015. aastal, protest esitati kohtule 2017. aastal.

Ehitusload vaidlustas Ida-Viru maavanem protestiga kohaliku omavalitsuse üle järelevalve teostamise raames. Praeguseks on maavanema õigusjärglasena menetlusse astunud justiitsministeerium.

Asja sisulise läbivaatamise käigus saab kohus arutada seda, kas Lüganuse vald võis ehituslubade väljaandmisel tugineda varasemale ja praegusest erinevale ehitusprojektile antud kaitseministeeriumi kooskõlastusele, iseseisvalt hinnata ehitusprojektide erinevuse olulisust ja mõju riigikaitsele ning kas valla hinnang oli õige.

Vaidluse sisulise lahendamisega saab kohus edasi minna pärast seda, kui määrus on jõustunud. Menetlusosalised saavad määrust vaidlustada 15 päeva jooksul selle kättesaamisest.

Kaitseministeerium: Aidu tuulepargi ehitusload pole nõuetekohased

Eesti uudised, Tuuleenergiaaprill 17, 2018

BNS, 17.04.2018

Kaitseministeeriumi hinnangul pole Aidu tuulepargi ehituslubade väljastamisel järgitud õigusaktides sätestatud nõudeid ning Tartu halduskohtu teisipäevane otsus aitab liikuda vaidluse sisulise lahendamise suunas.

“On hea, et kohus langetas otsuse, mis aitab liikuda edasi vaidluse sisulise lahendamise suunas. Pean oluliseks rõhutada, et Aidu tuulepargi projekti puhul oleks riik pidanud sekkuma igal juhul, ka siis, kui mingeid riigikaitselisi piiranguid ei eksisteeriks, sest ehituslubade väljastamisel ei ole järgitud õigusaktides sätestatud nõudeid,” ütles kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Meelis Oidsalu BNS-ile.

Tartu halduskohus otsustas teisipäevase määrusega jätkata menetlust vaidluses Aidu tuulepargi ehituslubade õiguspärasuse üle; kohus leidis, et Ida-Viru maavanem pöördus kohtu poole tähtaegselt ja protesti menetlemist tuleb jätkata. Taotluse protesti läbi vaatamata jätmiseks või menetluse lõpetamiseks esitasid Lüganuse vald ja Aidu Tuulepark OÜ, mis kuulub Oleg ja Andres Sõnajalale.

“Eestis peab valitsema nulltolerants susserdamise ja seaduserikkumiste suhtes, ka see on meie julgeoleku eluline osa. Tänane otsus näitab ka, et seaduse ees on kõik võrdsed, riik ei saa kehtestada eri ettevõtjatele erinevaid standardeid vastavalt kellegi ärihuvile. Samuti ei ole Eesti nii rikas, et soetada ja ülal pidada kümneid miljoneid eurosid maksvaid radareid, mis lõppkokkuvõttes mitte midagi ei näita,” märkis Oidsalu.

“Seega tuleb tuuleparkide arendajatelgi panustada olemasolevate radarite töövõime säilitamisse. Oluline on teadvustada, et lisaks riigikaitselistele piirangutele kitsendavad tuuleparkide arengut veel erinevad piirangud, näiteks keskkonnakaitselised või kohaliku elanike huvi, ning riigikaitseliste piirangute kaotamine ei tähenda automaatselt ettevõtlusvabaduse kasvu,” ütles Oidsalu ja lisas, et planeeringud ei anna arendajatele õiguspärast ootust ükskõik kui kõrgete tuulikute püstitamiseks.

“Tuuleparkide kõrgus on aga alates 2000. aastast enam kui kahekordistunud: täna soovitakse püstitada juba 300-meetriseid tuulikuid ja sestap on paratamatu, et tuulepargid on meil kasvanud üle pea,” tõdes kantsler.

Menetlusosalised vaidlesid põhiliselt selle üle, kas maavanem sai vaidlusaluste ehituslubade andmisest teada tema väidetud ajal või varem ehk hiljemalt 2016. aasta suvel. Sellest sõltub, millal pidi maavanem käivitama järelevalve, tegema Lüganuse vallale ettepaneku ehituslubade kehtetuks tunnistamiseks ja keeldumise korral pöörduma kohtusse.

Kohus leidis, et järelevalve algatamiseks ei piisanud sellest, et maavanemani oli teistes menetlustes või ajakirjandusest jõudnud teave tuulepargi ehitamise kohta. See ei andnud maavanemale võimalust aru saada, et ehitusload on antud projekti alusel, mida kaitseministeeriumiga kooskõlastatud ei ole ja seetõttu võib tegemist olla avalikku huvi ehk riigikaitset ohustavate ehitistega.

Viimati nimetatud teabe sai maavanem eelmise aasta veebruari alguses ja tegi märtsi alguses Lüganuse vallale ettepaneku tunnistada ehituslubade andmine kehtetuks. Vald esitas vastuse märtsi lõpus ja maavanem pöördus pärast seda 30 päeva jooksul kohtu poole. Seetõttu puudub põhjus pidada protesti mittetähtaegseks või lubamatuks. Kohus leidis, et ilmse vastuoluni viiks olukord, kui maavanem peaks otsustama haldusakti kehtetuks tunnistamise ettepaneku tegemise 30 päeva jooksul selle teadasaamisest kaudsetest allikatest.

Kohus märkis, et meie ümber toimub lugematuid sündmusi, mille aluseks on kohaliku omavalitsuse üksikaktid. „Ei ole mõeldav, et maavanem peab iga sellise sündmuse märkamisel või selle kohta teabe saamisel uurima, kas haldusakt on välja antud, kas see on õiguspärane ja kas see võib riivata avalikku huvi, kuna vastasel korral võib ta kaotada järelevalve teostamise võimaluse,“ leidis kohus.

Kohus leidis, et maavanem ei rikkunud ka keeldu vaidlustada kohaliku omavalitsuse haldusakte rohkem kui kolme aasta jooksul haldusakti andmisest. Lüganuse vald andis vaidlusalused ehitusload välja 2015. aastal, protest esitati kohtule 2017. aastal.

Ehitusload vaidlustas Ida-Viru maavanem protestiga kohaliku omavalitsuse üle järelevalve teostamise raames. Praeguseks on maavanema õigusjärglasena menetlusse astunud justiitsministeerium.

Asja sisulise läbivaatamise käigus saab kohus arutada seda, kas Lüganuse vald võis ehituslubade väljaandmisel tugineda varasemale ja praegusest erinevale ehitusprojektile antud kaitseministeeriumi kooskõlastusele, iseseisvalt hinnata ehitusprojektide erinevuse olulisust ja mõju riigikaitsele ning kas valla hinnang oli õige.

Vaidluse sisulise lahendamisega saab kohus edasi minna pärast seda, kui määrus on jõustunud. Menetlusosalised saavad määrust vaidlustada 15 päeva jooksul selle kättesaamisest.

Kohus jätkab menetlust Aidu tuulepargi ehituslubade vaidluses

Eesti uudised, Tuuleenergiaaprill 17, 2018

BNS, 17.04.2018

Tartu halduskohus otsustas teisipäevase määrusega jätkata menetlust vaidluses Aidu tuulepargi ehituslubade õiguspärasuse üle; kohus leidis, et Ida-Viru maavanem pöördus kohtu poole tähtaegselt ja protesti menetlemist tuleb jätkata.

Taotluse protesti läbi vaatamata jätmiseks või menetluse lõpetamiseks esitasid Lüganuse vald ja Aidu Tuulepark OÜ, teatas kohus.

Menetlusosalised vaidlesid põhiliselt selle üle, kas maavanem sai vaidlusaluste ehituslubade andmisest teada tema väidetud ajal või varem ehk hiljemalt 2016. aasta suvel. Sellest sõltub, millal pidi maavanem käivitama järelevalve, tegema Lüganuse vallale ettepaneku ehituslubade kehtetuks tunnistamiseks ja keeldumise korral pöörduma kohtusse.

Kohus leidis, et järelevalve algatamiseks ei piisanud sellest, et maavanemani oli teistes menetlustes või ajakirjandusest jõudnud teave tuulepargi ehitamise kohta. See ei andnud maavanemale võimalust aru saada, et ehitusload on antud projekti alusel, mida kaitseministeeriumiga kooskõlastatud ei ole ja seetõttu võib tegemist olla avalikku huvi ehk riigikaitset ohustavate ehitistega.

Viimati nimetatud teabe sai maavanem eelmise aasta veebruari alguses ja tegi märtsi alguses Lüganuse vallale ettepaneku tunnistada ehituslubade andmine kehtetuks. Vald esitas vastuse märtsi lõpus ja maavanem pöördus pärast seda 30 päeva jooksul kohtu poole. Seetõttu puudub põhjus pidada protesti mittetähtaegseks või lubamatuks. Kohus leidis, et ilmse vastuoluni viiks olukord, kui maavanem peaks otsustama haldusakti kehtetuks tunnistamise ettepaneku tegemise 30 päeva jooksul selle teadasaamisest kaudsetest allikatest.

Kohus märkis, et meie ümber toimub lugematuid sündmusi, mille aluseks on kohaliku omavalitsuse üksikaktid. “Ei ole mõeldav, et maavanem peab iga sellise sündmuse märkamisel või selle kohta teabe saamisel uurima, kas haldusakt on välja antud, kas see on õiguspärane ja kas see võib riivata avalikku huvi, kuna vastasel korral võib ta kaotada järelevalve teostamise võimaluse,” leidis kohus.

Kohus leidis, et maavanem ei rikkunud ka keeldu vaidlustada kohaliku omavalitsuse haldusakte rohkem kui kolme aasta jooksul haldusakti andmisest. Lüganuse vald andis vaidlusalused ehitusload välja 2015. aastal, protest esitati kohtule 2017. aastal.

Ehitusload vaidlustas Ida-Viru maavanem protestiga kohaliku omavalitsuse üle järelevalve teostamise raames. Praeguseks on maavanema õigusjärglasena menetlusse astunud justiitsministeerium.

Asja sisulise läbivaatamise käigus saab kohus arutada seda, kas Lüganuse vald võis ehituslubade väljaandmisel tugineda varasemale ja praegusest erinevale ehitusprojektile antud kaitseministeeriumi kooskõlastusele, iseseisvalt hinnata ehitusprojektide erinevuse olulisust ja mõju riigikaitsele ning kas valla hinnang oli õige.

Vaidluse sisulise lahendamisega saab kohus edasi minna pärast seda, kui määrus on jõustunud. Menetlusosalised saavad määrust vaidlustada 15 päeva jooksul selle kättesaamisest.

Viking Grace muutus purjelaevaks

Maailma uudised, Tuuleenergiaaprill 15, 2018

Logistikauudised, 15.04.2018

M/S Viking Grace on maailma esimene reisilaev, mis on tuuleenergia kasutamiseks varustatud rootorpurjega. Soome ettevõtte Norsepower Oy Ltd väljatöötatud rootorpurjelahendus vähendab kütusekulu ning aastane süsinikuheide väheneb 900 tonni võrra.

Viking Grace hakkas tuulte toel seilama eelmise nädala neljapäeval, ehk 12. aprillil, Turu-Stockholm liinil. Viking Grace’le paigaldatud silindrikujuline rootorpuri on 24 meetrit kõrge ja neljameetrise diameetriga ning kasutab laeva tuuleenergia jõul edasiviimiseks nn Magnuse efekti.

Rootori keerlemisel voolab õhk ühele poole väiksema rõhuga kui teisele poole. Rõhuvahest tekkiv tõukejõud viib laeva edasi. Rootorpuri töötab automaatselt ja süsteem seiskub tuulesuuna ebasoodsaks muutumise korral. Sõltuvalt tuuletingimustest vähendab rootorpuri laeva süsinikuheidet aastas kuni 900 tonni võrra.

Mere ja saarestiku loodus on Ahvenamaa laevaettevõttele väga südamelähedane ning looduse säästmine on ettevõtte äritegevuse tähtis eeltingimus. 2013. aastal valminud Viking Grace on üks maailma kõige rohelisematest reisilaevadest, kuna kasutab veeldatud maagaasi (LNG) ning on väikese süsinikuheite ja madala müratasemega. Tänu uuele rootorpurjele on laev nüüd Turu saarestikku läbides veelgi loodussõbralikum.

„Täna on meie jaoks suur päev. Ahvenamaa laevaettevõttena sõltub meie toimetulek merest, seega on mere heaolu toetamine meile primaarse tähtsusega. Soovime võtta kasutusele uusi lahendusi, mis vähendavad keskkonnale avalduvat koormust. Soome ettevõte Norsepower on projekteerinud maailmaklassi mehhaanilise rootorpurje, mis vähendab kütusekulu. Oleme uhked, et meie Viking Grace on maailma esimene reisilaev, mis kasutab seda uuenduslikku lahendust,“ selgitas Viking Line’i tegevdirektor Jan Hanses.

Purje kallal töötati viis aastat

Soome säästva tehnoloogia ettevõte Norsepower Oy Ltd on rootorpurjelahenduse väljatöötamisega tegelenud viis aastat. Rootorpurje ideest hakati rääkima juba sada aastat tagasi, ent suurt huvi pakkuvaks on see muutunud just viimasel ajal – karmistuvate keskkonnakaitsenõuete ning kõrgematasemeliste materjalide ja tehnoloogiliste lahenduste valiku tõttu. Norsepower on arendustöös teistest aastaid ees.

„Maailma viimaste traditsiooniliste suurte purjelaevade omanikud ja kasutajad olid just Ahvenamaa laevaettevõtted, seega on sobilik, et nüüdisaegse abipurjetehnoloogia kasutuselevõtmisel on samuti esirinnas Viking Line, mille peakontor on Ahvenamaal. Viking Line ja Norsepower on teinud Viking Grace’ile rootorpurje paigaldamisel suurepärast koostööd ning projekti lõpuleviimine on kõigi asjaosaliste jaoks rõõmus hetk,“ ütles Norsepoweri tegevjuht Tuomas Riski.

Lisaks M/S Viking Grace’ile paigaldatud Norsepoweri rootorpurjelahendusele hakkab Viking Line tuuleenergiat kasutama ka ettevõtte uuel laeval, mis võetakse plaanide kohaselt kasutusse 2020. aastal. Hiinas ehitatud reisilaev on varustatud kahe Norsepower’i tarnitud mehhaanilise rootorpurjega, seega on laeva tuuleenergiapotentsiaal kahekordne.

Laev hilines Sõnajalgade tuuliku osa tõttu pool tundi

Eesti uudised, Tuuleenergiaaprill 14, 2018

Meie Maa, 14.04.2018

Parvlaev Piret ei saanud neljapäeva õhtul Virtsust graafikujärgselt väljuda, sest Saaremaalt mandrile Sõnajalgade tuulegeneraatori torni sektsiooni vedanud veoki mahasaamisele kulus ligi pool tundi.

Kuivastu sadamast kell 20.30 väljunud parvlaev jõudis veidi enne kella 21 Virtsu sadamasse. Laeva alumisel tekil asus Läti numbrimärgiga veok treileriga, millel suure läbimõõduga tuulegeneraatori torni sektsioon.

“Ülejäänud autod sõitsid praamilt maha, siis keeras praam otsa ringi ja suundus uuesti kai äärde, et suurt torusarnast detaili vedanud veok saaks maha tagurdada,” rääkis üks reisija. Edaspidi treileriga veoauto ei oleks koorma kõrguse tõttu sõita saanud.

Kuna praamidel on tekid kausjad, see tähendab tekiotsad ülespoole, siis ei suutnud veok reisija sõnul enda raskuse tõttu laevateki otsast üles sõita. “Rataste kohapeal ringikäimisest olid mustad kummijäljed näha,” ütles reisija. Virtsu sadama kai peal seisnud Saaremaa piimatööstuse kirjadega veoauto tuli appi ja vedas hätta jäänud masina trossi abil praamilt maha, kust see ise edasi sõitis. Veokit saatis saateauto, mille katusel kiri “Suur veos”.

Kogu operatsioon võttis umbes pool tundi aega ja laev väljus graafikujärgse 21.05 asemel reisija sõnul kell 21.35. “Taolisi olukordi tuleb harva ette. Õnneks mul nii väga kiire ei olnud ja vahejuhtum meeleolu ei rikkunud. Laevamehed vabandasid ka viivituse pärast. Kõik käis soliidselt,” märkis reisija.

Osutus kõrgemaks

Praamiliinide operaator TS Laevad sai suuremõõtmelise veose vedamiseks tellimuse 11. aprillil. Üksikasjad räägiti kliendiga läbi ning kooskõlastati ka AS-iga Saarte Liinid. “Kliendi tellimuses olid märgitud sõiduki mõõtmed, sealhulgas kõrgus, mis oli üle lubatud mõõtmete, aga siiski piirides, mis võimaldab teenuse osutamist,” lausus AS-i Tallinna Sadam turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Sirle Arro.

“Kahjuks ei ole meil võimalust sadamaalal veose kõrgust üle mõõta, aga eeldame, et klient edastab meile õiged andmed. Laeval selgus, et veose tegelik kõrgus on suurem kui meile tellimuses esitatud mõõtmed,” tõdes Arro.

Nii tuligi veose lossimiseks Virtsu sadamas parvlaev ringi keerata. Lisaks tekkis Arro sõnul lossimise ajal veokil lühiajaline tõrge piduritega. “Laeva ringikeeramise ja veoki lossimise tõttu hilines laev järgmisele reisile 22 minutit,”
lisas Arro.

Suur tuulegeneraatori torni sektsioon, mida neljapäeva õhtul praamiga üle Suure väina veeti, on seotud Sõnajalgade tuulikupargi projektiga Ida-Virumaal. Praegu Salme tuulepargis asuva Eleoni tuuliku detailidega koos tõid Sõnajalad omal ajal Saaremaale ühe tuuliku torni sektsiooni Taanist lisaks. Laev sõitis Taanist otse Mõntu sadamasse.

Läks Ida-Virumaale

“Kuna laevas oli üks vaba koht, siis tõime sektsiooni ära. See asus meil siiani Salmel Eleoni tuuliku lähedal laos ootel,” selgitas Andres Sõnajalg. Läti veok viis tuuliku torni sektsiooni Ida-Virumaale Aidu tuuleparki. Kokku püstitatakse Aidus 30 suurt, 3-megavatist Eleoni tuulikut. Ehitatavate tuulikute torni kõrgus on 135 meetrit ja rootori diameeter 120 meetrit.

“Tuleb tunnustada laevafirmat, kelle poolt on tegemist hea vastutulekuga, sest sektsioon oli suur. Kuna laeva väljumine hilines, vabandame kõigi reisijate ees.”

Salmel on Andres ja Oleg Sõnajalal seitsme tuulikuga tuulepark, kuhu kuulub ka 3- megavatise võimsusega Eleon-tüüpi tuulik.

«Värskemad uudised .. 2 3 4 5 6 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes