• Eesti

Hiiu Tuul ei kaeba tuuleenergia teemaplaneeringu tühistamata jätmist edasi

Eesti uudised, Tuuleenergiamai 26, 2017

BNS, 26.05.2017

MTÜ Hiiu Tuul ei kaeba edasi Tallinna halduskohu otsust jätta rahuldamata MTÜ ja eraisikute kaebus Hiiu maavanema kehtestatud Hiiu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu tühistamiseks.

«Kohus jättis tähelepanuta mitmed kaebajate väited, sealhulgas mõjude hindamist ja põhivõrgu rajamist puudutavad väited. Samuti ei andnud kohus vastust ega põhjendanud, miks kaebust menetleti uue planeerimisseaduse järgi, mitte aga planeeringu algatamise ajal kehtinud seaduse alusel. Ka jättis kohus olulise tähelepanuta rahvusvahelise õiguse normistiku ning hiidlaste kui kogukonnaliikmete vastuhääled,» teatas MTÜ.

Kohtul kulus selle otsuseni jõudmiseks rohkem kui poolteist aastat. Selle aja jooksul on MTÜ teatel toimunud olulised muudatused seadusandluses ja kohtupraktikas. Uue planeerimisseaduse alusel toimub 30 meetrist kõrgemate elektrituulikute rajamine omavalitsuse eriplaneeringu alusel.

«Riigikohus on teinud otsuse, et planeeringus fikseeritud tuuleparkide koguvõimsus näitab ära, millises mahus kohalikel elanikel tuleb tuulegenertaatorite tööga kaasnevaid riiveid avaliku huvi tõttu taluda ja seda ületada ei tohi,» märkis MTÜ teates. Mullu märtsis esitas kaitseministeerium seisukoha, et tuuleenergia arendusaladele Hiiu maakonnas saab rajada kuni 60 meetri kõrguseid elektrituulikuid.

Tekkinud olukorra kaalumise järel otsustas Hiiu Tuul MTÜ kohtuvaidlust selles asjas mitte jätkata. «Kasutame uusi avanenud võimalusi Hiiumaa ja tema looduskeskkonna säilitamiseks järgnevates planeerimismenetlustes,» märkis MTÜ.

Hiiu maavanem otsustas 2015. aasta augustis kehtestada Hiiu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu «Tuuleenergeetika». Teemaplaneeringu kehtestanud korralduses on teemaplaneeringu peamise eesmärgina märgitud tuuleenergeetika arendamise põhimõtete ja suundumuste sätestamine ning tuulikuparkide rajamiseks sobilike maa-alade määramine Hiiu maakonnas.

Talinna halduskohus otsustas, et Gunnar Aug, Vahur Lauri, Inge Talts ei ole suutnud kohut veenda, et vaidlustatud haldusakt rikub nende subjektiivseid õigusi. Samuti ei ole MTÜ Hiiu Tuul suutnud tõendada, et selle õigusi on teemaplaneeringuga rikutud seoses asjakohaste uuringute tulemusi arvesse võtmata jätmisega.

Subjektiivsete õiguste rikkumist ei saa kohtu hinnangul tuvastada ka seetõttu, et teemaplaneeringu alusel tuulikuid ei püstitata ja järelikult ei ole teada ka võimalike tegelike häiringute olemus ja intensiivsus. Teemaplaneeringu üldistusastme juures ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et kaebajate kinnisvara ja elamute väärtus väheneb ainuüksi tulenevalt asjaolust, et teemaplaneeringus nähakse ette võimalus tuulikute püstitamiseks Hiiumaale.

Kuni 1100-megavatise võimsusega tuuleparki tahab Hiiumaast loodest asuvatele meremadalikele ehitada Nelja Energia.

Eleon kaalub tuulikutootmise üleviimist Lätti

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiamai 19, 2017

BNS, 19.05.2017

Tuuletehnoloogia ettevõte AS Eleon ostis Soomest tuulikulabade tehasesisustuse, kuid Aidu tuulepargi rajamise ebaõnnestumisel plaanivad Sõnajalad viia Eestist kogu tootmise Lätti.

Tuulikulabade tehase sisustuse ostnud Eleoni juht Oleg Sõnajalg ütles BNS-ile, et ettevõte plaanib tehase rajada Ida-Virumaale planeeritava Aidu tuulepargi lähedale, kuna suuremõõdulisi tuulikomponente on tema sõnul mõistlik toota nende alade lähedal, kus tuulikuid püstitatakse. “Aidu tuulepargi ehitamine on Eleoni jaoks kriitilise tähtsusega referentside loomise projekt. Kui sellega ei ole võimalik jätkata, siis ma ei näe üldse enam Eestis mõtet jätkata ja õnneks meie naaberriigis on märksa ettevõtjasõbralikumad valitsused,” sõnas Sõnajalg.

“Praegu on meil koostamistehas Lool ja me oleme toonud Eestisse 70 protsenti tuulikukomponentide tootmisest. Meie tehastes töötab umbes paarsada inimest ja nemad peavad endale uue töö otsima kui me Lätti kolime,” ütles Sõnajalg. “Samas kui tootmine täismahus käivitub, siis kokku loome 1500-2000 töökohta,” lisas ta.

Sõnajala sõnul osteti tuulikulabade tehas, kuna labade tootmine on tuulikute tootmise juures kõige suurem kitsaskoht. “On ka ettevõtteid, kes ainult tegelevadki labade tootmisega. Aga täna on situatsioon selline, et mõlemad labade tootjad on üles ostetud meie konkurentide poolt ja see on selge, et konkurendilt labasid osta ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik,” ütles ta.

Postimees kirjutas teisipäeval, et Ida-Viru maavanem esitas tänavu aprillis ootamatult kohtusse protesti Lüganuse vallavalitsuse poolt Andres ja Oleg Sõnajala Aidu Tuulepark OÜ-le antud tuulikute ehituslubade tühistamiseks. Tartu halduskohus otsustas 3. mail maavanema protesti menetlusse võtta ja esialgse õiguskaitsena peatada kuuks ajaks ehk 2. juunini tuulikute ehituslubade kehtivuse.

Sõnajalad ostsid Soome tuulikulabade tehase

Eesti uudised, Tuuleenergiamai 19, 2017

Tööstusuudised, 19.05.2017

Ajal, mil Eesti tuuleenergeetikas kütab kirgi Tootsi tuulepargi kinnistu enampakkumine ning Ida-Viru maavalitsus otsustas Sõnajalgade Aidu tuulepargi ehituse 30 päevaks seisata, tegutsevad vennad Sõnajalad selleks, et hiljemalt aasta lõpuks alustaks tegevust nende tuulikulabade tehas, mille ost vormistati hiljuti.

«Labadetööstuse Eestisse toomise kõige suurem fenomen on esiteks see, et see on väga tööjõumahukas – seda tehakse igal pool maailmas käsitööna,» kirjeldas tuuleenergia tootja Eesti Elekter AS ja kodumaiseid tuulikuid arendava ettevõtte Eleon AS juhatuse liige Andres Sõnajalg. Tema sõnul on Eestis juba ka sellel alal pädevaid inimesi. «Kõik luksusjahid tehakse samadest materjalidest,» põhjendas ta.

Teise olulise aspektina tõi Sõnajalg välja veokulud, kuna tuulikulabasid väljastpoolt Eestit tuues tuleks arvestada vähemalt 20-protsendilise lisakuluga.

Loe pikemalt Postimehe majandusveebist.

Tunnustus! Revali Merekooli tuuleenergeetika koolitused said kõrgel tasemel heakskiidu

Eesti uudised, Tuuleenergiamai 19, 2017

GoodNews, 18.05.2017

Täna andis maailma ühe tunnustatuma sertifitseerimisorganisatsiooni Lloyd´s Register Quality Assurance Balti regiooni juht Oleg Kozlov Revali Merekooli avamereenergeetika õppeharu juhile Urmas Piirile pidulikult üle tunnistuse, mis kinnitab, et Revali Merekool on Eestis esimene Rahvusvahelise Tuuleorganisatsiooni (Global Wind Organization – GWO) poolt heaks kiidetud tuuleenergeetikaalast ohutusõpet pakkuv koolituskeskus.

GWO koolitusstandardi juurutamiseks tuli Revali Merekoolil kevade jooksul läbida viis erinevat auditit. “Saime kõigiga hakkama ning nüüdsest on energeetikaharidusega inimestel võimalik omandada seni puuduvad teadmised, et tuulegeneraatoritel nii maal kui merel ohutult tööd teha,” sõnas Revali Merekooli nõukogu esimees Tanel Hinno. “Oleme astunud koostöös Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooniga jällegi sammu suunas, mis aitab tõsta ja hoida tuuleparkide töötajate kvalifikatsiooni ja omandada ohutuks tööks vajalikke teadmisi ja oskuseid kodumaal. Ühtlasi tähendab koolituse läbimine inimestele rohkemaid töövõimalusi nii Eestis kui ka välismaal, suureneb väljavaade töötada nii avamere kui ka maismaa tuuleparkides,” lisas Hinno.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen peab Revali tunnustamist oluliseks ka seetõttu, et uued õppesuunad on olulised rajatavatele meretuuleparkidele, mis toovad Eestisse ka naaberriikide tuuleenergia töötajad. „Oleme olukorras, kus noored põlevkivienergeetikat õppida ei taha, kuid tuulikutehnikuks õppida ei saa. Selles võtmes on väga tänuväärne, et Revali Merekool on enda kanda võtnud ühe osa õpetamise, mida tuuleparkide töötajad oskama peavad,“ lisas Kasonen.

„Revali Merekoolil on hea ettevalmistus, rajatised ja õppekeskkond. Nad on pühendunud delegaatide teadmiste parendamisele ning säästavad sellega nii mõnegi elu,“ lausus Lloyds Register Quality Assurance´i Balti regiooni juht Oleg Kozlov.

Revali merekool on esimene Eestis, kes GWO standarditele vastava sertifitseerimise on läbinud. „Vaieldamatult oleme praeguseks sel teemal Balti riikide võimekaim ja kaasaegseim koolitusteenuse pakkuja. Saame õpet läbi viia aastaringselt, mugavalt, realistlikes, võimalikult ohututes ja kontrollitud tingimustes. Meile teeb vaid heameelt, et meie suurt tööd tunnustatakse,” tõdes Hinno.

Kohus: meretuulepargi vastaste väited on enamasti ekslikud või pahatahtlikult oletuslikud

Eesti uudised, Tuuleenergiamai 16, 2017

Lääne Elu, 15.05.2017

Tallinna halduskohus on viimase kuu jooksul teinud kaks otsust, millega Hiiumaalt esitatud taotlused Hiiu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu tühistamiseks on jäetud rahuldamata, kirjutas Hiiu Leht.

26. aprilli otsuses märgiti, et ennast keskkonnaorganisatsioonina määratleva MTÜ Hiiu Tuul väited kaebuse põhjendamisel on enamasti asjakohatud, ebatäpsed, eksitavad, ennatlikud, üldsõnalised või pahatahtlikult oletuslikud, ei ole piisavalt põhjendatud ja arusaadavad või on vastuolus esitatud dokumentidega.

5. mail tegi Tallinna halduskohus otsuse jätta rahuldamata Emmaste valla kaebus Hiiu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu tühistamiseks, sest planeeringuga ei ole rikutud Emmaste valla õigusi, kuna planeeringuga määratud perspektiivsed arendusalad ei asu Emmaste valla territooriumil

Sõnajalgade hiidtuulepargi ehitus pandi seisma

Tuuleenergiamai 16, 2017

Äripäev, 16.05.2017

Sõnajalgade tuulikute ehitusload 160 miljoni eurose mahuga Aidu tuulepargis Ida-Virumaal on ajutiselt peatatud, vennad on hädas veel paari ehitusloa saamisega ja on hakanud loata rajama alajaama ning liinimaste.

Loe edasi Äripäeva veebist.

Kohtuotsused tuugenite vastustajaid ei toeta

Eesti uudised, Tuuleenergiamai 16, 2017

Hiiu Leht, 16.05.2017

Tallinna halduskohus on viimase kuu jooksul teinud kaks otsust, millega Hiiumaalt esitatud taotlused Hiiu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu tühistamiseks on jäetud rahuldamata.

26. aprilli otsuses märgiti, et kaebajad Gunnar Aug, Vahur Lauri ja Inge Talts ei suutnud kohut veenda, et nende puutumus tuulikute võimalike aladega on oluline ning et teemaplaneeringu kehtestamisel muutuks keskkond nende tervise ja heaoluvajadusele mittevastavaks.

Kohus ei nõustunud ka kaebajate väitega, et planeeringul puudub keskkonnaameti kohustuslik kooskõlastus ning leidis, et ennast keskkonnaorganisatsioonina määratleva MTÜ Hiiu Tuul väited kaebuse põhjendamisel on enamasti asjakohatud, ebatäpsed, eksitavad, ennatlikud, üldsõnalised või pahatahtlikult oletuslikud, ei ole piisavalt põhjendatud ja arusaadavad või on vastuolus esitatud dokumentidega.
Kohus leidis samas, et vaidlustatud teemaplaneering ei ole selline planeerimisdokument, mis annaks õiguse asuda ilma täiendava planeerimismenetluseta püstitama elektrituulikuid või tuuleparke.

5. mail tegi Tallinna halduskohus otsuse jätta rahuldamata Emmaste valla kaebus Hiiu maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringu tühistamiseks. Kohus leidis, et kaebajal puudub käesolevas asjas kaebeõigus ning planeeringuga ei ole rikutud Emmaste valla õigusi (nt omandiõigust), kuna planeeringuga määratud perspektiivsed arendusalad ei asu Emmaste valla territooriumil ning samuti ei too planeering kaasa Emmaste valla elanikele nende kinnisasjade valdamise, käsutamise või kasutamise kitsendusi.
Kohtu arvates ei suutnud Emmaste vald välja tuua ühtegi konkreetset seadusest tulenevat ülesannet, mille täitmine muutub võimatuks või oluliselt raskendatuks seoses kehtestatud teemaplaneeringuga.

Eleringi võrku lisandus kolm nõuetekohast elektrijaama

Eesti uudised, Tuuleenergiamai 15, 2017

BNS, 15.05.2017

Eesti riiklik energiavõrguhaldur Elering on viimaste nädalate jooksul tunnistanud kolme kliendi elektrijaamad nõuetele vastavaks, mis tähendab liitumisprotsessi edukat lõppu.

Aprillis tunnistas Elering nõuetekohaseks OÜ Utilitas Tallinna Elektrijaama ning mai alguses Hanila Tuulepark OÜ Tooma tuulepargi ja Skinest Energia AS Rõuste tuulepargi tootmisseadmed. Nimetatud jaamade kogutootmisvõimsus on vastavalt 46, 23 ja 12 megavatti, teatas Elering.

“Mida enam on kvaliteetset elektrit tootvaid elektrijaamu Eesti elektrisüsteemis, seda kindlam võib olla tarbija, et tuli põleb igal ajahetkel. Seepärast toetame uute elektrijaamade rajamist sõltumata sellest, milline on elektritootmiseks kasutatav energiaallikas. Elering teeb pingutusi liitumisprotsessi arendamisel, et see toimuks klientide jaoks võimalikult mugavalt ja kiiresti,” ütles Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

“Elektrivõrk võib teha elektri kvaliteeti halvemaks, aga mitte paremaks. See on eriti oluline, arvestades Balti riikide eraldumist Venemaa elektrisüsteemist, kuna väikses elektrisüsteemis saab igal elektrijaamal olema märksa suurem roll,” rääkis Veskimägi.

Eleringil on lisaks veel menetluses kümmekonna elektrijaama liitumine elektri põhivõrguga.

Uute taastuvenergiat kasutavate elektrijaamade nõuetekohaseks tunnistamine on samm Euroopa Liidu taastuvenergiadirektiivis Eestile kehtestatud riikliku eesmärgi poole, mille kohaselt peab taastuvenergia osakaal Eestis 2020. aastaks moodustama 25 protsenti tarbimisest.

«Värskemad uudised .. 3 4 5 6 7 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes