• Eesti

Elektrilevi lihtsustas väiketootjate liitumist elektrivõrguga

Eesti uudised, Väiketuulikudmai 17, 2017

BNS, 17.05.2017

Eesti suurim jaotusvõrguettevõte Elektrilevi on lihtsustanud kuni 200-kilovatise nimivõimsusega elektritootjate liitumistingimusi, mis muudab protsessi kiiremaks ja liitujale mugavamaks.

Eelmisel aastal liitus Elektrilevi võrguga 196 uut mikroelektrijaama. „Tootjaliitumiste trend on kiiresti kasvav ja ennustame tänavu rekordilist aastat. Võrk ja meie protseduurid peavad muutustega kaasas käima,“ selgitas Elektrilevi tootearenduse juht Karl Kull.

Elektrilevi ühtlustas väiketootjate liitumistaotluse vormi, vähendas nõutavaid dokumente ja laiendas lubatud inverterite ehk pinge muundamiseks vajalike seadmete nimekirja. Kulli sõnul teevad muudatused kuni 200 kW nimivõimsusega elektritootjatele liitumisprotsessi kiiremaks ja soodsamaks.

„Muudatus on lihtsamaks asjaajamiseks vajalik ka tulevikuperspektiivis, sest liginullenergia hoonete direktiivi jõustumisel muutuvad kõik need uued hooned elektritarbijate kõrval ka elektritootjateks,“ lisas Kull.

Kuni 200 kilovatise võimsusega elektritootjatel ei ole üldjuhul enam vaja taotlusele lisada põhimõtteskeemi, seadmete andmelehti ja muid lisadokumente. Samuti pole vajalik täiemahulise elektriprojekti kooskõlastamine ja piisab teostusdokumentide esitamisest.

Lisaks nõutud dokumentide hulga vähendamisele laiendas Elektrilevi inverterite nimekirja ja loobus vähelevinud standardi EN 50438 tüübikatsetuste protokollide nõudmisest. Viimane muudatus võimaldab ka kuni 200-kilovatise võimsusega elektritootjatel kasutada mugavat lähenemist, kus inverterite nimekirjast valitud mudeli puhul ei pea selle vastavust iga kord eraldi tõendama.

Teatud erisused, mis puudutavad liitumistasu arvutamise metoodikat ja võrgulepingu tingimusi, jäävad praegu kuni 15-kilovatise nimivõimsuega mikrotootjate ja 16-200 kW suuruse nimivõimsusega elektritootjate liitumisprotseduurides veel kehtima. Nende dokumentide muutmine on oluliselt ajamahukam ja vajab muuhulgas kooskõlastust Konkurentsiametilt. Lisaks tuleb teha muudatusi võrgueeskirjas. Järgmise sammuna on Elektrilevi eesmärk mikrotootjate ja 16-200 kW suuruse võimsusega elektritootjate liitumisprotseduurid täielikult ühtlustada.

2016. aasta jooksul anti mikrotootjate poolt Elektrilevi võrku ligi 3000 MWh elektrienergiat.

Doktoritöö pakub välja võimaluse, kuidas tuulegeneraatoreid paremini ära kasutada

Eesti uudised, Tuuleenergia, Väiketuulikudaugust 30, 2016

Delfi Ärileht, 30.08.2016

Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi doktorant Alo Allik jõudis oma doktoritöös järeldusele, et tuulegeneraatori inverteri-eelset elektrienergiat oleks osaliselt mõistlik kasutada tarbevee soojendamiseks.

Teisipäeval, 30. augustil kell 12.00 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi doktorandi Alo Alliku doktoritöö „Hajaenergeetika lahenduse planeerimine lähtudes tuule- ja päikeseenergiast toodetud elektri kohapealse otsetarbimise osakaalu suurendamisest” filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks tehnikateadustes.

Doktoritöö käsitleb taastuvenergia tootmise ja kohapealse otsetarbimise osakaalu suurendamise võimalusi hoonetes. Töö põhineb kuuel autori publikatsioonil, milles on leitud, et taastuvenergia osakaalu tõstmise juures on oluline roll süsteemi ülesehituse sobitamisel energiatarbimise ajastuse ning ilmastikuoludega.

„Nii elektritarbimise kui ka taastuvenergia toodanguandmed näitavad, et täisvõimsusel või selle lähedasel võimsusel tarbimist ja tootmist esineb ainult väga väikesel osal ajast,“ rääkis Eesti Maaülikooli doktorant Alo Allik, kes lisas, et selline seaduspära on täheldatav nii suurte (2 MW) kui ka väikeste (10 kW) tuulegeneraatorite väljundvõimsuse andmetes.

Seetõttu on töös välja pakutud, et väiketuulikute inverteri suurust võiks oluliselt vähendada, kui kasutada inverteri-eelset elektrienergiat osaliselt tarbevee soojendamiseks, mis suurendab kohapeal tarbitava taastuvenergia osakaalu.

Alliku sõnul aitab tipuenergia soojuseks kasutamine näiteks tuuleparkidel jällegi vähendada energiatootmise prognoosiviga.

„Selleks, et optimeerida inverteri võimsust, on vaja kõrge resolutsiooniga andmeid,“ ütles Allik.

Töös leiti, et tuulikute anemomeetritelt pärinevate tuuleandmete kasutamiseks ja õigeks tõlgendamiseks on vaja parandustegureid, mis saadi doktoritöö uuringute käigus referentsmõõtmiste abil.

„Suure tihedusega mõõdetud andmed esitavad mõõte- ja andmehõiveseadmetele suuremaid nõudmisi, kuid võimaldavad tulevikus rakendada muuhulgas reaalajas elektritarbimise juhtimist elektrihinna järgi,“ rääkis doktorant.

„Tarbimise juhtimine võimaldab taastuvenergia tootmisseadmetega varustatud majapidamistes vähendada elektritarbimise standardhälvet, mis suurendab samuti kohapeal tarbitud taastuvenergia osakaalu ja väheneb energiavahetust elektrivõrguga,“ lisas ta.

Alliku hinnangul on sarnane mõju ka energiasalvestite kasutamisel ning erinevate energialiikide, nagu tuule- ja päikeseenergia kombineerimisel. „Juhtudel, kui hoone tarbimisvõimsus on taastuvenergia tootmisvõimsusest oluliselt suurem ning need langevad ajaliselt kokku, ei ole tarbimise juhtimise kasutamine otstarbekas – selline olukord võib esineda eelkõige suure energiatarbega hoonetel, nagu tööstusobjektid.“

Doktoritöö juhendaja on prof. Andres Annuk, oponent on dots. Emmanuel S. Karapidakis (Technological Educational Institute of Crete, Greece). Kaitsmine toimus täna Eesti Maaülikooli tehnikamajas kell 12.

Kuremäe klooster hakkas elektrit tootma

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Väiketuulikudjuuni 14, 2016

Põhjarannik, 14.06.2016

Kuremäe kloostris võeti kasutusele keskkonnasõbralikud energiaallikad: tuulegeneraatorid ja päikesepatarei.
“Majapidamine on meil suur, energiat tarbime me palju ning sellele tehtavad kulutused on praeguste hindade juures samuti suured. Tuulegeneraatorid ja päikesepatarei võimaldavad meil ise energiat toota ning – mis on samuti väga oluline – loodusesse säästvalt suhtuda,” rääkis kloostriülem Filareta.

Päikesepatarei on paigaldatud karjaõue territooriumile. Sinnasamasse paigaldati möödunud aastal oma jõududega esimene, eksperimentaalne tuulik. Järgmised kaks tuulikut sai klooster tänu Venemaa heategevusfondi Blagodarenije toetusele.

“Tänu selle fondi materiaalsele abile saime me paigaldada nii-öelda säästlikud tuulegeneraatorid: need ei ole nii
võimsad ja kõrged (35 meetrit) nagu Eesti Energia paigaldatavad tuulikud, kuid kahtlemata on nad samuti efektiivsed.”

Klooster on 125aastane

Tänavu augustis täitub Pühtitsa naiskloostri ehk Kuremäe kloostri asutamisest 125 aastat. Vaatamata nende aastate jooksul aset leidnud suurtele muutustele, elab klooster ema Filareta sõnul täpselt samamoodi nagu rohkem kui sada aastat tagasi: töö ja palvetamine, palvetamine ja töö…

Nunnad külvavad nisu, rukist, kaera, otra ja ristikut ning peavad lehmi ja kanu. Kloostril on oma kasvuhooned ja -lavad ning aed ja mesila. Kloostrielanikud niidavad heina, korjavad seeni ja marju ning varuvad talveks küttepuid. Varem lõhuti talvel Peipsi järvel isegi jääd, et täita sellega keldrid-külmutusruumid; praegu täidetakse keldriruumid lihtsalt lumega.

Klooster rendib riigilt 75 hektarit maad. Sealt tuleb loomadele heina niita, maa tuleb üles künda, seda harida ja see siis täis külvata; üles tuleb kasvatada rukki,- nisu-, kaera-, odra- ja ristikusaak, see kokku korjata ning kloostrielanikud terveks aastaks leivaga varustada. Metskonna eraldatud raielangil tuleb küttepuud valmis teha ja need kloostrisse tuua. Kuid on mitmeid teisigi ülesandeid: paljud kloostrielanikud ja nunnad töötavad köögis ja pagaritöökojas, kus peale mitmesuguste leibade küpsetatakse ka armulaualeiba, näevad vaeva õmblus- ja köitekojas ning tegelevad ikoonide restaureerimisega.

Kloostril on olemas põlevkiviõlil töötav katlamaja ning tänapäevased puhastusseadmed.
“Kloostrielu on mitmekülgne ning pidevalt tuleb midagi remontida – see on ilmselge,” rääkis ema Filareta. “Praegu mingit suurt ehitust käimas ei ole, kuid see on kavas: saime Tema Pühaduselt õnnistuse ning ootame riigilt luba uue seegi ja sinna juurde kuuluva kiriku ehitamiseks.”

Õigeusuliste legendi järgi nägid karjased 16. sajandil Kuremäel jumalaema ilmutust ja leidsid hiljem iidse tamme alt õigeusu ikooni. Sellest ajast peale hakati mäge kutsuma teise nimega: Pühtitsa ehk pühitsetud koht.

Pühtitsa Jumalaema Uinumise stavropigiaalne naisklooster ehk Kuremäe klooster (ka Pühtitsa (Kuremäe) Uspenski naisklooster) avati pidulikult 1891. aasta 15. augustil. Kloostri 125. aastapäeva tähistatakse 28. augustil.

“Terevisioonis” räägiti tuuleenergiast

Eesti uudised, Väiketuulikudmai 10, 2016

ERR, Terevisioon. 10.05.2016

Tuuletehnoloogia liidu liige ja TUGE Energia OÜ tegevjuht Indrek Gregor rääkis Terevisioonis väiketuulikutest. Vaata klippi siit.

 

Elektrivõrguga liitus möödunud aastal 205 ise elektrit tootvat majapidamist

Eesti uudised, Väiketuulikudveebruar 8, 2016

Delfi, 08.02.2016

2015. aastal liitus Elektrilevi võrguga rekordilised 205 mikroelektrijaama, mis toodavad elektrit peamiselt päikesepaneelidega. Kokku on Elektrilevi võrguga nelja aasta jooksul liitunud 515 mikrotootmisseadet, koguvõimsusega 5,26 megavatti.

Kõige kiiremini kasvas mikroelektrijaamade arv möödunud aastal Harjumaal, kus Elektrilevi ehitas liitumispunkti kokku 73 mikrotootmisseadmele. Kõigis maakondades, kus Elektrilevi võrguteenust osutab, ehitati 2015 aastal vähemalt kolm uut väikeelektrijaama.

„Kuigi ringleb erinevaid müüte, siis elektrivõrguga liitumise tasud on enamasti paari-kolmesaja euro ümber ja liitumislepingust kuni liitumise väljaehitamiseni kulub keskmiselt natuke üle kuu aja,” lükkab Elektrilevi klienditeeninduse osakonna juhataja Ainer Tiitson ümber jutud kulukast ja keerulisest asjaajamisest.

Siiski hoiatab Tiitson tormakate otsuste eest ja soovitab enne päiksepaneelide ostmist Elektrilevilt liitumispakkumine küsida.

„Üksikutel juhtudel nõuab mikrotootja liitmine elektrivõrgu tugevdamiseks täiendavad investeeringuid ja need võivad väga kulukaks kujuneda.” Kuna mikrotootjale esitatakse arve vastavalt ehitustööde tegelikele kuludele, siis saab võrguettevõtet juba varakult liitumisplaanist teavitades ebameeldivaid üllatusi vältida.

Olulise muutusena toob Tiitson veel välja, et kui mikrotootmise algusaegadel neli aastat tagasi usuti Eestis rohkem tuulegeneraatoritesse, siis täna toimub elektritootmine peaasjalikult päikseenergia abil ja aastas liituvad elektrivõrguga vaid mõned üksikud tuulikud.

Elektrivõrku elektri tootmise võimalusega 515 mikroelektrijaama kogutoodang oli 2015 aastal 2138 megavatt-tundi, mis on võrreldes aasta varasemaga kaks korda suurem näitaja. Sellest kogusest piisaks arvestuslikult 750 majapidamise elektritarbimise katmiseks.

Võrguga liitunud mikrotootjaid: 2012 – 18, 2013 – 123, 2014 – 169, 2015 – 205.

Mikrotootjad maakondades: Harjumaa 196, Tartumaa 81, Lääne-Virumaa 40, Pärnumaa 30, Raplamaa 26, Saaremaa 26, Võrumaa 24, Põlvamaa 19, Viljandimaa 17, Jõgevamaa 16, Järvamaa 13, Hiiumaa 12, Valgamaa 9, Ida-Virumaa 6.

Viis sammu koduse elektritootmiseni:

1. Veendu pädevate spetsialistide abiga mikroelektrijaama püstitamise võimalikkuses

2. Liitumislepingu tingimustega tutvu meie kodulehel ning küsi liitumislepingu pakkumine

3. Sõlmi võrguettevõttega liitumisleping

4. Ehituse lõppedes esita võrguettevõttele vajalikud dokumendid

5. Sõlmi võrguettevõttega võrguleping ja elektrimüüjaga elektrienergia ostu-müügileping

MKM soovib seada reeglid päikeseelektrijaamade ühendamiseks võrguga

Eesti uudised, Väiketuulikuddetsember 1, 2015

BNS, 01.12.2015

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) soovib lihtsustada kuni 15-kilovoldise tootmisvõimsuse võrku ühendamist ning seada täpsed reeglid päikeseelektrijaamade võrku ühendamisele.

Kuni 15-kilovoldiste seadmete puhul ei peaks jaotusvõrgu firma enam kontrollima kõiki sääraste elektrijaamade tehnilisi parameetreid ning tootjad ei pea esitama andmeid, mis ei parenda seadme talitluskindluse hindamist, selgub eelnõu seletuskirjast.

Päikeseelektrijaam saaks vastse definitsiooni kohaselt olema säärane jaam, mis muundab valguskiirgust elektrienergiaks. Varem ei ole mõistet seadustes defineeritud, kuna tootmisviis polnud levinud.

Kuna päikeseelektrijaamad on sarnased tuuleelektrijaamadega, siis seatakse neile sarnased nõuded. Päikesetootjad saavad võrguga liituda ka praegu, ent sellisel juhul on vajalik Eleringile põhjalikult aru anda kõigi tehniliste parameetrite kohta, eelnõuga hakkaks aga kehtima ühtne reeglistik.

Praegu võrguga ühendatud päikeseelektrijaamade koguvõimsus on ligikaudu 0,19 protsenti koguvõüimsusest. Mullu ühendati võrguga 178 päikesejaama koguvõimsusega 1,72 megavatti; taotlusi esitati 378 koguvõimsusega 63,8 megavatti.

Analüüs: Eestis ei tasu riigi toel soetatud väiketuulikud ära, sest need asuvad vales kohas

Eesti uudised, Tuuleenergia, Väiketuulikudnovember 16, 2015

ERR, 16.11.2015

Värske analüüs näitab, et riik toetas paari aasta eest energiasäästu egiidi all väiketuulikute soetamist, kuid mitte ükski nendest tuulikutest pole majanduslikult otstarbekas.

Loe edasi »

Turismitalu peremees on tuulegeneraatoris pettunud

Eesti uudised, Väiketuulikudoktoober 14, 2015

Meie Maa, 14.10.2015

Kolm aastat tagasi tuulegeneraatori püstitada lasknud Jurna turismitalu peremees Mati Tarvis kogub raha päikesepaneelide jaoks, sest tuulik ennast ei õigustanud ja osutus mõttetuks investeeringuks.

Mees ei jõua end ära kiruda, et üldse suure investeeringu tegi. 42 000 eurot maksnud 10-kilovatise võimsusega ja 16 meetrit kõrge tuulegeneraator pidanuks aastas tootma 20 000 kilovatt-tundi elektrienergiat ehk poole turismitalu elektrist.

Paraku nii hästi ei läinud ja numbrid jäid kesiseks. Kokku tuli aastas ainult 6000 kilovatt-tundi elektrit ehk 20 protsenti omatarbimise vajadusest.

“Algul tuult nagu tundus, aga vaat ei ole. Maaülikool tegi eelmisel aastal siin mõõtmise. Peaks olema vähemalt 10 meetrit kõrgem mast, 25-50-meetrine. Tuulegeneraator sobib ainult mere äärde, nagu näiteks Nasvale, aga mitte sisemaale,” on Tarvis veendunud. Enne generaatori soetamist ise mõõtmise tellimine oleks tähendanud turismitalu peremehele lisaväljaminekut ainuüksi uuringu näol.

  1. aasta mais OÜ Bakeri poolt Jurna talu juurde püstitatud tuulik seisab kasutuseta alates möödunud aasta detsembrist, mil see tormi käes sai kahjustada sai. Enam ei saa tuulikut tööle panna, sest viskab tiiviku tsentrist välja. Labade vahetus läheks maksma 3000-4000 eurot.

Päikesepaneelid kaks korda odavamad

“Parem las seisab, muidu tuleb see kopsik sealt ükskord alla. Päikesepaneelid peavad vastu 30-40 aastat. Muret on vähem, liikuvaid osi ei ole. Hooldusvaba ja ärritavad vähem naabreid,” leidis Tarvis.

“Mere ääres oleks kõige parem, kui mõlemad olemas. Tuulik ja päikesepaneelid. Sõrves puhub tuul mõlemalt poolt, ega Sõnajalad rumalad ole,” lisas ta.

Päikesepaneelide alusraamistik on Tarvisel juba paigaldatud, aga paneelide jaoks raha veel koos ei ole. Üheks variandiks oleks PRIA-st või LEADER-programmist toetust saada. Eestis toodetud päikesepaneelid läheksid maksma 15 000-20 000 eurot ehk kaks korda vähem kui tuulegeneraator. Veel viis aastat tagasi tulnuks paneelide eest välja käia 50 000 eurot.

“Kui päikesepaneelidest saab 30 000 kilovatt-tundi elektrienergiat, on tasuvusaeg 12 aastat, 50-protsendilise toetuse korral kuus aastat,” rehkendas Tarvis. Tuulegeneraatori kavatseb ta maha müüa. Kes tunneb selle vastu huvi, võib Jurna taluga ühendust võtta. Kui huvi puudub, laseb peremees tuuliku vanarauaks viia.

OÜ Bakeri paigaldatud tuu-legeneraator toodab neljandat aastat elektrit Mustjala vallas Selgase külas nelja kilomeetri kaugusel merest Raivo Heinal, kes kinnitas samuti Mati Tarvise sõnu.

Poolt ja vastu

“Väga kehva tootvusega. Ju siis tuulekoridorid on erinevad, kuigi tuule mõõtmised kinnitasid, et kõik peaks korras olema. Aga ei ole,” märkis Hein. Ta nimetas tuuliku püstitamist tagantjärele tarkuseks. Raivo Heina tuulik toodab aastas vaid 3000 kilovatt-tundi elektrienergiat.

Eelmisel aastal laskis mees oma majapidamise juurde päikesepaneelid panna. “Õigustab 20-megavatine ja 100 meetrit kõrge generaator, 20-meetrine aga ei õigusta end kuidagi,” tõdes Hein.

Rein Õue, kellel oli 11 meetri kõrgune tuulegeneraator Kudjapel püsti olnud kolm aastat, ei nõustu Mati Tarvise ega Raivo Heina arvamusega, nagu ei tasuks väiksemat sorti tuulik end ära. Tema kahekilovatine tuulik andis aastas 8200 kilovatt-tundi elektrit, mis teeb üle 2000 kilovatt-tunni rohkem kui Mati Tarvisel 10-kilovatise generaatoriga.

“See on kõva sõna. Kui tuul ja oma kõrgus olemas, töötab ideaalselt. Oma tarbeks tasub alati ära. Tasuvusaeg on kümme korda väiksem kurpäikesepaneelidega,” kiitis Õue. Ta pidas akudesse kogutud elektri ümberinvertimist 220-voldiseks ning 50-hertsiseks energiakuluks ja rahakaoks. Õuel tuli kolmefaasilisest 380-voldisest generaatorist elekter

kontrollerisse, kus see muudeti ühefaasiliseks 220-voldiseks ja soojendas vett boileris.

Ukrainast toodud tuulik läks koos paigaldusega maksma vaid 1800 eurot (!), aga teenis kolme aastaga kaks korda rohkem tagasi.

Kiidab Ukraina toodet

“Hiina tiivikud lendasid Raplas ühe talu katusesse. Ukraina omal on roostevabast duralumiiniumist detailid. Tormiga pani generaatori pöördeindikaator automaatselt piduri peale, kui tuul läks 30 m/s,” oli Õue väga rahul. Paldiskis töötab siiani tema soovitatud samasugune Ukraina päritolu 4-kilovatine ja Keila-Joal 2-kilovatine tuulegeneraator.

Päikesepaneelide peale ei ole Rein Õue mõelnud, sest need ei tasu tema hinnangul üldse ära. “Oma rahakoti pealt ei iialgi. Ühe vati tootmine läheb niivõrd kalliks. Nende tasuvusaeg on 20 aastat. Euroraha kasutamise korral on teine lugu,” sõnas Õue. Enam tal elektrigeneraatorit pole ja ta võtab voolu üldvõrgust, sest kuu elektriarve on 20 euro ringis.

“Ma ei tahtnud seda enam. See etapp on minu jaoks läbi käidud. Nägin, et need töötavad,” nimetas Õue põhjuse, miks ta tuulegeneraatorist loobus.

***

Enne tuleks tuult mõõta

OÜ Bakeri juhatuse liige Anti Tiik ei osanud täpselt öelda, miks Mati Tarvise turismitalu tulegeneraator rikki läks, kuid arvas, et eeldatavaks põhjuseks on järsud ja tugevad tuulepuhangud. “Kuna tegemist on elektrooliniselt reguleeritava tuulikuga, võis reageerimisaeg jääda pikemaks ja labad said kahjustada,” oletas Tiik.

Aastaid tagasi, mil väiketuulikuid Eesti turul veel ei olnud, ei teadnud keegi suurt asukohtade valikust midagi. Hindamine käis olemasolevate tuulekaartide järgi. “Kindlasti tuleb kohapeal soovitud asukohas teha poole aasta kuni aasta pikkune paikmõõtmised, et teada saada, kas tehnoloogia ennast ära tasub,” rõhutas Tiik.

Uuringu maksumus jääb umbes 2000 euro kanti. “Tarvise juhtumi puhul hinnanguliselt tuult küll oli, tuulik sai püsti pandud, aga lõppvariandina selgus, et tuult ei ole piisavalt,” tõdes Tiik.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon andis 2012. aastal välja raamatu “Väiketuulikute ABC”, mis aitab tarbijatel avastada väiketuulikute maailma ning langetada õigeid valikuid.

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes