• Eesti

Taastuvenergia kattis mullu 17,1 protsenti elektri kogutarbimisest

Eesti uudised, TuuleenergiaJanuary 22, 2019

BNS, 22.01.2019

Taastuvatest allikatest pärinevat elektrienergiat toodeti möödunud aastal Eestis 1662 gigavatt-tundi ehk ligikaudu samas mahus 2017. aastaga, taastuvenergia toodang moodustas elektrienergia kogutarbimisest 17,1 protsenti.

Eesti on seadnud eesmärgi viia taastuvenergia osa elektrienergia kogutarbimisest 2020. aastaks 17,6 protsendini. 2018. aastaks seatud vahe-eesmärk oli 16,1 protsenti. Eelmise aasta neljandas kvartalis moodustas taastuvenergia Eesti kogutarbimisest 18,7 protsenti. 2017. aasta samal ajal oli näitaja 18,9 protsenti, teatas Eesti elektrisüsteemi haldur Elering.

Toetust saanud taastuvenergia kogus kasvas eelmisel aastal 9 protsendi võrra 1587 gigavatt-tunnini.

Möödunud aasta taastuvenergia kogutoodangust andsid biomass, biogaas ja jäätmed 62 protsenti. Nendest allikatest toodeti aasta jooksul elektrit 1040 gigavatt-tundi. 2017. aastal oli samadest allikatest toodetud energia kogus 908 gigavatt-tundi.

Tuuleenergia andis 2018. aastal 36 protsenti taastuvenergia kogutoodangust ja tuulejaamad tootsid aastas kokku 590 gigavatt-tundi elektrienergiat. Tuuleenergia kogutoodang kahanes aastaga 12 protsenti. Nii ei täitunud ka eelmisel aastal toetatavale tuulenergiale seatud toetuse piir – 600 gigavatt-tundi kalendriaastas. Toetust saanud tuuleenergiatoodang oli 490 gigavatt-tundi ehk saavutati 82 protsenti seatud piirist.

Hüdroenergia toodang oli mullu 19 gigavatt-tundi. Suurimat kasvu näitas 2017. aastaga võrreldes taas päikeseenergia – toodetud elektrienergia maht kasvas ligi kolm korda 13 gigavatt-tunnini ning ka toetussummad suurenesid samas mahus, ulatudes aasta kokkuvõttes enam kui 715 000 euroni. See summa oli küll suurem, kui hüdroenergiale aasta jooksul makstud toetus 540 000 eurot, kuid moodustab kogu väljamakstud toetustest siiski vaid marginaalse osa. Aastaga lisandus üle 700 päikesepaneelidega elektrienergia tootja ja kokku toodab päikeseelektrit üle 1600 tootja.

Tõhusa koostootmise toetust maksti 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga välja sama palju, kokku 3,5 miljonit eurot. Tõhusa koostootmise režiimis toodetud ja toetust saanud elektrienergia kogus jäi 110 gigavatt-tunni piirimaile.

Kokku maksti 2018. aastal taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi 83 miljoni euro ulatuses, mida on 6 protsenti rohkem kui 2017. aastal.

Taastuvenergia toetustest kolmandik maksti mullu Eesti Energiale

Eesti uudised, TuuleenergiaJanuary 15, 2019

BNS, 15.01.2019

Eesti elektrisüsteemi haldur Elering maksis mullu 78,5 miljonit eurot taastuvenergia toetusi ja 3,5 miljonit eurot tõhusa koostootmise toetusi, millest kolmandiku said Eesti Energia kontserni kuuluvad Enefit Green ja Nelja Energia.

Enefit Green sai taastuvenergia toetuseid 12,6 miljonit eurot ja selle tütarfirma Nelja Energia 12,7 miljonit eurot. Koos Enefit Greenile makstud tõhusa koostootmise toetusega 1,5 miljoni euro ulatuses sai Eesti Energia kontsern kokku 26,8 miljonit eurot toetuseid, mis moodustas 32,7 protsenti kõigist mullu makstud toetustest.

Soome Fortum Power and Heat OY osalusega Eesti ettevõtted Fortum Eesti ja Anne Soojus said toetusi kokku ligi 19 miljonit eurot. Utilitas Tallinna Elektrijaam, mille 85-protsendilise osaluse müüs Kristjan Rahu novembris Austraalia investeerimisfirma First State hallatavale taristufondile EDIF II, sai Eleringilt taastuvenergia– ja tõhusa koostootmise toetust 16 miljonit eurot.

Euroopa suurima pelletitooja Graanul Invest kontserni kuuluvad koostootmisjaamad Imavere Energia, Helme Energia ja Osula Energia said mullu 10,6 miljonit eurot.

Nelja Energia kontserni kuuluvad osaühingud VV Tuulepargid, Aseriaru Tuulepark, Hanila Tuulepargid, Pakri Tuulepargid ning Vinni Biogaas ja Oisu Biogaas.

2017. aastal maksis Elering taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetuseks kokku 77,7 miljonit eurot. Toona said enim taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetust Fortumi osalusega ettevõtted, millele läks kokku toetusi ligi 19,3 miljonit eurot.

Suuremad taastuvenergia toetuse saajad olid tunamullu veel 14,6 miljoni euroga Enefit Green AS, 11,9 miljoni euroga Nelja Energia kontsern ja 8,5 miljoni euroga Ultilitas Tallinna Elektrijaam OÜ.

Taastuvenergia toetuste administreerimisel tegutseb Elering makseagentuurina, kogudes tarbijatelt võrguettevõtjate kaudu taastuvenergia tasu ja makstes selle toetusena taastuvallikatest elektrit tootvatele elektrijaamadele.

Mullu maksti taastuvenergia tasu 0,89 senti kilovatt-tunnist, kuid tänavu tõuseb see ülemöödunud aasta tasemele, 17 protsenti 1,04 sendini.

Taastuvenergiast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetuse puhul on tegemist riigiabiga.

Andres Sõnajalg: miks meil iga väikese tuulega elekter ära läheb? Vaadake otsa ülikallile monstrumile nimega Eesti Energia!

Eesti uudised, TuuleenergiaJanuary 12, 2019

EPL Delfi, 12.01.2019

Kui Eesti Energia oleks eraettevõtte, siis praegusel kursil olles ootaks teda hääbumine ja pankrot. Riske pole vaja hajutada ning tuleviku pärast muretseda, sest maksumaksja raha annab Eesti Energiale võimalused, millest ülejäänud energeetikaettevõtjad ei oska isegi unes näha.

Eesti Energia on muutunud nii suureks, laisaks ja bürokraatlikuks, et suudab eraettevõtetega konkureerida ja kasvada vaid tänu riigi vihmavarjule. Selle toel aga antakse surmahoop erasektori ettevõtjatele, kes võiks toota elektrit efektiivsemalt ja anda suuremat lisandväärtust riigi majandusse. Pikemas perspektiivis muutub riigifirma soosing ohtlikuks ka temale endale, sest mugavustsoonis jäädakse rahvusvahelises konkurentsis kaotajaks. Selleks, et seda ei juhtuks vajab ettevõte raputust – vähemasti võrguettevõtte Elektrilevi ja taastuvenergia ettevõtte Enefit Green eraldamist.

Loe edasi veebist.

Enefiti börsileminek ootab pärituult

Eesti uudised, TuuleenergiaJanuary 8, 2019

Äripäev, 08.01.2018

Äripäevale teadaolevalt venib Eesti Energiale kuuluva taastuvenergiaettevõtte Enefit Greeni börsileminek, kuid asjaosalised ei soovi tegevusplaanile valgust heita.

Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist Kristina Haavala ütles, et IPO ehk aktsiate avaliku esmaemissiooni ettevalmistustega tegeletakse. Kui ettevalmistused tehtud ning „turuolukord soodne, siis teavitatakse IPOst vastavalt börsireeglitele”, märkis ta.

Konkurendi Eleoni üks omanikest Andres Sõnajalg ütles, et soodsa turuosa all peab ministeerium ilmselt silmas turuosa suurendamist ehk Tootsi tuulepargi omandamist. „Nelja Energialt ostsid nad tuulepargid, millest paljud on vana tehnoloogiaga ning nende edulugu on nende hinnangul poolik,“ arutles Sõnajalg. Tootsi tuulepark oleks Enefiti jaoks „justkui kirss tordil“, rääkis Sõnajalg, kelle sõnul oleks Enefit Greeni turuosa ühes Tootsi tuulepargiga 90%. Sellise monopoli teket ei tohiks tema sõnul tuuleenergias aga mitte mingil juhul lubada.

Loe edasi Äripäevast.

Hoonestusõigus jääb muutmata

Eesti uudised, TuuleenergiaDecember 22, 2018

Põhjarannik, 22.12.2018
Harju maakohus leidis, et keskkonnaministeeriumi taotlus Aidu tuulepargi hoonestusõiguse äravõtmiseks pole põhjendatud, sest see põhines ebaseaduslikul ehitustegevusel, mida riigikohus ei tuvastanud.
Suvel esitati keskkonnaministeeriumi Harju maakohtusse hagi, mille eesmärk oli võtta ära Aidu tuulepargi hoonestusõigused. Põhjuseks oli esialgse õiguskaitse väidetav rikkumine. Oktoobris leidis aga riigikohus, et tuulepargi arendaja ei ole rikkunud esialgset õiguskaitset, ning tühistas juba ettevõttele määratud trahvi.
Koos riigikohtu määrusega langes ära suvel esitatud hagi alus. Keskkonnaministeerium aga hagist ei loobunud, vaid taotles selle peatamist. Harju maakohus otsustas sel nädalal tehtud lahendis, et avaldus ei ole põhjendatud, ning jättis selle rahuldamata. Kohtulahendit ei saa edasi kaevata.
OÜ Aidu Tbulepark esindaja Oleg Sõnajalg ütles, et sellised kohtuvaidlused on ettevõtlusvabaduse piiramine. “Me oleme jätkuvalt seisukohal, et oleme arendajana teinud kõik seaduste ja lubade alusel, mis on väljastatud tuulepargi ehitamiseks juba aastaid tagasi. See on lihtsalt pahatahtlik kius ühe turuosalise vastu, kes ohustab riikliku energiamonopoli ainuvõimu, soovides tuua elektriturule konkurentsi,” lisas ta. Aidu tuulepargi arendajad on korduvalt viidanud sellele, et kohtuvaidlused ja venimine on eelkõige kasulik Eesti Energiale, kelle käepikendusena ministeeriumid selles küsimuses tegelevad.
Aidu tuuleparki on planeeritud rajada 30 tuulikut. Tegemist on referentspargiga, et katsetada Eesti tehnoloogial põhinevat Eleoni tuulikut. Sõnajalgade hinnangul on tegemist ainulaadse lahendusega, mis tõotab revulutsiooni tuulepargitööstuses. Uue pargi ehitamine on jäänud toppama aga just vaidlusesse, mis puudutab tuulikute ja nende alla ehitatud padjandite kõrgust. Ehitamiseks välja antud loa vaidlustas maavalitsus mitu aastat tagasi, aga sisuliste kohtuistungiteni selles küsimuses pole jõutud.
Riigikohtus on menetlusel nii Aidu Tuulepargi kui Lüganuse valla taotlus kohtuasja tühistamiseks, kuna maavalitsus vaidlustas ehitusload tükk aega pärast seda, kui vaidlustusaeg otsa sai.

Enefit Green laenas Nelja võlgade refinantseerimiseks 260 miljonit

Eesti uudised, TuuleenergiaDecember 21, 2018

BNS, 21.12.2018

Eesti Energiale kuuluv roheenergiafirma Enefit Green sõlmis 260 miljoni euro mahus laenulepinguid, et maksta tagasi Nelja Energia võlad.

Lepingut sõlmiti 200 miljoni euro ulatuses SEB ning 60 miljoni euro mahus Swedbankiga, teatas Eesti Energia börsile.

Tagamata laenude tähtaeg on viis aastat, tagasimaksetähtaeg aga seitse aastat.

Laenamise eesmärk on refinantseerida hiljuti soetatud taastuvenergiafirma Nelja Energia võlakohustused, mille Enefit Green omandamise tõttu üle võttis, lisaks kasutatakse vahendeid üldiseks otstarbeks.

Valitsus on teinud põhimõttelise otsuse viia Enefit Greeni vähemusosalus börsile. Novembri keskel ütles riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester BNS-ile, et firma võib börsile jõuda poole aasta jooksul.

Enefit Green on Eesti Energiale kuuluv taastuvenergiafirma, mis toodab elektrit ja soojust tuulest, veest, biomassist, päikesest ja segaolmejäätmetest.

Nelja Energia omandamisega lisandus Enefit Greeni tootmisportfelli lisaks tuuleparkidele ka pelletitehas Lätis ning vähemusosalused Eestis asuvates biogaasijaamades ja tuulikute hooldusremondi ettevõttes

Ettevõttele kuulub tehingu lõpule viimise järgselt Baltikumis kokku 398 megavatti tuuleenergia võimsust. Lisaks kuulub ettevõttele kokku 25 megavatti elektritootmisvõimsust ja 85 megavatti soojustootmisvõimsust taastuvatest allikatest koostootmisjaamades.

Enefit Greeni elektritoodang kasvasomandamistehingu järgselt pea kolm korda ja ületab 1 teravatt-tunni piiri.

Taastuvenergeetikud viskasid Nelja Energia pärast Eesti Energiaga ühinemist eestkosteorganisatsioonist välja

Eesti uudised, TuuleenergiaDecember 16, 2018

Delfi Ärileht, 16.12.2018

Napid nädalad pärast seda, kui siinne konkurentsiamet andis lõpuks loa Eesti Energia ja Nelja Energia ühinemiseks, otsustas Eesti üks mõjukamaid taastuvenergia organisatsioone arvata omanikku vahetanud tuuleenergiafirma liikmete seast välja, põhjendades seda vastuoluga organisatsiooni eesmärkide ja põhikirjaga.

„Eks me olime väga üllatunud ja ega ei olegi saanud selget vastust, mis see põhjus on,” märkis Enefit Greeni tegevjuht Aavo Kärmas, viidates kirjale, mille Eesti Energia taastuvenergia firma sai Eesti Taastuvenergia Kojalt pärast seda, kui andis organisatsioonile teada, et konkurentsiamet on Eesti Energia ja Nelja Energia ühinemise heaks kiitnud.

28. novembril Enefti Greenile saadetud kirjas õnnitles taastuvenergia koja juht Mihkel Annus ettevõtet küll tehingu eduka lõpuleviimise puhul, kuid andis samal ajal teada, et 22. novembril toimunud volinike koosolekul otsustati Nelja Energia liikmete seast välja arvata. Seejuures soovis Annus Enefit Greenile „edu edasistes väljakutsetes taastuvenergia arendamisel”.

Põhjendused lakoonilised

Lakoonilise sisuga kirjale oli lisatud ka sama lakooniline väljavõte volinike koosoleku otsusest, kus põhjendati Nelja Energia väljaarvamist koja põhikirja punktiga 3.9.2. Selle järgi on organisatsioonil õigus välja arvata liige, kui tema tegevus on vastuolus koja põhikirja ja eesmärkidega.

Aavo Kärmase sõnul on ta pöördunud ks koja juhataja Mihkel Annuse poole ja palunud seda sammu lähemalt seletada. Seni pole ta vastust saanud. „Minu jaoks on kummastav, kuidas Nelja Energia enne sobis sinna organisatsiooni ja kui Enefit Green sai omanikuks, siis enam ei sobi,” lausus ta.

Taastuvenergia koja juhataja Mihkel Annus ütles Ärilehele, et ettepaneku Nelja Energia organisatsioonist välja arvamise osas tegi ta ise. „See [otsus] tugineb pigem sellele, et taastuvenergia koja ja Eesti Energia arusaamad kohaliku energiasektori arengust on ajalooliselt lahku läinud ning Enefit Green on Eesti Energia tütarfirma,” lausus Annus.

Seejuures viitas ta ka mitmesugustele eelistele, mis on koja hinnangul riigifirmale loodud ning mis mõjutavad ka koja liikmeid. Ühtlasi lisas taaastuvenergia koja juhataja, et kaudselt jääb riiklik taastuvenergia firma organisatsiooni liikmeks edasi ja seda läbi tuuleenergia assotsiatsiooni, kuhu ettevõte kuulub.

„Praegu Enefit Green eraldiseisvalt koja liige ei ole. Samas ei saa välistada, et tulevikus see muutuda ei võiks,” rääkis Annus. Küll aga ei soovinud ta täpsustada, mis oleks need tingimused, mida ettevõte siis täitma peaks, et see tõesti juhtuda saaks.

Fortumi emafirma Eesti Energiaga üsna sarnane

Kui aga vaadata koja põhieesmärki, milleks on seista selle eest, et Eesti läheks järk-järguliselt üle taastuvenergia allikate kasutamisele energiamajanduses, tekib küsimus, miks Enefit Green välja visati, kui koja üks pikemaajalisi liikmeid on Soome Fortumi siinne tütarfirma, kelle emafirma toodab Soomes elektrit mittetaastuvatest allikatest – nii gaasist, kivisöest kui tuumaenergiast.

„See viide on kahtlemata õige, aga meie liige on Fortum Eesti ja Eestis Fortum ikkagi tegeleb puhtalt taastuvenergiaga. Mõnes mõttes on Eesti Energia ja Fortum sarnased, aga samas jällegi väga erinevad: üks on Eesti riigiettevõte koos oma tütarettevõttega, teine on rahvusvaheline ettevõte, kelle haru Eestis toimetab,” märkis Annus.

Kuigi Annus nõustus, et Enefit Green – erinevalt Eesti Energiast endast – on tõepoolest vaid taastuvenergia arendamisele keskendunud, sõnas ta ühtlasi, et Eesti ühe mõjukama taastuvenergia eestkosteorganisatsiooni eesmärk pole kunagi olnud, et kõik taastuvenergia tootjad nende liikmeks astuks. „Seda pole me omaette eesmärgiks võtnud,” põhjendas ta.

Samas koja põhikirjast tuleb välja justkui oleks organisatsioon valmis võtma liikmeks kõiki taastuvenergia ning C02-neutraalsete transpordikütustega tegelevaid tööstus- ja kaubandusettevõtteid, assotsiatsioone, teadusasutusi ning taastuvenergiast huvitatud eraisikuid.

Põhjendus ei rahulda

Enefit Greeni juhi Aavo Kärmase sõnul oleks neile kindlasti oluline kuuluda taastuvenergia kojasse, kuna tegemist on organisatsiooniga, mis seisab selle sektori arendamise eest, kus nemadki tegutsevad. „Ma tahaks ikkagi konkreetset selgitust saada,” rõhutas Eesti Energia tütarfirma juht.

Taastuvenergia kojal on kokku 9 liiget ning selle tegevust juhib koos juhatajaga 7-liikmeline volinike kogu. Nelja Energia väljaarvamise otsustanud koosolekul olid kohal 5 volinikku, nende seas Jan Niilo (Eesti Veskivaramu), Margo Külaots (Fortum Eesti), Kristjan Rahu (Utilitas Tallinna Elektrijaam), Andres Taukar (Utilitas Tallinna Elektrijaam) ja Raul Kirjanen (Graanul Energia).

Halduskohus ei peatanud Nelja ja Eesti Energia ühinemist

Eesti uudised, TuuleenergiaDecember 10, 2018

BNS, 10.12.2018

Tallinna halduskohus jättis esmaspäeval rahuldamata Skinest Energia taotluse, millega firma soovis Eesti Energiale kuuluva Enefit Greeni ja Nelja Energia ühinemise keelamist esialgse õiguskaitse korras.

Kohus jättis esmaspäevase määrusega rahuldamata Oleg Ossinovski firma Skinest Energia taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras konkurentsiameti novembrikuise otsuse kehtivus ning seeläbi keelata Enefit Greeni ja Nelja Energia koondumise jõustamine, teatas halduskohus.

Ühtlasi tühistas halduskohus ka enda varasema määruse, mis nägi ette ajutise õiguskaitse kuni esmaspäevani. Esmaspäevast määrust saab vaidlustada 15 päeva jooksul.

Kohtu hinnangul on tagajärg, mida AS Skinest Energia esialgse õiguskaitsega takistada soovib, juba saabunud, kuna Enefit Green viis koondumise lõpuni juba 6. novembril ehk enne seda, kui Skinest Energia kaebuse esitas.

Skinest soovis konkurentsiameti otsuse tühistamist, kuna firma on seisukohal, et koondumine on keelatud. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada tagasiulatuvalt konkrentsiameti positiivse otsuse kehtivus ning keelata koondumise jõustamine kuni kohtuasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

Konkurentsiamet märkis enda otsuses, et koondumisega ei kaasne konkurentsiseaduses nimetatud asjaolusid, mis tingiksid koondumise keelamise. Seega puudub koondumisel negatiivne mõju ka avalikele huvidele.

Sama leidis esialgse õiguskaitse osas ka kohus. Lisaks ei ole võimalik praeguse seisuga, kus koondumine on juba lõpule viidud, ka enam üks-ühele taastada koondumiseelset olukorda, teatas halduskohus.

“Arvestades, et koondumist tuleb selle läbiviimise seisuga lugeda õiguspäraseks ning kaebaja ei ole toonud välja argumente selle kohta, et koondumine omaks kohest pöördumatut mõju tema õigustele, ei kaalu kaebaja huvid kohtu hinnangul praegusel juhul üles kolmandate isikute huve,” seisab halduskohtu otsuses.

Esmaspäevane määrus puudutas vaid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kohus andis ühtlasi menetlusosalistele võimaluse esitada hiljemalt 7. jaanuariks 2019 seisukoht kaebuse enda menetlusse võtmise küsimuse lahendamiseks.

«Värskemad uudised .. 3 4 5 6 7 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes