• Eesti

Tuuleparkide arendajad tahavad riigilt valurahaks miljardit

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuli 3, 2017

Postimees, 03.07.2017

Kui riik peaks keelama Ida-Virumaale moodsate tuulikute ehitamise, ootavad maruvihased arendajad 1,2 miljardit eurot valuraha.

Kaitseministeerium on viimaste aastate jooksul Ida-Virumaal kriipsu peale tõmmanud kümmekonna tuulikupargi projektile. Põhjus lihtne: liiga kõrged tuulikud segavad Kellavere õhuseireradari tööd, mis avastab Venemaa lennukeid. Veelgi enam häirivad tuulikud aga raadioluuresüsteeme, mille asukohad on salajased.

Loe edasi Postimehe veebist.

Külaelanikud ei taha sadamasse tuugenit

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuni 28, 2017

Saarte Hääl, 28.06.2017

Eile ennelõunal oli Mustjala vallamajas kavas Varese sadama detailplaneeringu avalik arutelu, kuhu saabusid ka sadama naabruses asuva Pahapilli küla elanikud.

“Tahame saada arendaja Harry Raudvere vastuseid, mis plaanid tal Varese sadamaga täpselt on ja miks tal nii suurt ja võimsat, 2,5-megavatist tuulegeneraatorit tarvis on,” ütles enne eilset arutelu Pahapilli külavanem Krista Saarna. “Päris mitu elamut asub kavandatavale tuulikule liiga lähedal – lähemal kui 300 meetrit.”

Kui Pahapilli elanikest osalesid eilsel arutelul peale Saarna veel Tiit Vimberg ja Grete Karvak, siis Varese sadama arendaja Harry Raudvere kohale ei ilmunud ega saatnud kokkusaamisele enda asemel ka kedagi teist. Vallavalitsust esindas kokkusaamisel vaid maanõunik Ilmar Pungar, kes pidi tõdema, et teab vaid seda, mis on detailplaneeringus kirjas, täpsemaid vastuseid peaksid külaelanikud küsima arendajalt.

Ehkki Pungar luges detailplaneeringu dokumendi kuulajatele ette, jäi Tiit Vimbergi sõnul talle seadusesätete rägastikus selgusetuks, millised oleksid Varese sadama teised funktsioonid peale kalasadama ja missugune on arendaja lõplik eesmärk.

“Praegu näeb meie külakogukond, et arendaja põhiline eesmärk on püstitada sadamasse elektrituulik,” tõdes Vimberg. “Me ei mõista aga, miks on sadamasse, inimeste elamute lähedusse vaja nii võimsat, 2,5-megavatist tuulikut?”

Vimberg tõi võrdluseks Virtsu sadama lähedal kõrguvad tuulikud, mille võimsus on tema andmeil 2,3 megavatti ja kõrgus koos rootoriga 125 meetrit.

“Kas tõesti ei näe keskkonnaamet ja vallavalitsus siin mingit probleemi ja võimalikke mõjusid?” imestas Vimberg. Tema sõnul oleks naiivne arvata, et nii võimas tuulik ei põhjusta erilist mürareostust, rääkimata visuaalsest reostusest.

“Sadama kordategemist me loomulikult pooldame, aga tuulikut nii oma kodude lähedal mitte,” lausus Grete Karvak.

Kuna Harry Raudveret ega tema esindajat kokkusaamisel polnud, jäi külaelanikel saamata vastus küsimusele, kuidas arendaja tagab selle, et Varese sadamat tulevikus aktiivselt kasutama hakatakse, kui lähedal asub süvasadam.

Pahapilli esindajate sõnul ei saa nad praegu kindlad olla ka selles, et ehitustööde ajal ei hakka raskeveokid sadamasse sõitma läbi küla.

“Kas meie ümbruskonna harrastuskalurid pääsevad oma paatidega edaspidi sadamasse?” muretses Karvak. “Vahepeal lasi Raudvere ju sadama väravad sulgeda.”

Tiit Vimberg luges planeeringust välja, et kütusekäitlemispunkt on plaanis rajada kõrvalkinnistu piirist kõigest meetri kaugusele, ja juhtis sellele Ilmar Pungari tähelepanu.

“Kui tõesti nii on, tuleb see teistmoodi planeerida,” nõustus Ilmar Pungar.

27. jaanuaril võttis Mustjala vallavolikogu vastu otsuse Pahapilli küla Varese sadama detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise mittealgatamise kohta.

KOMMENTAAR

Harry Raudvere, Varese sadama arendaja:

Miks ma detailplaneeringu avalikule arutelule ei tulnud? Kas see oli tõesti täna (eile – toim.)? Mul oli kalendris kirjas, et homme, kolmapäeval. Teadsin raudselt, et see on homme.

Pahapilli külarahvas võib ju arvata, mida tahab, ega siis külarahvas ela teiste inimeste elu. Mille peale see külarahvas leilis ei ole? Nad on kõige peale leilis. Praegu kestab kaks kohtuasja, arvavad, et kui sadama muuli süvendada või seal ehitada, siis see segab kõiki ümberkaudseid inimesi, võtab nende koerte karva lahti, nende une ära.

Neil on alati midagi viga. Nad ei tee ise mitte midagi, ainult istuvad ja vinguvad. See on selle küla raudne trend.

Mina ei saa külaelanike kartusi ära võtta. Väikesed lapsed arvavad ka, et koll elab kapis, mida ma teha saan. Kui inimesed ei ole kaasaegse eluga kursis, ei ole mina mingi õpetaja, kes selgitab neile, et tegelikult on asjad teistmoodi. Kuidas ma saan neile selgeks teha, et see tuulegeneraator ei põhjusta vähimatki probleemi külaelanikele? Kui tuult ei ole, siis tuulegeneraator seisab, ja kui on kõva tuul, on Varese rannas selline mühin ja mürin, pole tuulegeneraatori häält sugugi kosta.

Mul on väga palju kogemusi tuulegeneraatorite planeeringutega. See on ikka nii, et alguses on kõik vastu, aga kui neile raha pakkuda, siis tuulegeneraatori müra muutub muusikaks.

Kas see investeering, et sadam korda ja ilusaks saab, ei ole siis külarahva jaoks tõesti boonus?

Liit tahab Ida-Virumaa tuuleparkide veto korral riigilt 1,2 miljardit

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuni 26, 2017

BNS, 26.06.2017

Vendade Sõnajalgadega seotud MTÜ Tuuletehnoloogia Liit soovib, et riik leiaks kompromissi Ida-Virumaale uute tuuleparkide püstitamiseks; vastasel juhul soovib liit tuuleparkide kavandamisel juba tehtud investeeringute ja mõistlikus ulatuses saamata jääva tulu kompenseerimist esialgse arvutusega 1,16 miljardit eurot.

Liit on saatnud valitsusele ettepaneku otsida kaitseministeeriumi ja tuuleenergeetika arendajate vahel mõistlike kompromisslahendusi leidmaks leevendusmeetmeid tuulenergeetika ja kaitsevõime kooseksisteerimiseks Ida-Virumaa piirkonnas või võtta vastu strateegiline otsus antud regioonis võrdse kohtlemise printsiibil kogu tuuleenergeetika tegevuse peatamiseks.

“Üleriigilises planeeringus on märgitud, et suuremate maismaatuulikuparkide rajamiseks on eriti palju võimalusi Ida-Virumaa vanadel kaevandusaladel, kus on rahuldav tuulepotentsiaal ning vähem sotsiaalseid vastuolusid ja looduskaitsepiiranguid. Eeltoodule vaatamata on kaitseministeeriumi vastuseisu tõttu muutunud võimatuks tuuleparkide arendus Ida-Virumaal,” kirjutas liidu juhatuse esimees Andres Sõnajalg valitsusele.

“Kaitseministeerium on tuulikute püstitamise takistamist põhjendanud väidetega, et tuulikud omavad negatiivset mõju Kellavere radarile ning raadiosidesüsteemidele. Puudub vaidlus, et samasugust mõju omavad ka juba püstitatud tuulepargid. Samuti esines vastav mõju kaitseministeeriumi poolt erinevaid tuuleparke kajastavate kooskõlastuste andmisel,” märkis Sõnajalg.

Kaitseministeerium on liidu andmeil peatanud 75-megavatise Päite-Vaivina Tuulepargi, 48-megavatise Purtse I Tuulepargi, kokku 150-megavatise Purtse II Tuulepargi ja Varja Tuulepargi ning 255-megavatise Vaivara Tuulepargi arendused. Samas on Ida-Virumaale juba püstitatud või püstitamisel 194 megavati ulatuses tuuleparke.

Olukorras, kus ühelt poolt on varasemalt aktsepteeritud tuuleparkide rajamist ning teisalt takistatakse tuuleparkide arendamist, ei ole tuuleenergeetika arendajatel Sõnajala sõnul oma majandustegevust võimalik planeerida, investeeringute teostamist kavandada ning juba kavandatud investeeringute otsuseid ellu viia. “Vastavas olukorras on vajalik, et riik võtaks vastu selge seisukoha lähtuvalt võrdse kohtlemise põhimõttest ning tegelikest faktilistest asjaoludest,” sõnas ta.

Juhul kui riigi otsus on, et Ida-Virumaal riigikaitselisel argumendil tuuleparkide arendus edaspidi ei ole lubatud, on riik Sõnajala sõnul kohustatud kompenseerima juba tehtud investeeringud ja mõistlikus ulatuses saamata jäänud tulu. Esialgne ligikaudne prognoos võimalikest kahjudest on liidu hinnangul kokku 1,16 miljardit eurot.

RMK ootab Tootsi enampakkumiseks vastust Euroopa Liidult

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuni 19, 2017

BNS, 19.06.2017

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu ootab Tootsi tuulepargi kinnistu enampakkumise väljakuulutamiseks vastust Euroopa Liidult.

“Meil siin praegu majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tegi ühe päringu Euroopa Liidu poole seoses riigiabiga ja nii kaua kuni sellele vastust pole me selle küsimusega edasi ei lähe,” ütles RMK nõukogu esimees Andres Talijärv BNS-ile.

Talijärve hinnangul võib vastus tulla juuli alguses. “Me ise tahaksime ka teemaga edasi liikuda, aga ei tahaks teist korda sellist otsust teha, mida saab vaidlustada. Ootame praegu õiget lahendust ning siis tuleme tagasi selle juurde,” ütles ta.

Talijärv ütles varasemalt, et lahendamist vajavad küsimused on seotud müügi korraldamise ja läbiviimisega ning sellega, kuidas enampakkumine üles ehitada.

Valitsus tunnistas aprilli lõpus kehtetuks korralduse, millega oli eraldanud Eesti Energia AS-ile Tootsi tuulepargi rajamiseks maa ja otsustas panna maa avalikule enampakkumisele.

Kuigi riik on jätkuvalt seisukohal, et vaidlusi põhjustanud valitsuse otsus oli seaduslik, tuleb kiirema selguse huvides kuulutada välja Tootsi kinnistute avalik enampakkumine, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo toona.

Valitsus otsustas möödunud aasta 8. detsembri istungil kinnitada Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise ja ettevõttele Pärnu maakonnas Vändra vallas Metsaküla külas asuva hinnanguliselt 4,1 miljonit maksva Tootsi Suursoo kinnistu üleandmise.

Kinnistule plaanib Eesti Energia rajada 2020. aastaks hinnanguliselt mitusada miljonit eurot maksva ja umbes 150-megavatise võimsusega tuulepargi. AS Eesti Energia kavandatav Tootsi tuulepark moodustab tuuletehnoloogia liidu hinnangul 54 protsenti kogu Eestis kavandatud tuuleparkide mahust.

Mitmed taastuvenergeetika ettevõtjad on kaevanud kohtusse valitsuse otsuse anda Tootsi tuulepark mitterahalise sissemaksena riigiettevõttele Eesti Energia AS. Kohus on taganud kaebajatele õiguskaitse Tootsi tuulepargi maa-ala puudutava vaidluse lõpuni. Eraettevõtjate hinnangul kahjustab väärtusliku maa andmine riigiettevõttele ilma enampakkumiseta vaba konkurentsi ja teisi turul tegutsevaid ettevõtjaid.

Tootsi tuulepargikinnistu asub Vändra vallas Metsakülas, selle suurus on 160 hektarit ning kinnisasi koosneb 40 katastriüksusest, millest 38 on detailplaneeringuga ette nähtud tuulikute püstitamiseks ning kaks tuulemõõdutornidele. Sinna tuulepargi rajamine aitab Eestil saavutada tuuleenergia eesmärke.

Vastavalt koalitsioonilepingule on plaanis AS Enefit Taastuvenergia 49 protsendi aktsiate börsile viimine, mis hõlmab endas nii tuule-, hüdro- kui ka muud taastuvenergiat. Eelnevalt viiakse läbiavalik enampakkumine kinnistut puudutava vaidlusaluse tuulepargi maa asjus.

Tuuliki Kasonen: meretuuleenergia on konkurentsivõimelisem kui kunagi varem

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuni 15, 2017

Postimees, 15.06.2017

Veel kümme aastat tagasi räägiti, et taastuvenergia on liiga kallis. Tehnoloogia areng on olnud aga väga kiire ja meretuuleenergias suisa tormiline. Mullu tõusis maailmas meretuuleparkidesse tehtud investeeringute maht võrreldes varasema aastaga 40 protsenti ja ulatus 26,8 miljardi euroni, kirjutab Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen.

Euroopa Liidus ületab taastuvenergial töötavate elektrijaamade koguvõimsus alates eelmisest aastast kõiki teisi elektritootmisvõimsuseid. Seejuures on tuulikutest rohkem ainult maagaasil põhinevaid tootmisvõimsuseid.

Meretuuleenergia areng sai sisse topelthoo 2016. aasta suvel, kui Euroopa juhtivad tuuleenergia ja tuulikute tootjad teatasid, et meretuuleenergia muutub lähima kümnendi jooksul märkimisväärselt konkurentsivõimelisemaks ehk selle hind langeb 2025. aastaks alla taseme 80 eurot/MWh. Paralleelselt allkirjastasid Euroopa Liidu energiaministrid kava, kuidas see lubadus täita. Ennustati, et juba lähima kümnendi jooksul suudavad meretuulikud hinnas edukalt võistelda uute konventsionaalsete elektrijaamadega. See juhtus aga oodatust palju varem.

Juba samal suvel võitis 700-megavatine Borssele meretuulepark Hollandis vähempakkumise hinnaga 78 eurot/MWh ning Läänemerre rajatav 600-megavatine Kriegers Flaki meretuulepark samal sügisel Taanis hinnaga 49,9 eurot/MWh. Hollandi meretuuleenergia teises voorus võideti 2016. aasta lõpus 680-megavatise meretuulepargi oksjon hinnaga 54,50 eurot/MWh. Olgu öeldud, et veel eelmise kümnendi lõpus rajamisotsuse saanud Suurbritannia Walney Offshore Wind Farmi meretuulepark toodab energiat hinnaga 158 eurot/MWh.

Hinnaüllatused sellega aga ei piirdunud, sest tänavu kevadel võitsid Saksamaa vähempakkumise kolm meretuuleparki ilma igasuguse toetuseta, mis tähendab, et taastuvenergia tasu nendele elektrijaamadele ei maksta. See on esimest korda ajaloos, kui meretuulepargid rajatakse turutingimustel. Täpsuse huvides tuleb küll öelda, et vähempakkumine ei sisaldanud võrgurajamise kulusid, mille katab riik. Lisaks on Saksamaa projektide puhul tegemist järgmise võimsusklassi tuulikutega (13–15 megavatti) ning lisaeelised tulevad projektide suurusest (2 x 240 megavatti ja 960 megavatti) ja asukohast, vähenenud hoolduskuludest ja tuulikute pikemast elueast.

Eelnevate riikide näidetele viidates pole kõrge hind enam meres tuuleenergia tootmise takistuseks. Kuidas aga plaanib Eesti oma meretuuleparke finantseerida? Eestis on kehtestatud esimesed merealade planeeringud – Hiiu- ja Pärnumaaga piirnevatel merealadel, mis näevad ette ka meretuuleenergia kasutusele võtmise.

Samas ei finantseeri Eestis riik uute elektrijaamade võrguühendust, vaid selle peavad katma energiatootjad ise. Eesti uus energiamajanduse arengukava räägib, et arvestades Eesti häid tuuletingimusi, biomassi kättesaadavust ning ettevalmistatud projektide mahtu, on siinsetel taastuvenergiat arendavatel ettevõtjatel väga head võimalused paindlike koostöömehhanismide abil taastuvenergia tootmisüksuste arendamiseks. See tähendab, et need liikmesriigid, kel endal pole taastuvenergia ressurssi, teevad koostööd selliste riikidega nagu Eesti, kel tänaseks oma 2020. aasta taastuvenergia eesmärgid juba saavutatud.

Viidates eelnimetatud arengukavale on juhul, kui käivituvad edukalt paindlikud koostöömehhanismid teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, võimalik taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaalu suurenemine Eesti elektri lõpptarbimises 50 protsendini.

Seega on meretuuleenergia kasutuselevõtu abil võimalik Eestis oluliselt suurendada taastuvenergia osakaalu, kuid teha seda meie tarbijate elektriarveid koormamata. Vajalikud investeeringud tuleksid suures osas energiamajanduse arengukavas mainitud taastuvenergia kaubanduse tuludest ja puuduoleva osa katab erakapital.

Hiiu vald kiitis heaks leppe Loode-Eesti meretuulepargi rajamiseks

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuni 9, 2017

BNS, 09.06.2017

Hiiu valla volikogu kiitis heaks koostööleppe Loode-Eesti meretuulepargi rajamiseks Hiiumaa lähistele, mille kohaselt võtavad Loode-Eesti meretuulepargi arendajad Nelja Energia ja Hiiumaa Offshore Tuulepark endale kohustuse panustada kohaliku elu, majanduse ja energiavarustuse edendamisesse.

Hiiu vallavolikogu esimehe Jüri Ojasoo sõnul on meretuulepark oluline projekt Eestile, aga see peab kasu tooma Hiiumaa elanikele ning avaldama positiivset mõju Hiiumaa sotsiaalmajanduslikule keskkonnale. “Kolm aastat tagasi sõlmitud ühiste kavatsuste protokoll saab nüüd siduvaks kokkuleppeks, mis tagab Hiiumaale ja selle elanikele meretuulepargi tulekuga mitmeid hüvesid,” ütles Ojasoo pressiteates.

Kogukonnd peab kõige olulisemaks meretuulepargi minimaalset visuaalset mõju ning tuulikuid ei rajata meres Hiiumaale lähemale kui 12 kilomeetrit ega Neupokojevi madalale. Visuaalset mõju leevendab ka kokkuleppe punkt, et juhul kui tuulepark ühendatakse põhivõrku Hiiumaa kaudu, siis kasutatakse ainult mere ja maakaabelliine. Olenemata sellest, kas tuulepargi liitumine tuleb üle Hiiumaa või otse mandrile, on arendaja kohustus luua Hiiumaa elektrivõrgu ringühendus mandriga.

Koostöölepingus lepitakse kokku, et meretuulepargi hooldustööde keskus rajatakse Hiiu valda, mis loob juurde ligikaudu 30 uut otsest ja 20 kaudset töökohta ning ka hooldustehnikute koolitamine viiakse tulevikus läbi Hiiumaal.

Arendaja ja Hiiu vald asutavad meretuulepargi tulekuga üheskoos mittetulundusühingu, mille eesmärgiks saab olema kogukondlike mittetulunduslike algatuste heategevusliku toetamise kaudu edendada valla majanduslikku ja sotsiaalset heaolu ning soodustada tuulepargiga soetud positiivsete mõjude kättesaadavust. Mittetulundusühingu rahastamiseks annetab tuulepark ühingule vähemalt 0,2 protsenti tuulepargi elektrimüügi tulust, kuid mitte vähem kui 0,32 eurot iga toodetud elektrienergia megavatt-tunni kohta.

Hiiu valla elanikele luuakse lisaks võimalus investeerida meretuuleparki omandades eelisaktsiaid või võlakirju fikseeritud 15-protsendilise aastatulususega.

Tuulepargi arendaja Nelja Energia AS soovib Hiiumaast põhja poole asuvasse piirkonda rajada meretuulepargi võimsusega 700 megavatti kuni 1100 megavatti ehk 100 kuni 160 tuulikut. Tuulikute omavaheline kaugus on ligi 1 kilomeeter. Tuulikute nimivõimsus on 4-7 megavatti, masti kõrgus 100-105 meetrit ja rootori diameeter 130-164 meetrit.

Eesti Energia taastuvenergia toodang kasvas mais 36 protsenti

Eesti uudised, Tuuleenergiajuuni 7, 2017

BNS, 07.06.2017

Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte Enefit Taastuvenergia neli tuuleparki tootsid maikuus 10 gigavatt-tundi taastuvenergiat, kasvatades aastavõrdluses toodangut 36 protsendi võrra.

“Aulepa, Paldiski, Narva ja Virtsu tuuleparkide kasvanud toodangut saab põhjendada eelmisest aastast tugevama tuulega ning suuremate tuuleparkide märgatavalt kõrgema töökindlusega,” ütles Enefit Taastuvenergia juht Innar Kaasik pressiteate vahendusel.

Ta lisas, et kasvas ka Paide koostootmisjaamas ja Iru elektrijaama jäätmepõletusjaamas toodetud elektri kogus. Kokku tootsid Enefit Taastuvenergia tuulepargid, koostootmisjaamad ja hüdroelektrijaamad maikuus ligikaudu 25 gigavatt-tundi elektrit. Sellise koguse elektrit tarbivad aasta ajaga 10 000 keskmise tarbimisega kodumajapidamist.

Eesti elektrisüsteemihalduri Elering andmetel tootsid Eesti tuulepargid maikuus ligi 32 gigavatt-tundi elektrit ehk 38 protsenti rohkem kui aasta eest. Enefit Taastuvenergia tuuleparkide toodang moodustas 32 protsenti kogu Eesti tuuleparkide toodangust.

Enefit Taastuvenergia Paide ja Valka koostootmisjaam, mis kasutavad kütusena biomassi ning Iru elektrijaam tootsid mais kokku 43 gigavatt-tundi soojust, mida on 51 protsenti rohkem kui aasta eest samal ajal. “Poole võrra suurenenud soojuse tootmise numbrid on tingitud ennekõike külmemast ilmast käesoleva aasta kevadel,” sõnas Kaasik.

Enefit Taastuvenergia on Eesti Energiale kuuluv taastuvenergiat tootev ettevõtte, mis toodab elektrit ja soojust tuulest, veest, biomassist ja segaolmejäätmetest. Ettevõtte tootmisüksusteks on Iru elektrijaam, Aulepa, Narva, Paldiski ja Virtsu tuulepargid ning Paide ja Valka koostootmisjaamad. Lisaks haldab Enefit Taastuvenergia Keila-Joa ja Linnamäe hüdroelektrijaama.

Valitsus on teada andnud soovist Enefit Taastuvenergia vähemusosalus börsile viia. Eesti Energia tegeleb Enefit Taastuvenergia börsileviimise eelanalüüsiga. Protsessi on kaasatud finantsnõustajatena Nordea ja Swedbank ning õigusnõustajana Raidla Ellex.

Tootsi kinnistu enampakkumise algus venib keeruliste asjaolude tõttu

Eesti uudised, Tuuleenergiamai 26, 2017

BNS, 26.05.2017

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu ei ole jätkuvalt kuulutanud välja Tootsi tuulepargi kinnistu enampakkumist tulenevalt enampakkumise asjaolude oodatust keerulisemaks kujunemisest.

“Meie eesmärk on ikkagi teha see selliselt, et kellelgi poleks põhjust hiljem midagi vaidlustada, võib-olla peame midagi veel Euroopa Komisjonist üle küsima. Läks keerulisemaks see asi kui me esialgu arvasime,” ütles RMK nõukogu esimees Andres Talijärv BNS-ile.

Talijärv ütles varasemalt, et lahendamist vajavad küsimused on seotud müügi korraldamise ja läbiviimisega ning sellega, kuidas enampakkumine üles ehitada.

Valitsus tunnistas aprilli lõpus kehtetuks korralduse, millega oli eraldanud Eesti Energia AS-ile Tootsi tuulepargi rajamiseks maa ja otsustas panna maa avalikule enampakkumisele.

Kuigi riik on jätkuvalt seisukohal, et vaidlusi põhjustanud valitsuse otsus oli seaduslik, tuleb kiirema selguse huvides kuulutada välja Tootsi kinnistute avalik enampakkumine, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo toona.

Valitsus otsustas möödunud aasta 8. detsembri istungil kinnitada Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise ja ettevõttele Pärnu maakonnas Vändra vallas Metsaküla külas asuva hinnanguliselt 4,1 miljonit maksva Tootsi Suursoo kinnistu üleandmise.

Kinnistule plaanib Eesti Energia rajada 2020. aastaks hinnanguliselt mitusada miljonit eurot maksva ja umbes 150-megavatise võimsusega tuulepargi. AS Eesti Energia kavandatav Tootsi tuulepark moodustab tuuletehnoloogia liidu hinnangul 54 protsenti kogu Eestis kavandatud tuuleparkide mahust.

Mitmed taastuvenergeetika ettevõtjad on kaevanud kohtusse valitsuse otsuse anda Tootsi tuulepark mitterahalise sissemaksena riigiettevõttele Eesti Energia AS. Kohus on taganud kaebajatele õiguskaitse Tootsi tuulepargi maa-ala puudutava vaidluse lõpuni. Eraettevõtjate hinnangul kahjustab väärtusliku maa andmine riigiettevõttele ilma enampakkumiseta vaba konkurentsi ja teisi turul tegutsevaid ettevõtjaid.

Tootsi tuulepargikinnistu asub Vändra vallas Metsakülas, selle suurus on 160 hektarit ning kinnisasi koosneb 40 katastriüksusest, millest 38 on detailplaneeringuga ette nähtud tuulikute püstitamiseks ning kaks tuulemõõdutornidele. Sinna tuulepargi rajamine aitab Eestil saavutada tuuleenergia eesmärke.

Vastavalt koalitsioonilepingule on plaanis AS Enefit Taastuvenergia 49 protsendi aktsiate börsile viimine, mis hõlmab endas nii tuule-, hüdro- kui ka muud taastuvenergiat. Eelnevalt viiakse läbiavalik enampakkumine kinnistut puudutava vaidlusaluse tuulepargi maa asjus.

«Värskemad uudised .. 2 3 4 5 6 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes