• Eesti

Enefit Green alustab Ruhnule elektritootmissüsteemi ehitamist maikuus

Eesti uudised, Tuuleenergia, Väiketuulikudaprill 25, 2018

BNS, 25.04.2018

Eesti Energia tütarfirma Enefit Green alustab 500 000 euroga Ruhnu saarele rajatava taastuvenergial põhinevat energialahenduse ehitamist tänavu maikuus, rajatav elektritootmissüsteem peaks valmima novembriks.

“Unikaalne taastuvenergialahendus, mille Ruhnu saarele rajame, koosneb päikesepaneelidest, elektrituulikust ja akupangast. Nii hakkab saar sellest sügisest üle 50 protsenti vajalikust elektrist saama taastuvatest energiaallikatest,” ütles Enefit Greeni juhatuse liige Innar Kaasik pressitate vahendusel.

Kaasik märkis, et tagamaks saare elektrivarustus igal aastaajal ja iga ilmaga, jääb saarele alles ka diiselgeneraator, mille töötunnid võrreldes varasemaga küll vähenevad. “Usun, et rahul on ka kohalik kogukond, kuna Ruhnu saare elektritootmine muutub palju keskkonnasõbralikumaks,” rääkis ta

Rajatava elektritootmissüsteemi võimsuseks on 160 kilovatti, mis on piisav kogu saare elektrivajaduse katmiseks. Lisaks päikesepaneelidele on energialahenduse osaks elektrituulik, akud ning automaatikaseadmed. Elektrituuliku kasutuselevõtuks renoveerib Enefit Green ühe 2007. aastal Ruhnule paigaldatud elektrituulikutest. Teine saarel olnud tuulik demonteeritakse. Energialahendus asub Ruhnu lennuvälja läheduses.

Mullu detsembris teatas taastuvenergia ettevõte Enefit Green, et ehitab 500 000 euro eest tänavuse aasta lõpuks Ruhnu saarele taastuvenergial põhineva energialahenduse, mis koosneb päikesepaneelidest, elektrituulikust ja akudest. Ehitustööd algavad saarel maikuus ja toimuvad etappide kaupa. Viimased tööd lõpevad käesoleva aasta novembris

Senimaani on Ruhnu saarel elektrit toodetud peamiselt diiselgeneraatori abil, mis aga ei ole hinna ja keskkonnahoiu vaatest kõige sobivam lahendus. Ruhnu saare aastane elektritarbimine on ligikaudu 450 megavatt-tundi. Ruhnu rahvaarv on 170, kuid püsielanikke on saarel vähem. Saare pindala on ligi 12 ruutkilomeetrit.

Teispäeval külastasid Ruhnu saart Enefit Greeni, Elektrilevi ja Enefit Solutionsi esindajad, et tutvustada vallavanem Jaan Urvetile ja teistele kohaliku kogukonna esindajatele saarele rajatavat unikaalset taastuvenergial põhinevat energialahendust. Elektritootmine Ruhnus algab tänavu sügisel.

Esimese päikeseelektril põhineva elektrijaama rajas Enefit Green 2017. aasta lõpus Järvamaal asuvale Estonia piimafarmile. Päikeseelektrijaamad on rajamisel ka Tartumaal asuvale Greifi trükikojale ja Tartus asuvale Tasku keskusele. Lisaks on sõlmimisel veel mitmeid lepinguid.

Enefit Green AS on Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvenergia ettevõte, mis toodab energiat tuulest, veest, päikesest, biomassist ja segaolmejäätmetest. Ettevõtte tootmisüksusteks on Iru, Paide ja Valka elektrijaamad ning Aulepa, Narva, Paldiski ja Virtsu tuulepargid. Päikesest toodetakse elektrit Estonia piimafarmile Järvamaal. Lisaks kuulub Enefit Greenile Keila-Joa hüdroelektrijaam. Ettevõttes töötab ligi 90 inimest.

Elektrilevi lihtsustas väiketootjate liitumist elektrivõrguga

Eesti uudised, Väiketuulikudmai 17, 2017

BNS, 17.05.2017

Eesti suurim jaotusvõrguettevõte Elektrilevi on lihtsustanud kuni 200-kilovatise nimivõimsusega elektritootjate liitumistingimusi, mis muudab protsessi kiiremaks ja liitujale mugavamaks.

Eelmisel aastal liitus Elektrilevi võrguga 196 uut mikroelektrijaama. „Tootjaliitumiste trend on kiiresti kasvav ja ennustame tänavu rekordilist aastat. Võrk ja meie protseduurid peavad muutustega kaasas käima,“ selgitas Elektrilevi tootearenduse juht Karl Kull.

Elektrilevi ühtlustas väiketootjate liitumistaotluse vormi, vähendas nõutavaid dokumente ja laiendas lubatud inverterite ehk pinge muundamiseks vajalike seadmete nimekirja. Kulli sõnul teevad muudatused kuni 200 kW nimivõimsusega elektritootjatele liitumisprotsessi kiiremaks ja soodsamaks.

„Muudatus on lihtsamaks asjaajamiseks vajalik ka tulevikuperspektiivis, sest liginullenergia hoonete direktiivi jõustumisel muutuvad kõik need uued hooned elektritarbijate kõrval ka elektritootjateks,“ lisas Kull.

Kuni 200 kilovatise võimsusega elektritootjatel ei ole üldjuhul enam vaja taotlusele lisada põhimõtteskeemi, seadmete andmelehti ja muid lisadokumente. Samuti pole vajalik täiemahulise elektriprojekti kooskõlastamine ja piisab teostusdokumentide esitamisest.

Lisaks nõutud dokumentide hulga vähendamisele laiendas Elektrilevi inverterite nimekirja ja loobus vähelevinud standardi EN 50438 tüübikatsetuste protokollide nõudmisest. Viimane muudatus võimaldab ka kuni 200-kilovatise võimsusega elektritootjatel kasutada mugavat lähenemist, kus inverterite nimekirjast valitud mudeli puhul ei pea selle vastavust iga kord eraldi tõendama.

Teatud erisused, mis puudutavad liitumistasu arvutamise metoodikat ja võrgulepingu tingimusi, jäävad praegu kuni 15-kilovatise nimivõimsuega mikrotootjate ja 16-200 kW suuruse nimivõimsusega elektritootjate liitumisprotseduurides veel kehtima. Nende dokumentide muutmine on oluliselt ajamahukam ja vajab muuhulgas kooskõlastust Konkurentsiametilt. Lisaks tuleb teha muudatusi võrgueeskirjas. Järgmise sammuna on Elektrilevi eesmärk mikrotootjate ja 16-200 kW suuruse võimsusega elektritootjate liitumisprotseduurid täielikult ühtlustada.

2016. aasta jooksul anti mikrotootjate poolt Elektrilevi võrku ligi 3000 MWh elektrienergiat.

Doktoritöö pakub välja võimaluse, kuidas tuulegeneraatoreid paremini ära kasutada

Eesti uudised, Tuuleenergia, Väiketuulikudaugust 30, 2016

Delfi Ärileht, 30.08.2016

Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi doktorant Alo Allik jõudis oma doktoritöös järeldusele, et tuulegeneraatori inverteri-eelset elektrienergiat oleks osaliselt mõistlik kasutada tarbevee soojendamiseks.

Teisipäeval, 30. augustil kell 12.00 tuleb kaitsmisele Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi doktorandi Alo Alliku doktoritöö „Hajaenergeetika lahenduse planeerimine lähtudes tuule- ja päikeseenergiast toodetud elektri kohapealse otsetarbimise osakaalu suurendamisest” filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks tehnikateadustes.

Doktoritöö käsitleb taastuvenergia tootmise ja kohapealse otsetarbimise osakaalu suurendamise võimalusi hoonetes. Töö põhineb kuuel autori publikatsioonil, milles on leitud, et taastuvenergia osakaalu tõstmise juures on oluline roll süsteemi ülesehituse sobitamisel energiatarbimise ajastuse ning ilmastikuoludega.

„Nii elektritarbimise kui ka taastuvenergia toodanguandmed näitavad, et täisvõimsusel või selle lähedasel võimsusel tarbimist ja tootmist esineb ainult väga väikesel osal ajast,“ rääkis Eesti Maaülikooli doktorant Alo Allik, kes lisas, et selline seaduspära on täheldatav nii suurte (2 MW) kui ka väikeste (10 kW) tuulegeneraatorite väljundvõimsuse andmetes.

Seetõttu on töös välja pakutud, et väiketuulikute inverteri suurust võiks oluliselt vähendada, kui kasutada inverteri-eelset elektrienergiat osaliselt tarbevee soojendamiseks, mis suurendab kohapeal tarbitava taastuvenergia osakaalu.

Alliku sõnul aitab tipuenergia soojuseks kasutamine näiteks tuuleparkidel jällegi vähendada energiatootmise prognoosiviga.

„Selleks, et optimeerida inverteri võimsust, on vaja kõrge resolutsiooniga andmeid,“ ütles Allik.

Töös leiti, et tuulikute anemomeetritelt pärinevate tuuleandmete kasutamiseks ja õigeks tõlgendamiseks on vaja parandustegureid, mis saadi doktoritöö uuringute käigus referentsmõõtmiste abil.

„Suure tihedusega mõõdetud andmed esitavad mõõte- ja andmehõiveseadmetele suuremaid nõudmisi, kuid võimaldavad tulevikus rakendada muuhulgas reaalajas elektritarbimise juhtimist elektrihinna järgi,“ rääkis doktorant.

„Tarbimise juhtimine võimaldab taastuvenergia tootmisseadmetega varustatud majapidamistes vähendada elektritarbimise standardhälvet, mis suurendab samuti kohapeal tarbitud taastuvenergia osakaalu ja väheneb energiavahetust elektrivõrguga,“ lisas ta.

Alliku hinnangul on sarnane mõju ka energiasalvestite kasutamisel ning erinevate energialiikide, nagu tuule- ja päikeseenergia kombineerimisel. „Juhtudel, kui hoone tarbimisvõimsus on taastuvenergia tootmisvõimsusest oluliselt suurem ning need langevad ajaliselt kokku, ei ole tarbimise juhtimise kasutamine otstarbekas – selline olukord võib esineda eelkõige suure energiatarbega hoonetel, nagu tööstusobjektid.“

Doktoritöö juhendaja on prof. Andres Annuk, oponent on dots. Emmanuel S. Karapidakis (Technological Educational Institute of Crete, Greece). Kaitsmine toimus täna Eesti Maaülikooli tehnikamajas kell 12.

Kuremäe klooster hakkas elektrit tootma

Eesti uudised, Tehnoloogiaarendus, Väiketuulikudjuuni 14, 2016

Põhjarannik, 14.06.2016

Kuremäe kloostris võeti kasutusele keskkonnasõbralikud energiaallikad: tuulegeneraatorid ja päikesepatarei.
“Majapidamine on meil suur, energiat tarbime me palju ning sellele tehtavad kulutused on praeguste hindade juures samuti suured. Tuulegeneraatorid ja päikesepatarei võimaldavad meil ise energiat toota ning – mis on samuti väga oluline – loodusesse säästvalt suhtuda,” rääkis kloostriülem Filareta.

Päikesepatarei on paigaldatud karjaõue territooriumile. Sinnasamasse paigaldati möödunud aastal oma jõududega esimene, eksperimentaalne tuulik. Järgmised kaks tuulikut sai klooster tänu Venemaa heategevusfondi Blagodarenije toetusele.

“Tänu selle fondi materiaalsele abile saime me paigaldada nii-öelda säästlikud tuulegeneraatorid: need ei ole nii
võimsad ja kõrged (35 meetrit) nagu Eesti Energia paigaldatavad tuulikud, kuid kahtlemata on nad samuti efektiivsed.”

Klooster on 125aastane

Tänavu augustis täitub Pühtitsa naiskloostri ehk Kuremäe kloostri asutamisest 125 aastat. Vaatamata nende aastate jooksul aset leidnud suurtele muutustele, elab klooster ema Filareta sõnul täpselt samamoodi nagu rohkem kui sada aastat tagasi: töö ja palvetamine, palvetamine ja töö…

Nunnad külvavad nisu, rukist, kaera, otra ja ristikut ning peavad lehmi ja kanu. Kloostril on oma kasvuhooned ja -lavad ning aed ja mesila. Kloostrielanikud niidavad heina, korjavad seeni ja marju ning varuvad talveks küttepuid. Varem lõhuti talvel Peipsi järvel isegi jääd, et täita sellega keldrid-külmutusruumid; praegu täidetakse keldriruumid lihtsalt lumega.

Klooster rendib riigilt 75 hektarit maad. Sealt tuleb loomadele heina niita, maa tuleb üles künda, seda harida ja see siis täis külvata; üles tuleb kasvatada rukki,- nisu-, kaera-, odra- ja ristikusaak, see kokku korjata ning kloostrielanikud terveks aastaks leivaga varustada. Metskonna eraldatud raielangil tuleb küttepuud valmis teha ja need kloostrisse tuua. Kuid on mitmeid teisigi ülesandeid: paljud kloostrielanikud ja nunnad töötavad köögis ja pagaritöökojas, kus peale mitmesuguste leibade küpsetatakse ka armulaualeiba, näevad vaeva õmblus- ja köitekojas ning tegelevad ikoonide restaureerimisega.

Kloostril on olemas põlevkiviõlil töötav katlamaja ning tänapäevased puhastusseadmed.
“Kloostrielu on mitmekülgne ning pidevalt tuleb midagi remontida – see on ilmselge,” rääkis ema Filareta. “Praegu mingit suurt ehitust käimas ei ole, kuid see on kavas: saime Tema Pühaduselt õnnistuse ning ootame riigilt luba uue seegi ja sinna juurde kuuluva kiriku ehitamiseks.”

Õigeusuliste legendi järgi nägid karjased 16. sajandil Kuremäel jumalaema ilmutust ja leidsid hiljem iidse tamme alt õigeusu ikooni. Sellest ajast peale hakati mäge kutsuma teise nimega: Pühtitsa ehk pühitsetud koht.

Pühtitsa Jumalaema Uinumise stavropigiaalne naisklooster ehk Kuremäe klooster (ka Pühtitsa (Kuremäe) Uspenski naisklooster) avati pidulikult 1891. aasta 15. augustil. Kloostri 125. aastapäeva tähistatakse 28. augustil.

“Terevisioonis” räägiti tuuleenergiast

Eesti uudised, Väiketuulikudmai 10, 2016

ERR, Terevisioon. 10.05.2016

Tuuletehnoloogia liidu liige ja TUGE Energia OÜ tegevjuht Indrek Gregor rääkis Terevisioonis väiketuulikutest. Vaata klippi siit.

 

Elektrivõrguga liitus möödunud aastal 205 ise elektrit tootvat majapidamist

Eesti uudised, Väiketuulikudveebruar 8, 2016

Delfi, 08.02.2016

2015. aastal liitus Elektrilevi võrguga rekordilised 205 mikroelektrijaama, mis toodavad elektrit peamiselt päikesepaneelidega. Kokku on Elektrilevi võrguga nelja aasta jooksul liitunud 515 mikrotootmisseadet, koguvõimsusega 5,26 megavatti.

Kõige kiiremini kasvas mikroelektrijaamade arv möödunud aastal Harjumaal, kus Elektrilevi ehitas liitumispunkti kokku 73 mikrotootmisseadmele. Kõigis maakondades, kus Elektrilevi võrguteenust osutab, ehitati 2015 aastal vähemalt kolm uut väikeelektrijaama.

„Kuigi ringleb erinevaid müüte, siis elektrivõrguga liitumise tasud on enamasti paari-kolmesaja euro ümber ja liitumislepingust kuni liitumise väljaehitamiseni kulub keskmiselt natuke üle kuu aja,” lükkab Elektrilevi klienditeeninduse osakonna juhataja Ainer Tiitson ümber jutud kulukast ja keerulisest asjaajamisest.

Siiski hoiatab Tiitson tormakate otsuste eest ja soovitab enne päiksepaneelide ostmist Elektrilevilt liitumispakkumine küsida.

„Üksikutel juhtudel nõuab mikrotootja liitmine elektrivõrgu tugevdamiseks täiendavad investeeringuid ja need võivad väga kulukaks kujuneda.” Kuna mikrotootjale esitatakse arve vastavalt ehitustööde tegelikele kuludele, siis saab võrguettevõtet juba varakult liitumisplaanist teavitades ebameeldivaid üllatusi vältida.

Olulise muutusena toob Tiitson veel välja, et kui mikrotootmise algusaegadel neli aastat tagasi usuti Eestis rohkem tuulegeneraatoritesse, siis täna toimub elektritootmine peaasjalikult päikseenergia abil ja aastas liituvad elektrivõrguga vaid mõned üksikud tuulikud.

Elektrivõrku elektri tootmise võimalusega 515 mikroelektrijaama kogutoodang oli 2015 aastal 2138 megavatt-tundi, mis on võrreldes aasta varasemaga kaks korda suurem näitaja. Sellest kogusest piisaks arvestuslikult 750 majapidamise elektritarbimise katmiseks.

Võrguga liitunud mikrotootjaid: 2012 – 18, 2013 – 123, 2014 – 169, 2015 – 205.

Mikrotootjad maakondades: Harjumaa 196, Tartumaa 81, Lääne-Virumaa 40, Pärnumaa 30, Raplamaa 26, Saaremaa 26, Võrumaa 24, Põlvamaa 19, Viljandimaa 17, Jõgevamaa 16, Järvamaa 13, Hiiumaa 12, Valgamaa 9, Ida-Virumaa 6.

Viis sammu koduse elektritootmiseni:

1. Veendu pädevate spetsialistide abiga mikroelektrijaama püstitamise võimalikkuses

2. Liitumislepingu tingimustega tutvu meie kodulehel ning küsi liitumislepingu pakkumine

3. Sõlmi võrguettevõttega liitumisleping

4. Ehituse lõppedes esita võrguettevõttele vajalikud dokumendid

5. Sõlmi võrguettevõttega võrguleping ja elektrimüüjaga elektrienergia ostu-müügileping

MKM soovib seada reeglid päikeseelektrijaamade ühendamiseks võrguga

Eesti uudised, Väiketuulikuddetsember 1, 2015

BNS, 01.12.2015

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) soovib lihtsustada kuni 15-kilovoldise tootmisvõimsuse võrku ühendamist ning seada täpsed reeglid päikeseelektrijaamade võrku ühendamisele.

Kuni 15-kilovoldiste seadmete puhul ei peaks jaotusvõrgu firma enam kontrollima kõiki sääraste elektrijaamade tehnilisi parameetreid ning tootjad ei pea esitama andmeid, mis ei parenda seadme talitluskindluse hindamist, selgub eelnõu seletuskirjast.

Päikeseelektrijaam saaks vastse definitsiooni kohaselt olema säärane jaam, mis muundab valguskiirgust elektrienergiaks. Varem ei ole mõistet seadustes defineeritud, kuna tootmisviis polnud levinud.

Kuna päikeseelektrijaamad on sarnased tuuleelektrijaamadega, siis seatakse neile sarnased nõuded. Päikesetootjad saavad võrguga liituda ka praegu, ent sellisel juhul on vajalik Eleringile põhjalikult aru anda kõigi tehniliste parameetrite kohta, eelnõuga hakkaks aga kehtima ühtne reeglistik.

Praegu võrguga ühendatud päikeseelektrijaamade koguvõimsus on ligikaudu 0,19 protsenti koguvõüimsusest. Mullu ühendati võrguga 178 päikesejaama koguvõimsusega 1,72 megavatti; taotlusi esitati 378 koguvõimsusega 63,8 megavatti.

Analüüs: Eestis ei tasu riigi toel soetatud väiketuulikud ära, sest need asuvad vales kohas

Eesti uudised, Tuuleenergia, Väiketuulikudnovember 16, 2015

ERR, 16.11.2015

Värske analüüs näitab, et riik toetas paari aasta eest energiasäästu egiidi all väiketuulikute soetamist, kuid mitte ükski nendest tuulikutest pole majanduslikult otstarbekas.

Loe edasi »

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes