• Eesti

Ratas näeb Eestit tuuleenergia arendamisel katsepiirkonnana

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiaaprill 11, 2018

Pealinn, 11.04.2018

Peaminister Jüri Ratas külastas eile õhtul energeetika- ja automaatikafirma ABB Jüris asuvat tehnoloogialinnakut, julgustades ABB-d katsetama Eesti rannikualadel taastuvenergia arendamist.

Ratase sõnul on arendusmahukate välisettevõtete investeeringud Eestisse siinse majanduse arendamiseks ja kõrgepalgaliste töökohtade loomiseks olulised ning siinkohal on mitmeid võimalusi koostöö süvendamiseks. “Üheks võimalikuks teeks on tuua Eesti üksusesse juurde uusi tootegruppe või arendada taastuvenergia kasutuselevõttu. Meie rannikualadel katsetakse juba aastaid mitmete erinevate tootjate tuulegeneraatoreid ning soovime, et ABB ka Eestit taastuvenergia valdkonnas katse- ja arenduspaigana kasutaks,” sõnas peaminister.

Koos ABB Eesti üksuseid juhtiva Jukka Patrikaineniga arutati ettevõtte tulevikuplaane ning räägiti, kuidas muuta Eesti veelgi atraktiivsemaks ja ettevõttesõbralikumaks keskkonnaks. Vestluse käigus arutati tehnoloogia- ning energeetikasektori ees seisvaid väljakutseid. Peaministri sõnul on valitsuse roll läheneda kitsaskohtadele individuaalselt ja terviklikult ning anda ettevõtjatele kindlust.

“Kohtumisel tõusis esile küsimus piisava oskusteabega elektri- ja mehaanikaerialade spetsialistide ning tootmisjuhtide koolitamisest. Riigi seisukohalt on äärmiselt oluline teada, kas tööjõupakkumine vastab tööjõuvajadustele ning vahetu tagasiside suurettevõtjatelt aitab loomulikult paremini hinnata, kas ja milliseid muudatusi on hariduspoliitikas tarvis teha,” lausus Ratas.

“Julgustan nii kõrg- kui erialakoole rohkem kaasama tehnoloogiasektorit oma õppekavade arendamisse, sest on selge, et parem ja julgem koostöö on siinkohal ka elavama majanduse vundament,” lisas ta.

Ratas tunnustas ettevõtte panust Eesti majandusse. “Niivõrd suuri ja pikalt tegutsenud tööandjaid on Eestis vähe. ABB organisatsioonikultuur sobib meie ettevõtluskeskkonda hästi ning rõõm oli kuulda, et kontsern on rahul eestimaalaste hea kvalifikatsiooni ja suure töötahtega. Loodan, et kohtumine andis signaali, et meie riik on avatud ettevõtjatele soodsa ärikeskkonna loomisel,” sõnas peaminister.

“Meil on heameel, et valitsus ja peaminister tunnevad jätkuvalt suurt huvi suurte tööstusettevõtete käekäigu vastu,” märkis ABB Balti riikide juht Jukka Patrikainen. “Kinnitan, et ABB panustab jätkuvalt Eesti majandusse ja ühiskonda. Loodame koos riigiga lahendada ka olulised ettevõtlust pärssivad probleemid, eeskätt tööjõuga seonduvad küsimused.”

ABB on on rahvusvaheline tööstuskontsern, mis toodab peamiselt energeetikaseadmeid elektrijaamadele, energiaülekandesüsteeme, automaattehnikat ja robotisüsteeme. Ettevõtel on ligi sajas riigis umbes 150 000 töötajat. Eestis tegutseb ABB alates 1992. aastast, pakkudes tööd rohkem kui 1300-le inimesele. ABB on pälvinud viis korda EAS-i poolt välja antava “Aasta välisinvestori” auhinna ning aastal 2008. Eesti parimale ettevõttele määratava “Ettevõtluse Auhinna”.

Kaitseministeerium: tuuleparkide rajajad peavad radarid ise ostma

Eesti uudised, Tuuleenergiaaprill 10, 2018

BNS, 10.04.2018

Kaitseministeeriumi hinnangul ei ole Eesti taastuvenergia eesmärkide täitmiseks vaja rajada Venemaa piiri äärde tuulikuparke, mis võiksid häirida õhuseireradarite tööd ja kui tuulikutootjad seda siiski soovivad teha, siis peavad nad kokkuleppel kaitseministeeriumiga radarite eest ise maksma.

“Kaitseministeeriumi julgeolekuvajadusi arvestavate tuuleparkide arendamise töörühma töö käigus on esiteks jõutud tõdemuseni, et energiamajanduse arengukavas aastaks 2020 ette nähtud tuuleenergia eesmärkide täitmine on võimalik ka ilma riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete rakendamiseta,” ütles kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Meelis Oidsalu BNS-ile.

“Teiseks on eri lahendusi kaaludes tuvastatud, et ilma kaitseministeeriumi, siseministeeriumi või mõne teise ametkonna radari- ja raadiosüsteemide täiendavat soetamist ei ole võimalik tuuleparkidele kehtivaid julgeolekualaseid piiranguid kaotada. Need piirangud on kaitseväe süsteemide osas tänaseks kaardistatud,” märkis Oidsalu.

Lisaks on kaardistatud koos arendajate esindusorganisatsioonidega täiendavate õhuseireradarite võimalikud asukohad, rääkis Oidsalu. “Näiteks õhuseireradari soetus ja käitamine toob kaasa riigile märkimisväärse lisakulu.”

Oidsalu märkis, et kaitseväe ühe õhuseireradari elutsüklikulu jääb suurusjärku 52 miljonit eurot, millega pole ei energiamajanduse ega riigikaitse arengukavas arvestatud. Ühtegi teist tehnoloogilist lahendust peale täiendavate sensorite soetust, mis võimaldaks ilma lisakuluta tuuleparkide mõju radari- ja raadiosüsteemidele kaotada, ei eksisteeri, turul puuduvad vastavad tehnoloogilised lahendused.

Kui arendajad peaksid tahtma siiski kompenseerida tuuleparkide rajamisega kaasnevaid mõjusid, siis Oidsalu sõnul täiendava sensori soetuse huvi korral võivad toimuda edasised läbirääkimised arendajate, kaitseministeeriumi ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vahel, et teha teostatavusanalüüs ning välja töötada selline kulukompensatsiooni skeem, mis tagab riigile rahastuskindluse ja kooskõla põhiseadusega ning arendajatele võrdse kohtlemise. “Lähtutakse eeldusest, et kogu täiendava kulu tuuleparkide mõju korvamiseks riigi seiresüsteemile katavad tuuleparkide arendajad,” ütles Oidsalu.

Kaitseministeeriumi julgeolekuvajadusi arvestavate tuuleparkide arendamise töörühm jätkab oma tegevust ja muuhulgas plaanib see Oidsalu sõnul koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga mõõta alates maist tuulegeneraatorite mõju raadiosüsteemidele.

Oidsalu lisas, et arendajad peavad majanduslikult kõige mõttekamaks tulevikus tuuleparkide rajamiseks mitteriigikaitseliste, näiteks keskkonnalaste piirangute, leevendamist näiteks Lääne-Eesti maakonnaplaneeringutes. “See eeldab, et arendajate esindajad räägivad läbi kohalike omavalitsustega ja rahandusministeeriumiga,” märkis ta.

15. märtsil esitles Oidsalu julgeolekuvajadusi arvestavate tuuleparkide arendamise töörühma tegevust valitsusele. Töörühma tegevusse on lisaks mitmetele ministeeriumitele kaasatud ka tuuleparkide arendajate esindusorganisatsioonid. Muuhulgas anti ülevaade töörühma peamistest järeldustest ja edasistest sammudest. Valitsus tegi töörühmale ülesandeks informeerida tuuleparkide arendajaid julgeolekualastest piirangutest, mida teisipäeval kaitseministeeriumis tehakse.

Töörühma esindajad on koos arendajatega osalenud Euroopa Tuuleenergia Assotsiatsiooni konverentsil, et saada ülevaade teiste Euroopa riikide vastavast praktikast. Kaitseministeerium kutsus Eestisse arendajatega kohtuma ka Soome kaitseväe esindajad, et need annaks ülevaate oma riigi praktikast. Riigikaitselised piirangud on üldlevinud, sõltuvalt riigi geopoliitilisest asukohast rakendatakse neid mõnevõrra erinevalt.

Kaitseministeerium on aastaid riigikaitselistele vajadustele viidates takistanud peamiselt Ida-Eestis uute tuuleparkide rajamist viidates õhuseire võimekuse vähenemisele.

Tuuleenergia liidu juht: seadus takistab energiaühistute teket Eestis

Eesti uudised, Tuuleenergiaaprill 10, 2018

Lisaks 7-8 aastat menetluses olnud elektrituruseadusele on riigikogusse jõudnud ka otseliini rajamise seadus, mis tänasel kujul lubab küll liini viia tootjast kuni 6km kaugusele, kuid takistab energiaühistute teket, kirjutab sellenädalast Postimehe elektrituruseaduse lugu edasiarendavas arvamusloos Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen.

Loe edasi Postimehe veebist.

Oksjon pole-toimunud, aga riigifirma juba ehitab

Eesti uudised, Tuuleenergiaaprill 5, 2018

Pärnu Postimees, 05.04.2018

Kuigi skandaalne Tootsi suursoo pakkumisvoor seisab kohtuotsuse taga ja kinnistu järgmine omanik pole tegelikult teada, on riigiettevõte Eesti Energia võidus nii kindel, et ehitab tuulepargi tarbeks liitumispunkti ja sellele juurdepääsuteed.

Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk selgitas, et riigiettevõte sõlmis Eleringiga juba 2016. aasta lõpus liitumislepingu, mille alusel Eleringehitab Tootsi tuulepargi tarbeks välja liitumispunkti.

Seega rajab Elering juba praegu Eesti Energia tellimusel Tootsi suursoo kinnistu lähedale juurdepääsuteed alajaama tarvis. Alajaama ehitusluba ametiasutused veel menetlevad, praegu ootab plaan päästeameti kooskõlastust.

Loe edasi Pärnu Postimehe veebist.

Uus elektrituruseadus kaldub ikka kreeni

Eesti uudised, Tuuleenergiaaprill 5, 2018

Postimees, 05.04.2018

Taastuvenergia tootjad leiavad, et ametnike põhjendus lõpetada sel aastal väikeste päikeseelektrijaamade toetamine, kuna jaamu on hakatud rajama isegi kõrge rendiga põllumaadele, on otsitud.

Viimased seitse-kaheksa aastat vaidlusi põhjustanud elektrituruseadus näis mullu kevadel juba lõpusirgele jõudvat, kui halva üllatuse tõi detsembrikuine Euroopa Komisjoni riigiabi teatis.

Märtsi lõpus kinnitas riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on asunud ette valmistama uut elektrituru seaduseelnõu. «On ka seletuskirja sellele koostanud, aga mingid täpsustused on siiski veel vaja teha,» rääkis Sester.

Loe edasi Postimehe veebist.

Eesti Energia pole lasknud kohtuvaidlustel Tootsi tuulepargi ettevalmistustöid segada

Eesti uudised, Tuuleenergiaaprill 4, 2018

ERR, 04.04.2018

Kuigi seni pole teada, kes saab tuulepargi rajamist ootava Tootsi Suursoo maa-ala omanikuks, on kinnistut ihkav Eesti Energia jätkanud kohtuvaidluste ajal ettevalmistustöödega ja liitumispunkti ehitamisega.

Eesti Energia on tellinud tööd Eleringilt, kes ehitab sõlmitud liitumislepingu alusel Tootsi lähistele Sopi alajaama ja elektriliini selleni.

Eesti Energiast öeldi ERR-ile, et kuigi Tootsi tuulepargi maaga seotud vaidlus on kohtus, on ettevõte korduvalt rõhutanud, et nende hinnangul on vaidluse näol tegemist konkurentide katsega pidurdada Baltikumi suurima tuulepargi rajamist ja vältida nii taastuvenergia toetuse vähenemist.

Eesti Energia usub, et kohtuvaidlus ei kesta lõputult. “Kui kohus lahendini jõuab, saab võimaluse tuuleparki arendada enampakkumise võitja. Kuigi asi on hetkel kohtus, usume et õiglase enampakkumise suudame võita ning mahume projektiga ka kehtiva toetussüsteemi alla,” põhjendas energiafirma meediasuhete juht Kaarel Kuusk ettevalmistustööde jätkamist.

“Enampakkumisel võidab parim äriplaan. Kuna Eesti Energia alustas projektiga juba 2010. aastal ja tuulepargi ehitamist 2016. aasta lõpus, annab see kindluse, et meie äriplaan on tugevaim,” lisas ta.

Tootsi tuulepargi liitumise tagamiseks sõlmis Eesti Energia liitumispunkti ehitamise lepingu Eleringiga juba 2016. aasta lõpus. Ehitustööd käivad ja leping näeb ette tööde lõpetamist 2019. aastal.

“Ühtlasi usume, et kohus jõuab kiiresti lahendini ja saame enampakkumise järgselt jätkata Tootsi tuulepargi kompleksi ehitusega. Seni saame ellu viia tuulepargi rajamiseks vajalikke ettevalmistavaid töid,” lausus Kuusk.

2016. aastal otsustas valitsus oma korraldusega anda Tootsi kinnistu Eesti Energiale, suurendades aktsiakapitali mitterahalise sissemaksega, mille järel alustas ettevõte Tootsis ehitustöid.

Valitsuse otsus aga vaidlustati. Seejärel otsustas riik maa enampakkumise kasuks, kuid ka see otsus vaidlustati kohtus.

Tuuleparki on võimalik püstitada kuni 52 nüüdisaegset tuulikut. Tootsi tuulepark suudaks katta Pärnumaa-suuruse piirkonna elektrienergia vajaduse, suurendaks oluliselt taastuvenergia tootmist Eestis ja annaks ammendunud turbamaardlale uue väärtuse.

Eesti Energia strateegia näeb ette, et aastaks 2021 kasvab taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri osakaal 40 protsendini kogu tootmisest.

Eesti Energia juhatus on saanud taastuvenergia kasvuplaani elluviimiseks mandaadi kaasata kapitali börsi kaudu.

Keskkonnaamet: tuugen pole veekaitsevööndis lubatud

Eesti uudised, Tuuleenergiaaprill 4, 2018

Saarte Hääl, 04.04.2018

Kuigi Mustjala osavallas asuvas Varese sadamas käivad ehitustööd juba mitu nädalat ja arendajal on kindel plaan sadamasse tuulegeneraator püstitada, ei pruugi keskkonnaamet tuugeni jaoks luba anda.

“Keskkonnaamet tõepoolest ei pruugi tuulegeneraatori püstitamiseks luba anda, kuna vastavalt veeseadusele on veekaitsevööndis majandustegevus keelatud,” ütles keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader Saarte Häälele. “Seaduses on välja toodud erandid, kuid tuulegeneraatoritele seal erandit tehtud ei ole.”

Puudulik planeering

Veeseaduse järgi tohib veekaitsevööndis üksnes veest väljauhutud taimestikku eemaldada, heina niita, roogu lõigata, heina ja roogu koristada ning loomi karjatada.

“Lisaks saatis keskkonnaamet ettevõttele pikenduskirja koos märkustega ja andis 27. aprillini aega esitada Varese sadama detailplaneeringuga seoses korrektsed materjalid,” lausus Ader.

“Seejärel koostame detailplaneeringu osas vastuse.” Lisaks märkusele, et veekaitsevööndisse tuugenit püstitada pole lubatud, on keskkonnaamet kirjas detailplaneeringu kohta teinud teisigi tähelepanekuid, näiteks on täheldatud, et planeeringus märgitud puurkaevu koordinaadid ei kattu registris olevate koordinaatidega. Samuti kirjutas keskkonnaamet, et puurkaevu sanitaarkaitseala vähendamiseks ei piisa kirjeldustest detailplaneeringus, vaid keskkonnaametile tuleb esitada sanitaarkaitseala vähendamise taotlus.

Omanik lubab tuugenit

Kanalisatsiooni võimalikku lahendust on planeeringus küll kirjeldatud, kuid kaardile kantud ei ole. Samuti ei leidu planeeringu seletuskirjas teavet põhjavee taseme kõrguse ja immutamist vajava heitvee koguste kohta.

Harry Raudvere

Varese sadamasse on kavas püstitada tuulegeneraator ja paigaldada päikesepatareid, rajada statsionaarsed vee- ja elektrisüsteemid ning kütuse tankimise ja laevadelt vastuvõetavate jäätmete eemaldamise süsteemid.

Sadama omanik, osavallakogu esimees Harry Raudvere kirjutas sadamas alustatud töödest piirkonnalehe Mustjala Teataja märtsinumbris.

“2018. aasta peab saama selleks aastaks, kui sadamast saab sadam,” kirjutas Raudvere, lisades: “Sadamasse peab kerkima ka oma elektrituulik, et hullematel aegadel oleks oma elekter võtta ehk siis kantseleikeeles öeldes, oleks varustuskindlus tagatud. Ja seda ka Mustjala vallas. Sellised on esialgsed plaanid ja nüüd tuleb vaid tööle valu anda.”

Eesti Energia uurib Soome tuulepargi rajamise võimalikkust

Eesti uudised, Tuuleenergiamärts 22, 2018

BNS, 22.03.2018

Eesti Energia tellis veebruaris Soome ettevõttelt Etha Wind Oy Ab tehnilise õigusliku analüüsi uurimaks Soome Piiparinmäki tuulepargi rajamise võimalikkust.

“Toodangu suurendamiseks kaalume erinevaid variante kõigil Läänemere-äärsetel turgudel, kus Eesti Energia juba tegutseb. Teiste seas oleme analüüsimas ka Soome tuuleenergia turgu, ent ükski konkreetne projekt pole praegu sellises faasis, et neist veel täpsemalt rääkida. Investeerimisotsust pole tehtud,” ütles Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk BNS-ile.

“Eesti Energia strateegiline eesmärk on aastal 2021 toota taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest 40 protsenti kogu elektritoodangust. Selle eesmärgi saavutamisel on oluline roll Eesti Energia taastuvenergia ettevõttel Enefit Green,” ütles Kuusk.

Teisipäeval alustas Eesti Energia elektrimüüki Soome kodutarbijatele. Seni tegutseb Eesti Energia energiamüüjana lisaks Eestile ka Lätis, Leedus, Poolas ning lähiajal alustab ka Rootsis.

Välisturgudel kasutab Eesti Energia oma Enefit brändi.

«Värskemad uudised .. 3 4 5 6 7 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes