• Eesti

Allar Jõks tuulepargi vaidlusest: kokku on õmmeldud seadus, mis lubaks toetust saada vaid Eesti Energial

Eesti uudised, Tuuleenergianovember 12, 2017

Delfi Ärileht, 12.11.2017

Möödunud nädalal pöördusid mitmed tuuleenergia tootjad halduskohtusse, et vaidlustada Tootsi tuulepargi kinnistu enampakkumise korraldamine põhjendusega, et enampakkumine oli suunatud Eesti Energiale. 4Energiat esindav vandeadvokaat Allar Jõks võtab kokku “korduma kippuvad küsimused” ja ise ka vastab neile – miks ka 4Energia kaebuse esitas?
Aasta alguses vaidlustasid samad tuuleettevõtjad vabariigi valitsuse korralduse, millega oleks antud Tootsi kinnistu Eesti Energiale. Seejuures nõudsite, et kinnistu pandaks enampakkumisele. Nüüd ei meeldi teile enampakkumine. Miks?

Kinnistu võõrandamine pakutud kujul oleks olnud õigusvastane sest eelistanuks ühte osalejat. Seetõttu olnuks kolmapäeval 8. novembril toimuma pidanud oksjon näiline.

Esiteks ei ole Euroopa Komisjon andnud riigiabiluba. Teiseks kohtlevad enampakkumise tingimused osalejaid diskrimineerivalt. Kolmandaks oleks avalikes ja tarbijate huvides Tootsi kinnistu võõrandada mitte sellele, kes kõrgemat hinda pakub kinnistu eest vaid, kes võtab siduva lubaduse toota Tootsi tuulepargis kõige soodsama hinnaga tuuleenergiat. Nii näevad ette ka Euroopa Liidu riigiabi suunised.

Miks peab maa enampakkumiseks st Tootsi kinnistu võõrandamiseks olema riigiabi luba?

Tootsi kinnistu puhul ei müüda mitte metsamaad, vaid kinnistut, mis on ettenähtud ja planeeritud Baltikumi suurimaks tuulepargiks. Põhiküsimus on, kas Tootsi tuulepargis toodetava energia eest võib taastuvenergia toetust maksta. Euroopa Komisjonilt on küsitud selle jaoks riigiabiluba, kuid vastust ei ole veel tulnud. Oksjoni korraldajad on avalikkust teavitanud, et enne vastuse saamist oksjoni ei korraldata. Samas on Eesti Energia kinnitanud, et nemad saaksid olemasolevat taastuvenergia toetust. Tundub, et oksjoni korraldajal ja Eesti Energial on teave Euroopa Komisjonist, mida teiste võimalike pakkujatega ei ole jagatud.

Kuidas see asjaolu mõjutab oksjoni õiguspärasust?

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on teatanud, et Tootsi tuulepargis toodetud elektri eest makstakse taastuvenergia toetust üksnes juhul, kui enampakkumise võidab Eesti Energia. Ükski teine pakkuja ei saa oma pakkumise hinnastamisel arvestada taastuvenergia toetusega. Toetuse saamine tagab aga Eesti Energiale võimaluse teenida tuulepargiga 2,5 korda rohkem tulu võrreldes nendega, kes samas kohas toodetud elektri eest toetust ei saaks. Ainuüksi see asjaolu ja teadmine tagab eelise Eesti Energiale teha teistest pakkujatest alati kõrgem pakkumine.

Tähelepanuväärne on, et justkui tellitult on „õmmeldud” selline õiguslik regulatsioon, mille kohaselt ainult Eesti Energia saaks Tootsi Tuulepargis kõrget taastuvenergia toetust.

Millised konkreetsed tingimused on veel diskrimineerivad?

Energeetika valdkonnas ei ole tavaks korraldada oksjoneid kolme nädalase etteteatamisega. Investeeringud on mahukad ja nõuavad paljudes küsimustes sisendit riigilt või riigiettevõtetelt. Näiteks ei ole võimalik Eleringilt kolme nädalaga saada isegi liitumispakkumist, mis on eduka pakkumise üks eeldustest. Lisaks peaks oksjonil osalejatel olema võimalus koguda eelnevalt tuuleandmeid, sest need on vajalikud tuulepargi finantseerimise otsustamiseks.

Miks te siis ei mõõda tuuleolusid?

Rahvusvahelised standardid nõuavad, et tuuleandmeid oleks mõõdetud vähemalt aasta jooksul. Enampakkumine väljakuulutamise ja toimumise vahe oli plaanitud kolm nädalat.

Sellises olukorras olid ju kõik enampakkumise osalised?

Eesti Energia on seal tuuleandmeid kogunud kolm aastat. Valmistudes enampakkumiseks üritasime tuuleandmeid saada nii riigilt kui ka Eesti Energialt. Tänaseni on sellest keeldutud. Seaduse järgi on meil õigus saada võõrandatava objekti kohta vajalikku teavet, et teha oma kaalutletud otsus. Oksjoni korraldajad soovitasid 4energial kinnistuga tutvumiseks lennutada kinnistu kohal drooni.

Miks 4energia peab põrsast kotis ostma, aga Eesti Energia ei pea?

Hando Sutter on aasta alguses öelnud, et kui Eesti Energia ehitab Tootsi Tuulepargi, saaksid tarbijad sama raha eest poole rohkem taastuvenergiat. Kuidas seda mõista olukorras, kus Eesti Energiale hakatakse maksma 12 aastat toetust aga teistele võimalikele tootjatele mitte?

Mina seda loogikat ei mõista. Tarbija võidaks Tootsi Tuulepargist ainult siis kui see võõrandatakse ettevõtjale, kes lubab müüa toodetavat tuuleenergiat kõige odavamalt. Vastasel juhul maksab tarbija kinni Eesti Energia ebaefektiivsuse oma elektriarvega. 4Energia hinnangul võib 12 aasta jooksul see summa olla 170 miljonit eurot.

Looduskaitse Selts küsib kriitiliselt, kas riigi huvides on täita rikka Norra riigi taskuid, viidates 4Energia omandisuhetele.

Tundub, et toetajaliige on Seltsile halba nõu andnud. Elektril, millega mina kohvivett keedan ei ole juures silti päritolu kohta.

Enefiti tuuleparkide toodang kasvas kümne kuuga viiendiku võrra

Eesti uudised, Tuuleenergianovember 11, 2017

BNS, 11.11.2017

Eesti Energiale kuuluva Enefit Taastuvenergia neli tuuleparkitootsid kümne kuuga 168 gigavatt-tundi elektrit ehk 20 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga, teatas ettevõte.

“Kasvanud toodangu taga on käesoleva aasta paremad tuuleolud ning ka märkimisväärselt kasvanud elektrituulikute töökindlus,” ütles Enefit Taastuvenergia juht Aavo Kärmas, kelle sõnul ületab kümne kuuga toodetud 168-gigavatt-tunnine elektrikogus 67 000 keskmise tarbimisega kodu aastavajaduse.

Enefit Taastuvenergiale kuulub neli tuuleparki: Aulepa, Narva, Paldiski ja Virtsu oma. Elektritoodang kasvas möödunud aasta esimese kümne kuuga võrreldes neis kõigis, enim aga Eesti suurimas, Aulepa tuulepargis.

Enefit Taastuvenergia on Eesti Energiale kuuluv ettevõtte, mis toodab taastuvenergiat nii tuulest, veest, biomassist kui ka segaolmejäätmetest. Ettevõtte tootmisüksusteks on Iru, Paide ja Valka elektrijaamad ning Aulepa, Narva, Paldiski ja Virtsu tuulepargid. Lisaks kuulub firmale ka Keila-Joa hüdroelektrijaam.

Saare Wind Energy palub valitsusel otsustada tuulepargi rajamise osas

Eesti uudised, Tuuleenergianovember 10, 2017

BNS, 10.11.2017

Saare Wind Energy OÜ palub valitsusel teha otsus seoses Saaremaa läänerannikule plaanitava 1,7 miljardit maksva 100 tuulikuga meretuulepargihoonestusloa menetluse algatamisega.

“Palume valitsusel leida töögraafikus aega, et meretuulepargi rajamise punkt päevakorda võtta,” kirjutab ettevõte valitusele saadetud järelepäringus.

“Asja menetlemine on kestnud tänaseks rohkem kui 2,5 aastat ning sealjuures ei ole hoonestusloa menetluse algatamine veel hoonestusloa ega ehitusloa väljastamine, vaid alles ametliku protsessi algus projekti realiseerimise analüüsimiseks. Hoonestusloa menetlus, mille osaks on ka mahukas keskonnamõju hindamine, kestab eeldatavasti umbes 3 aastat ning alles selle järel on avalikul võimul võimalik teha otsus, kas hoonestusluba väljastada või mitte,” lisas ettevõte.

Käesoleva aasta septembrikuus teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM), et valitsus plaanib lähiajal otsustada Saaremaa hiigeltuulepargi loa algatamise. “Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kui eelnõu korraldaja on teinud kõik endast oleneva, et Saare Wind Energy OÜ poolt esitatud meretuulepargi hoonestusloa menetlus saaks vabariigi valitsuses algatatud,” vastas toona MKM-i energeetika asekantsler Ando Leppiman ettevõttele.

Enne seda pidi valitsus viimati käesoleva aasta veebruaris otsustama, kas algatada Saaremaa hiigeltuulepargi hoonestusloa menetlus või mitte. Valitsus toona selle punkti arutamiseni siiski ei jõudnud ja punkt jäi päevakorrast välja.

Saare Wind Energy OÜ esitas MKM-ile hoonestusloa taotluse 2015. aasta aprillis. Taotluse menetlemine on praeguseks toimunud rohkem kui 2,5 aastat.

Saare Wind Energy OÜ plaanib rajada Saaremaa läänerannikust 10 kuni 27 kilomeetri kaugusele 1,7 miljardit maksva 100 tuulikuga meretuulepagi, mis kõikide lubade olemasolul saaks kõige varem tööd alustada 2022. aastal. Tuulepargi rajamise võimaldamiseks peab valitsus algatama hoonestusloa menetluse, mis iseenesest ei tähenda, et hoonestusluba ka antakse.

Hoonestusloa menetluse algatamise otsusega algatatakse lisaks ka keskkonnamõju hindamine. Taotlejale pannakse kohustus keskkonnamõju hindamise käigus analüüsida kaasnevaid mõjusid ja välja selgitada ning teostada asjakohased uuringud.Hoonestusluba taotleb ettevõte 50 aastaks, mis on keskmine periood arvestades rajatise eeldatavat püsimise aega ja hooldustingimusi. Tulevikus on tähtaega vajadusel võimalik pikendada.

Saare Wind Energy on teatanud, et tuulepargi rajamine aitab Eestis taastuvenergiaallikateleüleminekule positiivselt kaasa. Tuuleelektrijaama töö kavandatakse kogu ekspluatatsiooniperioodil pidevana ning selle tootmismaht sõltub eeskätt avamerel kujunevatest tuulekiirustest, samuti tuulikute tehnilise hoolduse kvaliteedist.

Meretuulepark koosneb 100 avamere tuulikust, igaüks võimsusega 6 megavatti, merel paiknevast alajaamast, alajaama ühendatud elektrikaablitest ja elektri ülekandesüsteemist maismaal paiknevasse liitumispunkti. Tuulikud paigutatakse üksteisest 800–1100 meetri kaugusele. Tuulikute lõplik paiknemine täpsustub keskkonnamõju hindamise käigus.

Ettevõte plaanib pargis kasutada tuulikutena Siemensi elektrituulikuid, mis võimaldavad toota elektrit tuulekiiruse puhul 3–25 meetrit sekundis. Eeldatav tuuliku torni kõrgus on 102 meetrit ja ehitise maksimaalne kõrgus on kuni 180 meetrit merepinnast. Tuulikud planeeritakse paigaldada 20–35 meetri sügavusele vette ning hinnanguliselt on arvestatud iga tuuliku vundamendi põhjapindalaks kuni 500 ruutmeetrit.

Tuulepargi aastaseks elektritoodanguks on kavandatud 2800 gigavatt-tundi, mis moodustab 30,9 protsenti Eesti-sisesest 2015. aasta koguelektritoodangust.

Äriregistri andmetel on 33 000-eurose põhikapitaliga Saare Wind Energy omanikud Valery Makushin, Kuido Kartau ja läbi Gottlieb OÜ Veiko Väli. Ettevõtte omanikud ei ole laiemale avalikusele tuntud.

Strandberg: põlevkivi on õnnetus, tulundusühistud panevad tuulikud pöörlema

Eesti uudised, Tuuleenergianovember 8, 2017

Pealinn, 08.11.2017

“Ta on saastav, näiliselt küll odav, aga ta ei taga nii suurt kapitali taastumist, et see tööstus saaks olla jätkusuutlik,” rääkis poliitik ja teadlane Marek Strandberg, et riik peaks keskkonnasõbralikumatele tehnoloogiatele panustama. “Rootsis ja Saksamaal toodetakse hästi palju tuule- ja päikeseenergiat sellistes ettevõtlusvormides, mida nimetatakse tulundusühistuiks,” rääkis Strandberg. “Inimesed ise on selle ettevõtte osanikud, mis ka neile kui tarbijaile energiat toodavad. Ja mis saab olla ühistu liikmel selle vastu, kui mingil perioodil on elekter täiesti tasuta!”

Põlevkivitööstuse keskkonnanõuded karmistuvad aastast 2021, kuid poliitiku ja teadlase Marek Strandbergi hinnangul võiks riik põlevkivitööstuse edendamise nimel hoopis keskkonnasõbralikemale tehnoloogiatele panustada.

“Põlevkivile ei tasuks üldse panustada, see on ajast ja arust tööstus,” ütles teadlane ja poliitik Marek Strandberg põlevkivitööstusele seatud uute keskkonnanõuete kohta. “Põlevkivielekter kui selline on õnnetus. Ta on saastav, näiliselt küll odav, aga ta ei taga nii suurt kapitali taastumist, et see tööstus saaks olla jätkusuutlik.”

Energiapööre on ajast maha jäänud

Strandbergi sõnul tulnuks otsustav pööre alternatiivsete energiaallikate poole teha juba mitukümmend aastat tagasi.

“Me oleme maha maganud ligi kolmkümmend aastat,” rääkis Strandberg. “Teistlaadsele energeetikale olnuks mõistlik hakata panustama juba siis. Rootsi taastuvenergia programmid näiteks on pärit juba aastast 1989-91. Tegu on pikaajaliste strateegiliste muutustega.”

Valikuid on tema sõnul mitmeid. “Panustada tuleks tuuleenergeetikale ja päikeseenergiale,” sõnas Strandberg. “Need lahendused tulevad aga siis, kui keegi nende järgi küsib.”

Sihte selles suunas seadma aga peaks, sest Põhjamaades selline pööre end igati ära tasunud.

Taanis, Rootsis ja ka Saksamaal on kohati perioode, kus tuuleenergia ei maksa midagi.

“Tuuleenergiaga on läinud niimoodi, et näiteks Taanis, Rootsis ja ka Saksamaal on kohati perioode, kus tuuleenergia ei maksa midagi,” sõnas Strandberg. “Võiks öelda, et õudne lugu, see on ju majanduse jaoks kahjulik! Seda aga vaid esmapilgul. Kõik sõltub sellest, kuidas seda energiat toodetakse.”

Võti peitub tema sõnul ettevõtlusvormis.

“Rootsis ja Saksamaal toodetakse hästi palju tuule- ja päikeseenergiat sellistes ettevõtlusvormides, mida nimetatakse tulundusühistuiks,” rääkis Strandberg. “Inimesed ise on selle ettevõtte osanikud, mis ka neile kui tarbijaile energiat toodavad. Ja mis saab olla ühistu liikmel selle vastu, kui mingil perioodil on elekter täiesti tasuta!”

Põhjamaade elektribörsil NordPool on tuuleenergia elekter tihti ülepakkumises.

“Kui tuulikuid on palju ja tuul puhub kogu aeg, siis börsil on ülepakkumine,” sõnas Strandberg. “Näiteks Taani tuulikute rohkuse tõttu on NordPoolil aeg-ajalt tuuleelekter üliodav. Kui börsil on ülepakkumine, siis hind ju langeb. Ja mis saab kellegi selle vastu olla? Tootja saab oma kasud kätte ja kasutajad saavad tänu tasuta tuuleenergia hulgale pidada kasvuhooneid ja seal talvelgi led-valgustite abil soodsalt kurke, tomateid või maasikaid kasvatada.”

Energia võib olla tasuta

Teadlase sõnul ongi energeetika valdkond, kus turg tugevalt sekkuda võib.

“Energia võibki olla nullise hinnaga ja sellisena teda ka kasutatakse,” sõnas Strandberg. “Kujutan ette, et kui me oleksime seda juttu rääkinud aastal 1945, et panga intress võib olla negatiivne ja raha hoidmiseks pangas tuleb peale maksta! Meid oleks välja naerdud, sest toonases rahasüsteemis polnud säärast mõistet nagu negatiivne panga intress. Rahakorraldus aga muutus 1972. aastast ja negatiivne intress sai täiesti tavaliseks nähtuseks majanduses. Kui pangas on negatiivne intress, on see just hea aeg laenuraha investeerimiseks. Energeetikas on sama lugu.”

Enamus tsiviliseeritud riike muutsid oma majanduslikku ja tehnoloogilist käitumist energeetikas kahe rahvusvahelise konventsiooni järgselt.

“Rahvusvaheliselt näitasid energiatehnoloogiliselt õige arengutee kätte 1992. Aastal Rio de Janeiros vastu võetud liigirikkuse kaitse konventsioon ja 1997. aastal Giottos vastu võetud kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise konventsioon. Neil mõlemil oli riikidele suur mõju, paraku Eestis aga mõlemaid konventsioone naeruvääristati ja naeruvääristatakse jätkuvalt. Valitseb arusaam, et tegemist on poliitilise trikiga , mis tegelikult muidugi nii ei ole. Tulemuseks on see, et oleme lõhkise küna ees, meil pole korralikku energeetikat ega käsitlust energiakandjatest.”

Eesti kliima on tuulikutele soodne

Teadlase sõnul on meie kliima tegelikult tuuleenergia arendamiseks põhjamaadega sarnaselt soodus.

“Loomulikult on meie tingimused soodsad,” sõnas Strandberg. “Meil on ka olemas tehnoloogia, mis Eesti tuuleenergeetika väga heale tasemele võimaldaks viia. Vennad Sõnajalad on näiteks oskajate inseneridena leiutanud tuuleturbiini konstruktsiooni, mille rootori läbimõõtu võib kasvatada väga suureks. Seda ilma, et generaatori kasutegur langeks. See tehnoloogia võimaldaks paigutada ka sisemaale sobivale maastikule tuulikuid , mille kasutegur küüniks 45 protsendini ja üle selle. Tuuliku kasutegur on see arv, mis ütleb, kui palju tunde aastas tuulik täisvõimsusel töötab. Tavalise loogika järgi ehitatud tuuliku kasutegur sisemaal on umbes 20-25% ja merel, kus tuuled püsivad , on tavapäraste tuulikute kasutegurid 30 % ümber. Sõnajalgade leiutatud tuuliku kasutegur tõuseb sisemaalgi, kus metsad ja muud takistused tuule liikumist pidurdamas, 45 % peale.”

Tuuleenergeetika laialdasemat kasutuselevõttu takistab teadlase sõnul poliitikute otsustamatus.

Põlevkivienergeetikute lobi valitsuses on liiga tugev ja mõjuv.

“Keegi aga ei taha otsustada, sest põlevkivienergeetikute lobi valitsuses on liiga tugev ja mõjuv,” ütles Strandberg, kelle sõnul on senised energiakavad läbi kukkunud. “Tegelikult on Eesti Energia vedelkütuste programm läbi kukkunud arvutusvigade tõttu. Eesti Energia plaan hakata tootma põlevkiviõlist vedelkütuseid kukkus läbi lihtsal põhjusel, kuna vedelkütuse tootmise kulud oleksid läinud väga suureks ja vedelkütustest oleks saanud vähem energiat tagasi kui vesinikku kasutusele võttes. Sest vesinikku tuleb toota niikuinii, selleks et põlevkivist vedelaid kütuseid saada.”

Jordaania ja Utah’ raha visati maha

Samuti on teadlase sõnul märkimisväärne summa meie ühisraha raisatud kahe Jordaaniasse ja USAsse kavandatud suurprojekti peale.

“Investeeringud Jordaanias, investeeringud Utah osariiki on mahavisatud raha,” ütles Strandberg. ” Selle nõmeduse peale on kulunud märkimisväärne summa meie ühisraha. Kõik said aru, et kõrbes, kus pole vett, pole võimalik ehitada elektrijaama, kus tekkivat kuuma auru tuleb kuidagi jahutada. Kuidas keset kõrbe Jordaanias, kus temperatuur kõrveliival tõuseb 70 kraadini, kus pole vett, kus vesi on rahvuslik ressurss mida jahutuseveena kasutada ei tohi, soovitakse ehitada elektrijaama? Tulemus oli algusest peale ette teada. Ma ei välista, et poliitikuid on ka ära ostetud, et sellised otsused üldse sündida said. Või Utah osariigis, kus samuti on põhjavesi olulise tähtsusega ressurss. Utah osariigis põlevkivi kaevandamine on sama, mis Eestis. See rikub põhjavee kihti.”

Teadlase sõnul tuleks tuuleenergeetika arendamiseks seada selged sihid.

“Keegi peab püstitama nüüd selge sihi, et see kaotatud aeg vajab tagasi tegemist,” rõhutas Strandberg. “Energiaprogrammid on pikaajalised. Igal ajastul on võimalus inimestele mugavust tagavad tehnoloogiad arukalt välja vahetada. Huvi tuleb allutada arukusele ja arvutusele.”

Kõigiti kaasaegsed tuulepargid ei tohiks teadlase sõnul ka kohalikke elanikke häirida. Vastupidi, tulundusühinguna võiksid need põhjamaade eeskujul vägagi populaarseks saada.

Tulundusühing tekitaks inimestel huvi tuuleenergiat toota

“Esimene asi – muuta tuleb elektrituru seadust,” ütles Strandberg. “Täna tohib meie elektriturul osaleda ettevõte ,mis on kas osaühing või aktsiaselts. Sel hetkel aga, kui elektrienergiat saab turul toota ka tulundusühing, tekib inimestel huvi enda maa ja lähiümbrus kasutusele võtta iseenda huvides elektri tootmiseks. Kopenhaageni näide on siin ilmekas. Seda sel hetkel, kui Kopenhaageni lahel põõrlevad arvukad tuulikud muutusid osaliselt nende inimeste omaks, kes lahele vaadet omakodude akendest nägid. Nad ütlesid kohe, et iga tuuliku pööre tähendab meile raha panka ja meile meeldivad need tuulikud seal. Nii lihtne! Sel hetkel, kui tuulik hakkab igaühele, kes selle maa peal elab, tootma kasu, pensionitulu või lihtsalt tulu, nii hakkab see tuulik inimestele meeldima.”

Häirivat mürafooni ja vibratsiooni teadlane takistuseks ei pea.

“Müra mõjutab inimest, aga müriseda saab tuulik, mis on kehvalt ehitatud,” sõnas Strandberg. “Millel on käigukast, mis pole korralikult toimima sätitud. Vibratsioon on ju igasuguse mehaanilise süsteemi osa. Ka müra normid on meil kehvad. Kuid juhul, kui inimesed saaksid ise investeerida tuulikutesse ja olla tuuleenergeetika tootmisel osanikud, valiksid nad loomulikult investeerimisobjektiks tehnilise seadme, mis ei mürise. Tänavailgi ju kuuleme sõitmas logiseva mootoriga autosid, samas teine seal kõrval vägagi täislik tehniliselt. Küsimus pole ju milleski muus kui selles, millist ja kui korras masinat kasutada. Olen Sõnajalgade tuulikut kord Saaremaal külastanud, see on näiteks konstrueeritud ilma käigukastita. Palju rutiinset müra jääb vabal võllil pöörleva tuulikuga olemata. Ka auto mürisesid sada aastat tagasi olul rohkem kui täna. “

Kohus peatas Tootsi tuulepargi enampakkumise korraldamise

Eesti uudised, Tuuleenergianovember 6, 2017

BNS, 06.11.2017

Tallinna halduskohus võttis menetlusse Eleon AS-i, Raisner AS-i ja Tootsi Tuulepark OÜ kaebused tunnistada Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) otsus Tootsi tuulepargi maa-ala enampakkumisele panemiseks kehtetuks, kaebused liideti ja tagati esialgne õiguskaitse, mis keelab kinnisasja võõrandamise.

Eleon AS pöördus kohtu poole, kuna riik ei ole lahendanud majandusministeeriumile esitatud taotlust, milles sooviti riigivaraseadusele toetudes kinnisasja otsustukorras hoonestamist ettevõtluskeskkonna arendamiseks, teatasid ettevõtted.

Tuuleparkide arendaja Raisner AS on vaidlustanud kohtus RMK otsuse panna Tootsi tuulepargi kinnistu enampakkumisele tingimustel, mis võimaldaksid kinnistu omandada ainult Eesti Energial. Ka Tootsi Tuulepark OÜ pöördus kohtu poole ebavõrdselt kohtlevate tingimuste osas ning RMK kohustamiseks viima Tootsi kinnistu enampakkumise tingimused kooskõlla õigusaktide sätestatud nõuetega.

“Enampakkumistingimustega püütakse seadustada Eesti Energia AS-i soovi tagada endale vana, fikseeritud toetusmääraga, taastuvenergia toetusskeemi kohane toetus, kuigi õiglane oleks tuulepargi rajamisel kohaldada uut skeemi, kus toetuse määr kujuneb vähempakkumisel,” ütles Tuuletehnoloogia liidu juhatuse liige Jaanus Tehver pressiteate vahendusel.

“Kuidas saab rääkida ausast konkurentsist, kui juba ette öeldakse avalikult välja, et Eesti Energia AS saab toetust ja teised mitte. Kui üks pakkuja teenib juriidilise triki abil omandatud toetusõigusele sama tuulepargi pealt 2,5 korda suuremat tulu kui teised, siis ilmselgelt pole tegu võrdsete võimalustega enampakkumisega. Pakkumismenetluse varjus toimub tegelikult maa-ala mängimine Eesti Energia AS kätte, kusjuures viimane saab selle omandamisel arvestada kõigi elektritarbijate taskust tänase fikseeritud toetusmäära alusel laekuva rahaga,” lisas ta.

RMK nõukogu otsustas panna Tootsi tuulepargi kinnistu avalikule suulisele enampakkumisele alghinnaga 12,3 miljonit eurot. Avalik suuline enampakkumine pidi toimuma 8. novembril.

Tootsi tuulepargi kinnistu asub Põhja-Pärnumaa vallas Metsakülas, selle suurus on 160 hektarit ning kinnisasi koosneb 40 katastriüksusest, millest 38 on detailplaneeringuga ette nähtud tuulikute püstitamiseks ning kaks tuulemõõdutornidele.

Tuuletehnoloogia Liit on tuuletehnoloogia arendajate ja tuuleenergia tootjate ühing, mille ettevõtteid ühendab visioon, et läbi tehnoloogia edasiarendamise ning innovatsiooni on võimalik tuuleenergia lähiajal muuta fossiilsetele kütustele majanduslikult konkurentsivõimeliseks alternatiiviks. Tuuletehnoloogia Liidu liikmeskond hõlmab 75,4 protsenti töötavatest ning elektrivõrguga liitumislepingu sõlminud tuuleenergia tootmisvõimsustest Eestis.

Eleon AS-i omanikud on Andres Sõnajalg ja Oleg Sõnajalg. Raisner AS-i omanik on Harry Raudvere. Tootsi Tuulepark OÜ kuulub Nelja Energia AS-ile, mis on Põhjamaade ja Eesti kapitalil baseeruv tuuleenergia tootja ja arendaja, millest enamus kuulub Norra munitsipaalettevõttele Vardar AS.

Liit: Tootsi enampakkumine otsustati Eesti Energia huvides

Eesti uudised, Tuuleenergianovember 6, 2017

BNS, 06.11.2017

Vendade Sõnajalgadega seotud MTÜ Tuuletehnoloogia Liidu teatel on Tootsi tuulepargi enampakkumise vaidlustamise eesmärgiks tööstuse arendamine õiglastel alustel; liidu hinnangul on enampakkumise otsustamisel lähtutud üksnes Eesti Energia perspektiividest.

“Enampakkumistingimustega püütakse seadustada Eesti Energia AS-i soovi tagada endale vana, fikseeritud toetusmääraga, taastuvenergia toetusskeemi kohane toetus, kuigi õiglane oleks tuulepargi rajamisel kohaldada uut skeemi, kus toetuse määr kujuneb vähempakkumisel. Sellel eesmärgil on enampakkumisteatesse sisse kirjutatud tingimus, et kinnistut müüakse pooleli oleva rajatisega,” ütles liidu juhatuse liige Jaanus Tehver BNS-ile.

“Tegelikkuses pooleliolevat rajatist ei eksisteeri, on vaid kaks turbakihi ärakraabitud lohukest. Trikk seisneb selles, et Eesti Energia ASi väitel rajasid nad selle nõndanimetatud rajatise enne 1. jaanuari 2017, mille tõttu neile kohalduks vana toetussüsteem, teistele pakkujatele aga mitte,” ütles Tehver.

Tehveri sõnul tuleks Euroopa Liidu reeglite kohaselt projekti teostada vaba turu reeglite kohase toetuse vähempakkumise olukorras.

“Kuidas saab rääkida ausast konkurentsist, kui juba ette öeldakse avalikult välja, et Eesti Energia AS saab toetust ja teised mitte. Kui üks pakkuja teenib tänu juriidilise triki abil omandatud toetusõigusele sama tuulepargi pealt 2,5 korda suuremat tulu kui teised, siis ilmselgelt pole tegu võrdsete võimalustega enampakkumisega. Pakkumismenetluse varjus toimub tegelikult maa-ala mängimine Eesti Energia AS kätte, kusjuures viimane saab selle omandamisel arvestada kõigi elektritarbijate taskust tänase fikseeritud toetusmäära alusel laekuva rahaga,” ütles Tehver.

Pargist huvitunud tuuleenergia arendajad pöördusid enne enampakkumist RMK ja keskkonnaministeeriumi poole, et pooleliolev rajatis eemaldada. RMK ei nõustunud rajatisi eemaldama ja keskkonnaministeeriumi kantsler Andres Talijärv, olles samaaegselt RMK nõukogu esimees, kinnitas ministeeriumi nimel, et nõustub RMK seisukohaga.

Turuosalistele hinnangul tooks õiglase pakkumise võimaldamiseks asja selgust novembris saabuv Euroopa Komisjoni riigiabi luba taastuvenergia toetusele. Tuuletehnoloogia liidu hinnangul ei ole riigi käitumine valdkonna arendamiseks mõistlik ega asjakohane, kuna veel augustis andis RMK nõukogu esimees Andres Talijärv avalikult teada, et otsuseid tehes peab ka EL-i reeglitega arvestama.

“Majandus- ja kommunikatsiooniminsteerium on läbirääkimisi pidamas, et saada selguse, millised on Eesti Energia perspektiivid ja mis selle maaga tulevikus üldse saada võib. Kui Eesti Energial ei peaks olema võimalik Tootsi Suursohu rajatava tuulepargi pealt praegu kehtiva seaduse alusel taastuvenergia toetust saada, siis on omaette küsimus, kuidas selle erastamisega edasi minna ja kas peaks enne uue taastuvenergia toetuse kehtestama,” ütles Talijärv augustis.

Liit on seisukohal, et kohalik omavalitsus kohtles Eesti Energia AS-i ja teisi huvitatud osapooli projekteerimistingimuste ja ehituslubade andmisel ebavõrdselt, mis annab enampakkumisel Eesti Energiale ebaproportsionaalse eelise. Otsus ja ehitusloa andmine otsustati Vändra vallavalitsuse istungil, kus esimese päevakorra punktina otsustati load väljastada Eesti Energiale ja järgmiste punktidega keelduda teistele huvilistele lubade väljaandmisest. Keelduti põhjusel, et Eesti Energia AS-ile olid load juba antud ja teiste ettevõtete argumente ei kaalutudki.

Tuuletehnoloogia liit toetab avalikku enampakkumist, kuid tingimused peavad liidu hinnangul olema kõigile võrdsed. “Väljakuulutatud enampakkumine on paraku avalik ja õiglane vaid eemalt vaatajale, kõik asjaosalised teavad aga väga hästi, kuidas tegelikult mängitakse ühte väravasse,” sõnas Tehver.

“Kõik see tegevus tuleks panna selgesse konteksti – riik on teatanud, et soovib viia Enefit Taastuvenergia börsile, kuid selleks tuleb teha aktsiate esmane avalik pakkumine (IPO) võimalikult atraktiivseks vahendeid valimata. Enefit Taastuvenergia saaks tuuleenergia valdkonnas Tootsi tuulepargi rajamise tulemusena 54 protsenti turust, mis tõstab ettevõtte väärtuse võrreldes praegusega uuele tasemele,” selgitas Tehver.

Tuuletehnoloogia ettevõte AS Eleon vaidlustas kohtus Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu otsuse panna Tootsi tuulepargi kinnistu enampakkumisele, ühtlasi tehti kohtule taotlus esialgseks õiguskaitseks.

Eleoni teatel on otsuse kohtus vaidlustamine ainus võimalus, kuna majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ei ole lahendanud ministeeriumile varasemalt esitatud taotlust, milles sooviti riigivaraseaduse alusel kinnisasja otsustukorras hoonestamist. Eleon AS tegi taotluse mai alguses.

“Kuna riigivaraseadusesse oli värskelt selline võimalus kirjutatud, siis me loomulikult kasutasime seda ja kuna enampakkumise tähtaeg on varsti käes ning meie taotluse menetlus on endiselt pooleli, siis tuleb see küsimus esmalt lahendada. Praegu ei jäänud enam lihtsalt muud üle, kui kohtu poole pöörduda,” ütles Eleoni juhatuse liige Andres Sõnajalg.

RMK nõukogu otsustas panna Tootsi tuulepargi kinnistu avalikule suulisele enampakkumisele alghinnaga 12,3 miljonit eurot. Avalik suuline enampakkumine toimub 8. novembril.

Möödunud aasta detsembris kinnitas valitsus Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise ja ettevõttele hinnanguliselt 4,1 miljonit eurot maksva Tootsi Suursoo kinnistu üleandmise. Valitsus tunnistas aprilli lõpus korralduse kehtetuks ja otsustas panna maa avalikule enampakkumisele.

Kinnistule plaanis Eesti Energia rajada 2020. aastaks hinnanguliselt mitusada miljonit eurot maksva ja umbes 150-megavatise võimsusega tuulepargi. AS Eesti Energia kavandatav Tootsi tuulepark moodustab tuuletehnoloogia liidu hinnangul 54 protsenti kogu Eestis kavandatud tuuleparkide mahust.

Mitmed taastuvenergeetika ettevõtjad on kaevanud kohtusse valitsuse otsuse anda Tootsi tuulepark mitterahalise sissemaksena riigiettevõttele Eesti Energia AS. Eraettevõtjate hinnangul kahjustas väärtusliku maa andmine riigiettevõttele ilma enampakkumiseta vaba konkurentsi ja teisi turul tegutsevaid ettevõtjaid. Kohus tagas kaebajatele valitsuse korralduse peale õiguskaitse, mille ringkonnakohus pärast valitsuse korralduse tühistamist eemaldas.

Tootsi tuulepargikinnistu asub Põhja-Pärnumaa vallas Metsakülas, selle suurus on 160 hektarit ning kinnisasi koosneb 40 katastriüksusest, millest 38 on detailplaneeringuga ette nähtud tuulikute püstitamiseks ning kaks tuulemõõdutornidele. Sinna tuulepargi rajamine aitab Eestil saavutada tuuleenergia eesmärke.

Skinest Energia: Tootsi tuulepargi enampakkumine tuleks tühistada

Eesti uudised, Tuuleenergianovember 3, 2017

BNS, 03.11.2017

Oleg Ossinovski osalusega Skinest Energia AS juhatuse liikme Jaak Tuksami sõnul peaks Tootsi tuulepargi kinnistu enampakkumise tühistama, sest praegustel tingimustel enampakkumisele teisi osalejaid tõenäoliselt ei tule.

“Seda enam, et selgus seonduva riigiabiloa osas on Euroopa Komisjonis saabumas lähiajal ning mõistlik oleks asja vaadata riiabiloa sisust lähtuvalt,” ütles Tuksam BNS-ile.

Tuksami sõnul on arusaamatu, kuidas on kujunenud välja kinnistu alghind 12,3 miljonit eurot, kui aasta tagasi oli maa õiglaseks väärtuseks hinnatud 4,1 miljonit euort, mille alusel riik vahetusvõlakirjade vastu maa Eesti Energiale eraldas.

“Seejuures ei ole aasta jooksul ilmnenud ühtegi asjaolu, mis maa väärtust sellisel määral suurendaks. Kui Eesti Energia enampakkumise näiteks alghinnaga võidab, teenib riik müügist 12,3 miljonit ja olukord oleks justkui õiglaselt lahendatud, kuid tähelepanuta jääb asjaolu, et järgneva 12 aasta jooksul maksab riik maksumaksja rahast selle summa pea kümnekordselt tagasi,” ütles Tuksam.

Tema sõnul peaks praegu kehtivate riigiabi suuniste järgi kõik uued tootmisseadmed osalema vähempakkumisel taastuvenergia toetustele, kus võidab kõige odavam pakkumine.

“Antud juhul on aga läbi erinevate skeemide üritatud teha kõik selleks, et Eesti Energia kvalifitseeruks antud projektiga nii-öelda olemasolevaks tootjaks ja saaks toetust fikseeritud summana 53,7 eurot megavatt-tunni eest ja seda kogu 12 aastat. Olgu öeldud, et riikides, kus vähempakkumisi juba korraldatakse, jäävad toetuste määrad oluliselt lähemale nullile, kui nimetatud numbrile,” ütles Tuksam.

Tuksam ütles, et võrreldes vähempakkumiste stsenaariumiga on mõõdetav kahju riigile ligemale 100 miljonit eurot.

“Võiks arvata, et nimetatud summa tuleb dividendidena eesti riigile tagasi, aga seegi pole tõsi, kuna miski antud stsenaariumis ei motiveeri tootjat efektiivsusele nii nagu vähempakkumiste stsenaarium, kus ebaefektiivsusest tulenevad riskid jäävad ettevõtja kanda – veelgi enam, käigus oleva Enefit Taastuvenergia börsilemineku raames lahkub 49 protsenti sellest rahast ka riigi dividenditulust, võimalik et ka riigist,” ütles Tuksam.

Reedel teatas Eesti elektritööstuse liit, et tuulepargi enampakkumisega tekkinud vaidlustused pärsivad taastuvenergia arengut Eestis, sest vaidlustuste ainus eesmärk on igal võimalikul moel takistada tuulepargi rajamist Eestisse.

Tuuleparkide arendaja Raisner AS vaidlustas RMK otsuse kohtus, sest ettevõtte hinnangul on enampakkumisele seatud tingimused, mis võimaldavad võita vaid Eesti Energial.

“Tootsi tuulepargi kinnistu pandi enampakkumisele põhimõttel, kus ostja peab ise välja selgitama kõik müügiobjekti olulised asjaolud napi 2,5 nädala jooksul. Arvestades, et tuulepargi kinnistu alghind on 12,3 miljonit eurot, siis ei ole reaalselt sellist investeerimisotsust ilma täielikku informatsiooni omamata võimalik teha,” ütles AS Raisner nõukogu liige Raigo Sõlg.

Tootsi tuulepargi kinnistu enampakkumise korraldamise on vaidlustanud ka AS Eleon. Eleoni teatel on otsuse kohtus vaidlustamine ainus võimalus, kuna majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ei ole lahendanud ministeeriumile varasemalt esitatud taotlust, milles sooviti riigivaraseaduse alusel kinnisasja otsustukorras hoonestamist.

RMK nõukogu otsustas panna Tootsi tuulepargi kinnistu avalikule suulisele enampakkumisele alghinnaga 12,3 miljonit eurot. Avalik suuline enampakkumine toimub 8. novembril.

Möödunud aasta detsembris kinnitas valitsus Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise ja ettevõttele hinnanguliselt 4,1 miljonit eurot maksva Tootsi Suursoo kinnistu üleandmise. Valitsus tunnistas aprilli lõpus korralduse kehtetuks ja otsustas panna maa avalikule enampakkumisele.

Kinnistule plaanis Eesti Energia rajada 2020. aastaks hinnanguliselt mitusada miljonit eurot maksva ja umbes 150-megavatise võimsusega tuulepargi. AS Eesti Energia kavandatav Tootsi tuulepark moodustab tuuletehnoloogia liidu hinnangul 54 protsenti kogu Eestis kavandatud tuuleparkide mahust.

Mitmed taastuvenergeetika ettevõtjad on kaevanud kohtusse valitsuse otsuse anda Tootsi tuulepark mitterahalise sissemaksena riigiettevõttele Eesti Energia AS. Eraettevõtjate hinnangul kahjustas väärtusliku maa andmine riigiettevõttele ilma enampakkumiseta vaba konkurentsi ja teisi turul tegutsevaid ettevõtjaid. Kohus tagas kaebajatele valitsuse korralduse peale õiguskaitse, mille ringkonnakohus pärast valitsuse korralduse tühistamist eemaldas.

Tootsi tuulepargikinnistu asub Põhja-Pärnumaa vallas Metsakülas, selle suurus on 160 hektarit ning kinnisasi koosneb 40 katastriüksusest, millest 38 on detailplaneeringuga ette nähtud tuulikute püstitamiseks ning kaks tuulemõõdutornidele. Sinna tuulepargi rajamine aitab Eestil saavutada tuuleenergia eesmärke.

Liit: Tootsi enampakkumise vaidlused pärsivad taastuvenergia arengut

Eesti uudised, Tuuleenergianovember 3, 2017

BNS, 03.11.2017

Eesti elektritööstuse liidu hinnangul pärsivad 8. novembril toimuva Tootsi tuulepargi enampakkumisega tekkinud vaidlustused taastuvenergia arengut Eestis, liidu hinnangul on vaidlustuste ainus eesmärk igal võimalikul moel takistada tuulepargi rajamist Eestisse.

“Tootsi tuulepargi keskne küsimus on see, kas järgmise nelja aasta jooksul saab teoks Eesti suurim taastuvenergiaprojekt või mitte. Kohalikul tasandil tähendab projekti õnnestumine töökohti ja täiendavat raha Põhja-Pärnumaa valda, üleriiklikult rohelise energia toodangu hüppelist kasvu. Need hüved on ühel pool kaalukaussi, teisel pool on aga konkureerivate taastuvenergiatootjate võitlus seniste toetuste säilimise nimel. Nii lihtne see ongi,” ütles liidu tegevjuht Tõnis Vare pressiteate vahendusel.

“Algul agaralt enampakkumist nõudnud ja nüüd selle vastu veel agaramalt sõdivad ettevõtted on ise ajakirjanduses välja öelnud, et Tootsi tuulepargi rajamisega kaotaksid nad taastuvenergia tootmise toetustes kümneid miljoneid eurosid. Kaugemalt ei peagi otsima viimastel päevadel põhjuseid Tootsi enampakkumise vaidlustamise taga,” ütles Vare.

“Fakt on aga see, et turuhinnaga ja ausas konkurentsis on kõigil võimalik maa omandada läbi enampakkumise. Samuti vähendab uus tuulepark koormust tavatarbijale kuivõrd vähema toetuse eest saab rohkem taastuvenergiat ning elektrisüsteemi stabiilsus kasvab. Kindlasti on ühiskonna huvides uue tuulepargi rajamine mõistlik, aga mitte juristide poolt vee segamine,” ütles Vare.

Tuuleparkide arendaja Raisner AS vaidlustas RMK otsuse kohtus, sest ettevõtte hinnangul on enampakkumisele seatud tingimused, mis võimaldavad võita vaid Eesti Energial.

“Tootsi tuulepargi kinnistu pandi enampakkumisele põhimõttel, kus ostja peab ise välja selgitama kõik müügiobjekti olulised asjaolud napi 2,5 nädala jooksul. Arvestades, et tuulepargi kinnistu alghind on 12,3 miljonit eurot, siis ei ole reaalselt sellist investeerimisotsust ilma täielikku informatsiooni omamata võimalik teha,” ütles AS Raisner nõukogu liige Raigo Sõlg.

Tootsi tuulepargi kinnistu enampakkumise korraldamise on vaidlustanud ka AS Eleon. Eleoni teatel on otsuse kohtus vaidlustamine ainus võimalus, kuna majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ei ole lahendanud ministeeriumile varasemalt esitatud taotlust, milles sooviti riigivaraseaduse alusel kinnisasja otsustukorras hoonestamist.

RMK nõukogu otsustas panna Tootsi tuulepargi kinnistu avalikule suulisele enampakkumisele alghinnaga 12,3 miljonit eurot. Avalik suuline enampakkumine toimub 8. novembril.

Möödunud aasta detsembris kinnitas valitsus Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise ja ettevõttele hinnanguliselt 4,1 miljonit eurot maksva Tootsi Suursoo kinnistu üleandmise. Valitsus tunnistas aprilli lõpus korralduse kehtetuks ja otsustas panna maa avalikule enampakkumisele.

Kinnistule plaanis Eesti Energia rajada 2020. aastaks hinnanguliselt mitusada miljonit eurot maksva ja umbes 150-megavatise võimsusega tuulepargi. AS Eesti Energia kavandatav Tootsi tuulepark moodustab tuuletehnoloogia liidu hinnangul 54 protsenti kogu Eestis kavandatud tuuleparkide mahust.

Mitmed taastuvenergeetika ettevõtjad on kaevanud kohtusse valitsuse otsuse anda Tootsi tuulepark mitterahalise sissemaksena riigiettevõttele Eesti Energia AS. Eraettevõtjate hinnangul kahjustas väärtusliku maa andmine riigiettevõttele ilma enampakkumiseta vaba konkurentsi ja teisi turul tegutsevaid ettevõtjaid. Kohus tagas kaebajatele valitsuse korralduse peale õiguskaitse, mille ringkonnakohus pärast valitsuse korralduse tühistamist eemaldas.

Tootsi tuulepargikinnistu asub Põhja-Pärnumaa vallas Metsakülas, selle suurus on 160 hektarit ning kinnisasi koosneb 40 katastriüksusest, millest 38 on detailplaneeringuga ette nähtud tuulikute püstitamiseks ning kaks tuulemõõdutornidele. Sinna tuulepargi rajamine aitab Eestil saavutada tuuleenergia eesmärke.

«Värskemad uudised .. 3 4 5 6 7 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes