• Eesti

Rohkem energiat

Eesti uudised, Energiakaubandus, Tuuleenergia, Väiketuulikudmai 22, 2014

Maaleht, 22.05.2014

Osa suuremaid põllumajandusettevõtteid rajab biogaasijaamu, teised arvavad, et see ei tasu end ära. Mõned talupidajad panevad oma kodu juurde püsti väiketuuliku, teiste arvates on see liiga kallis ja mõttetu. Kes ja kuidas – aga energiatootmine pakub huvi ja kõneainet sellegipoolest.

Olgugi et enamik eestlasi tarbib siiani põlevkivielektrit, on taastuvate energiaallikate kasutamine soojus-ja elektrienergia tootmiseks viimasel aastakümnel hüppeliselt suurenenud. Praeguseks moodustavad taastuvad energiaallikad meie energia lõpptarbimises veerandi.

Rohelisemasse energiatootmisse annavad panuse nii suured tuuliku-pargid ja hakkpuidukatlamajad kui ka inimesed, kes kütavad oma majapidamist puudega või panevad koduõuele püsti tuulegeneraatori. Märkimata ei saa jätta neid, kes on otsustanud paigaldada vee soojendamiseks päikesekollektorid.

Elektri tootmiseks seadmete paigaldamine on suur investeering ning Eesti tingimustes ei tule väikeste, taastuvenergiat kasutavate tootmisseadmete puhul kasu mitte elektri müügist, vaid kohapealsest tarbimisest. Kasu omatoodetud elektrist väljendub bilansilisest arvutusest: võrguelektri osakaal jagatuna enda toodetud elektriga. Nii tasubki väiketuulikust saadavat energiat ise tarbida või püüda seda salvestada. Naabrimehele või oma küla elanike majapidamistele ei tohi väiketootja elektrit otse müüa.

Tuuleenergeetikast on raskuste kiuste saanud ajapikku meie maamajanduse eriharu. Mullu andsid näiteks Läänemaa tuulepargid rohkem elektrienergiat, kui maakonnal endal vaja läks. Taastuvenergia puhul on aga oluline, et energiamajandust ei mõjutaks vaid suurettevõtted ja poliitilised otsused, vaid sõna saaksid sekka öelda ka mittetulundusühingud ja tarbijad.

Pane päike tööle

Eesti uudised, Tuuleenergia, Väiketuulikudmai 5, 2014

Äripäev (Oma maja), 05.05.2014

Taastuvenergia kindlamaid allikaid on päike ja tuul, mille energiaks kasutamine ei tekita lisamõjusid keskkonnale. Taastuvenergia tasuvus tekib aga juhul, kui inimene oma harjumused uute tingimustega kohandab.

“Minu jaoks jaguneb taastuvenergia kaheks: päike ja tuul,” ütleb Rein Pinn, Eesti Päikeseenergia Assotsiatsiooni juhatuse esimees ning taastuvenergiakoolitaja. “Kui seda kasutame, siis see jääb, sellest ei saa tükki kül­jest ära võtta.”

Tuulerikastes kohtades, näiteks saartelja eri­ti ookeanisaartel on tuulikud võimsad elekt­ritootjad. Tuulegeneraatori puhul võib hiljem siiski tekkida ebasoovitavat lisamõju. “Kui suu­red tuulikud pannakse valesse kohta, siis tões­ti tekivad madalsageduslikud infrahelid ja tea­tav vibratsioon,” märgib Pinn ja lisab, et paigal­dusel peab täpselt jälgima ka asukohta ja päikesevarje. Juhul kui valesti paigaldatud tiivi­ku vari käib aknasse, tekib elanikele kehv stroboskoobi efekt.

“Suurte elektrituulikute puhul tekib ka vi­suaalse reostuse küsimus. Paljud ehk ei kujuta­gi ette, et kui näiteks Tallinna kesklinnas tuu­lik püsti panna, paistaks see üle Niguliste kiri­ku,” ütleb Rein Pinn. “Loodusele on oma mõju neil samuti olemas, tuulikute läheduses on ta­valiselt ikka vähem linde ja rohkem putukaid,” nendib ta.

Päikesepaneelid muudavad harjumusi. Päi­kesepaneelid on ühekordne investeering ega mõjuta paigaldatuna keskkonda. Kui on tava­kasutuseks projekteeritud majad, mille ener­giatarbimine ei ole väga suur, siis piisab 11 kW tootmisseadmest ühele kodumajapidamisele. Tingimusel, et küte ja soojustus on läbimõel­dud. Selliste päikesepaneelidega toodab Pin­ni sõnul aastas natuke alla 10 000 kWh elekt­rienergiat.

“Päikesega on aga see õnnetus, et see on elektritootmiseks tsüklist väljas,” ütleb Pinn. “Me vajame soojust ja energiat, kui on talv ja soojust ei ole. Novembrist jaanuarini on ener­giat enim vaja, aga need on päikeseenergia mõistes surnud kuud.” Kolme pimeda talvekuu­ga toodavad päikesepaneelid vaid 3-5% aasta­sest energiahulgast.

Peale selle on päike ka päevases mõistes tsüklist väljas. Sel ajal kui päike on kõrgel ja toodab elektrit, on inimesed kodust ära, tööl või asju ajamas. Hommikul paneelid ei tooda veel, õhtuks on aga päike läänes või loojunud.

Pinni sõnul kerkib üsna sageli küsimus, kas kasutada suurema tootluse jaoks päikesepa­neelide pööramissüsteemi või suunata osa pa­neele teistesse ilmakaartesse. Ta nendib, et sel­lest ei oleks suurt kasu, sest esiteks on raske lei­da asukohta, millele päike kogu päeva peale paistab. Tavaliselt on kuskil puud või mets ees, mis paneelid varju jätavad. Teiseks tuleb arves­tada õhutegurit. Kui hommikul päike paistma hakkab, peab kiirgus läbima mitu korda pak­sema atmosfäärikihi kui lõuna ajal, mil päike paistab otse ülevalt. Pigem soovitab Pinn suu­rema energiahulga saavutamiseks rohkem pa­neele paigaldada.

“Maailma mõistes oleme samuti päikesepa­neelidega tsüklist väljas. Meile tundub, et elekt­riga köetakse, aga maailmas käib elektriga ja­hutamine,” ütleb Pinn ja viitab lõunamaade ho­tellide konditsioneeridele, mille vajadus ja või­malus täpselt ühte langevad.

Selleks et ise enda toodetud elektrist kasu saada, tuleb ümber korraldada oma tarbimisharjumusi. Võimalikult palju tuleb ära kasuta­da energiat samal ajal, kui see tekib. Kui muidu on säästunipiks kasutada elektrit öösel, näiteks pesumasinad, boilerid jms, siis päikesepanee­lide puhul peaks oma seadmed ümber prog­rammeerima just päevasele režiimile. “Hea on selline tulemus, kui tarvitatakse ära pool ener­giast ise ja pool müüakse võrku,” nendib Pinn.

Elektritootjast elektrimüüjaks. Kui on soov paigaldada päikesepaneelid, tuleb esiteks te­ha avaldus võrguettevõttele liitumise väljaehi-tamiseks elektritootjana, misjärel muudetak­se ära voolumõõtja seadistus. Sõltuvalt vajali­kest toimingutest läheb see maksma 50-500 eurot. Järgmisena tuleb esitada taotlus liitumi­seks elektritootjana, ka siis, kui ei ole soovi oma toodetud elektrit müüa. See on tarvilik ohutuse tagamiseks juhuks, kui elektrivõrk peaks min­gil põhjusel maha kukkuma.

Kui on soov ka müüa ettevõttele oma toode­tud elektrit, tuleb sõlmida võrguettevõttega elektrimüügileping. “Ilmselt üritab võrguette­võte teha lepingut päeva või isegi kuu keskmi­se hinnaga, aga seda pakkumist ei soovita ma vastu võtta,” sõnab Pinn. “Päikesepaneelid too­davad lõuna ajal, kasutuse tippajal energiat, kui elektrihind on kõige suurem. Leping tuleks sõl­mida börsihinnaga tunnipõhiselt. Kusjuures hinnavahe võib olla 1,3-1,5 korda.”

Kui majapidamises on püsiühendus võrgu­ga, toimib võrk akumulaatorina. Elekter läheb võrku ja seda saavad kasutada ka teised inime­sed. Pimedal või päikesevaesel ajal saab aga ka­sutada võrgust tulevat elektrit.

“Toimub nagu tasaarveldus. Ostame ühe hinnaga ja müüme teise hinnaga. Samas on mikrotootjal see eelis, et elektrit müüakse sü­dapäeval, kui elekter on kõige kallim, ning kasutatakse õhtul, kui elekter on odavam,” sõ­nab Pinn. “Samas me ostame ka võrguteenust ja maksame võrgutasu, aktsiisi. Müües saab ta­su vaid elektri eest, mikrotootja võrgutasu ta­gasi ei saa.”

Paneelide tasuvus 10 aastat. Päikesepanee­lide hind on aastatega mitu korda langenud. “Kui endale Otepääle paneelid panin seitse aastat tagasi, siis sellega võrreldes on lange­nud hind umbes kümme korda,” ütleb Pinn. Tema sõnul on aga langus pidurdunud. Selle on tinginud nii tollipiirang Hiina kaubale kui ka tehnoloogia areng, kus uusi massitootmis-süsteeme hetkel ei ole ning levinumat paneelitüüpi on täiustatud piirini, kust odavamaks palju minna ei saa.

Pinni sõnul on Kanadas tehtud uurimus, et kui võrguettevõttega liitumist ei ole ja kui tras­si pikkus on alla 2,5 km, siis tasub minna üle pi­gem autonoomsele energiatootmisele. See vahemaa lüheneb pidevalt. Teatud juhtudel on sõltumatu süsteem odavam ka võrguettevõttele, sest ka trasside hooldus maksab. Samuti kaoksid metsadest liinid, mis tormidega ma­ha kukuvad ja mida seejärel parandada tuleb. “Näiteks kui kuskil metsas liini lõpus asub majapidamine, mis tarvitab 3 kW elektrit päevas või lausa kuus, siis oleks mõistlikum välja ehitada sõltumatu süsteem. Paraku ei võimalda se­da seadus,” lausub Pinn.

Kas on võimalik autonoomselt mugavalt ära elada? “Kõik on võimalik, aga küsimus on, kas tahame nii palju raha kulutada,” sõnab Rein Pinn. “Kui inimene on nõus ahju kütma, saab kenasti hakkama. Aga kui soov on ka kütta elektriga, siis muutub süsteem niivõrd kalliks, et selle rajamine ei ole enam mõistlik.”

Kommentaar

Väiketuulik tasub ära pideva tuulega paikades

(Tuuliki Kasonen, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht)

Eestis ei ole väiketuulikud eramute juures veel väga le­vinud, kuid huvi kasvab. Sa­mas ei saa väiketuulikute pu­hul rääkida ka sellest, et neid peaks igale poole panema. Tuulikule sobib selline asu­koht, kus on pidevalt palju tuult. Need paigad on ranni­kul ja saartel ning kõrgema­tel kohtadel. Kui tuule kiirus kasvab kaks korda, siis tuuli­kust tulev toodang ei suurene mitte kaks, vaid kaheksa kor­da. Ehk mida parem tuul, se­da rohkem võimaldab tuulik säästa elektrivõrgust osteta­vat elektrit.

Väiketuulikute kõrgus on tavaliselt 10-20 meetrit, aga mida kõrgem, seda parem. Tuuleenergia klaster tellis hiljuti Eesti Maaülikoolilt juhtumiuuringu, kus ühte Pan­divere ja ühte Saaremaa al­la 20 meetri kõrgusel tööta­vat tuulikut võrreldi, kui neil oleks kõrgem mast ja arvesta­ti seejuures ka kõrgema masti suuremat maksumust. Ana­lüüs kinnitas, et mida kõr­gem mast, seda suurem too­dang. Masti optimaalne kõr­gus analüüsitud asukohtades oleks Pandiveres 22 meetrit ning Saaremaal 30 meetrit.

Tuule kineetilise energia võimsus kasvab tuule kiiru­se kuubiga. Ühtset reeglit va­jalikule minimaalsele aas­ta keskmisele tuulekiirusele on raske anda, kuna see sõl­tub rakendusest. Autonoom­se süsteemi tuuliku paigalda­miseks võib aktsepteerida ka väiksemat tuuleressurssi, sest alternatiivsed energiaallikad on kallimad ja tihti ka suure­mate keskkonnamõjudega. Autonoomse süsteemi puhul võiks tuuliku paigaldamisele mõelda alates tuulekiirusest 3,5 m/s ja võrguühendusega kohas alates 4,5 m/s.

Lisaks asukohas valitseva­tele tavapärastele tuuleolu-dele on väiketuuliku asuko­ha otsimisel väga oluline ka selle paigutamine läheduses olevatest objektidest eemale. Kõik looduslikud ja ka tehis­objektid takistavad tuule su­juvat voolamist, vähendades tuule kiirust ja tekitades õhukeeriseid ehk turbulentse. Sellistes oludes väheneb tuu­liku toodang oluliselt ja turbulents vähendab ka tuuliku komponentide eluaega. See­tõttu tuleks tuulik paigutada eemale nii puudest, majadest kui ka muudest tuult segava­test objektidest.

Tugevate tuulte ja sobi­va asukoha korral võib väi-ketuulik toota majapidami­sele kogu vajamineva elekt­ri. Konkreetsest kasust rääki­des tuleb aga eristada, kas te­gemist on piirkonnaga, kus elektriühendus on olemas või mitte. Nt mõnel väikesaarel või ääremaal võib tuulik li­saks päikesepaneelile olla ai­nuke majanduslikult võima­lik variant, kuidas elektrit saada. Sellisel juhul tekib ka­su inimesele juba esimese kilovatttunni tootmisega.

Rääkides olemasoleva elektriühendusega kohta­dest, peetakse õigesti valitud võimsusega tuuliku ja sellele sobiva asukoha korral mõist­likuks tasuvuspiiriks kuni 11 aastat. Näiteks Eestis valmistatud Konesko 10 kW tuu­lik toodab 6 m/sek keskmi­se tuule juures 19 500-20 000 kWh aastas, mis vastab ligi­kaudu kahe maja elektrivaja-dusele. Sama tuulik väiksema tuulega kohas piisab aga ühe­le majapidamisele.

Tuulisel Ahvenamaal, kus sama tuulikut praegu rah­vusvahelise ohutus-, võimsuskõvera- ja mürataseme jaoks sertifitseeritakse, on see nelja kuuga genereerinud ju­ba 10 500 kWh ehk võimal­daks toota kolme majapida­mise elektri.

Tuuliku paigaldamise tin­gimuste saamiseks tuleb ära käia kohalikus elektrivõrgus ja omavalitsuses. Esimesest kohast saab teada, mida on vaja ja kui palju maksab väiketuuliku võrku ühendami­ne ning kohalik omavalitsus väljastab projekteerimistingimused. Väiketuulikute pu­hul planeeringut ja keskkon­namõjude hindamist reeg­lina vaja pole, küll tuleb aga tuuliku püstitamise järel saa­da sellele kasutusluba.

Tasub teada

Taastuvenergia liigid

Tuuleenergia – maismaa ja avamere tuulepargid

Hüdroenergia – väi­ke hüdroelektrijaam (10 MW), suur hüdroelektri­jaam (10 MW) päikeseenergia – päikese­paneelid (PV), kontsentree­ritud päikeseenergia (CSP), päikese soojusenergia

Geotermaalenergia – geotermiline energia, hüd-rotermiline energia, täius­tatud maasoojuse süstee­mid, otsene kasutamine, maasoojuspumbad

Biomassienergia – biomass: hakkpuit, graanu­lid jne; biogaas, bioetanool, biodiisel

Mereenergia – laine­te energiat, loodete ener­gia, osmoosne energia, termaalvee energia

Karel Rüütli: Elektri väiketootmine tasub end ära

CO2 kaubandus, Tuuleenergia, Väiketuulikudaprill 23, 2014

Lääne Elu, 23.04.2014 (Karel Rüütli, riigikogu SDE fraktsiooni esimees)

Sarnaselt ülejäänud Euroopaga kogub ka Eestis üha enam populaarsust taastuvatest allikatest energiatootmine, mille on oma südameasjaks võtnud paljud eramajapidamised, väikeettevõtjad ja ühistud, kirjutab riigikogu sotsiaaldemoikraatide fraktsiooni esimees Karel Rüütli.

Järjest rohkem on inimesi, kes on oma koduses majapidamises rakendanud tööle päikesepaneelid või koguni tuulikud või siis plaanivad seda teha.

Argumendid rohelise energia kasuks on kaalukad. Energia väiketootmine võimaldab eratarbijatel elektri hinna aastateks fikseerida ja kui mitte kohe, siis pikemas perspektiivis ka kodukuludelt kokku hoida. Samuti kahaneb tuntavalt inimeste poolt tekitatav ökoloogiline jalajälg. Riiklikus plaanis aitab hajusam energiatootmine ja taastuvate allikate laialdasem kasutuselevõtt oluliselt kärpida suuri ülekandekulusid ning parandada nii Eesti kui tema elanike energiajulgeolekut. Seejuures vähenevad senisest veelgi enam CO2 heitmeid, mis omakorda lubavad teenida lisatulu CO2 kvootide müügist.

Kõiki neid eesmärke teenib märtsis allkirjastatud uus koalitsioonileping, mis on võtnud selge suuna varasemast märksa tarbijakesksemale energiapoliitikale. Võimuleppes on mustvalgel kirjas, et sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond pooldavad elektri- ja soojatootmises järk-järgulist üleminekut taastuvenergeetikale. Siinkohal tasub rõhutada, et üleminekut ei rahastata mitte tarbija taskust, vaid heitmekaubanduse tuludest ning taastuvenergia koostöömehhanismide ning bilansienergia süsteemi kaudu. Viimane tähendab seda, et väiketootjatel peab olema tagatud võimalus toota võrku taastuvenergiat ja teha siis aasta jooksul tasaarveldus enda energiatarbimisega.

Seega on oluline, et juba lähiajal töötatakse välja ja jõustatakse seadusandlikud muudatused, mis lihtsustaksid ja soodustaksid energiaühistute loomist. Senini on tarbijate jaoks olnud suureks katsumuseks just bürokraatlikud takistused ja ka põhjendamatud lisakulutused. Vähemalt sama tähtis on väike- ja mikrotootjate vabastamine omatarbeks toodetud energialt aktsiisi tasumisest.

Kui võimuliit need tarbijakesksed sammud ära astub, siis miks peaksid nii tootjad kui tarbijad otsustama mikrotootmise ja taastuvenergia kasuks? Taastuvenergia väikelahenduste tehnoloogiad on tänaseks tublisti odavnenud. Samuti on läinud soodsamaks lokaalselt toodetav energia hind. Näiteks on päikesepaneelide elektrienergia saavutanud Eestis nn võrgu pariteedi ehk tema hind on muutunud odavamaks kui on elektri hind lõpptarbija jaoks. Lisaks on alates 2008. aastast langenud päikesepaneelide omahinnad ca 80 protsenti. Tänaseks on juba teatud määral lihtsustunud ka elektrienergia jaotusvõrku tagasi müümine ning võrguga liitumine.

Paremate tingimuste korral saaks juba lähitulevikus ka linnatingimustes ning korterites elades ise elektrit toota. Senini pole Eestis veel ühtegi energiaühistut, kelle toel see võimalik on. Kui energiaühistute loomine muutub hõlpsamaks ja rakendub bilansienergia süsteem, siis on ka lootust, et ühistud asuvad laiemal rindel energiat tootma. See muudab nii mikrotootmise kui -tarbimise eraisiku jaoks oluliselt mugavamaks ning lubab ühtlasi tarbijatel optimeerida energiale tehtavaid kulutusi. Turule tulevad uued energiaühistud ja väiketootjad aitavad igati edendada ka hajutatud energiatootmist.

Kui Eesti elanikel on reaalselt kasulik ja võimalik ise energiat toota, siis vähenevad ka igakuiseid kulutused elektrile. Seega pean ülioluliseks, et riik ei oleks enam väikeenergeetika edendamisel kõrvaltvaataja, vaid astuks kiiresti samme selle soodustamiseks. Mõistagi tuleb tagada ka see, et vastavad arengud oleksid püsivad ning pakuksid mikrotootjatele kindlustunnet ka võimuliidu muutumisel. Eesootavate energiapoliitiliste muudatuste valguses kutsun Eesti inimesi juba täna kaaluma varianti, et miks mitte ise energiat toota. Taastuvatele energiaallikatele tugineva energiasüsteemi kasuks räägivad nii keskkonnakaitse, majandusarengu kui ka julgeoleku tagamisega seotud kaalutlused.

Eesti energiapoliitika peab muutuma rohelisemaks ja tarbijasõbralikumaks. Vaid nii on võimalik suurendada riigi energiajulgeolekut ning anda inimestele vabadus ise energiat mõistlikel tingimustel toota ja tarbida.

Eesti maaülikool tegi veel ühe ilmajaama

Eesti uudised, Tuuleenergia, Väiketuulikudveebruar 7, 2014

Postimees, 07.02.2014

Eesti maaülikool avas hiljuti Kreutzwaldi 56 tehnikamaja katusel ilmajaama ning tegi nii jooksvad ilmaandmed kui ka enda toodetava päikese- ja tuuleenergia andmed internetis kättesaadavaks. Loe edasi »

Erik Sandla: teemaplaneeringuga lahenevad mitmed murekohad

Eesti uudised, Tuuleenergia, Väiketuulikudjaanuar 15, 2014

Delfi.ee, 15.01.2014

Möödunud sügisel kehtestas Harku vallavolikogu peale pikka menetlusprotsessi valla üldplaneeringu. Loe edasi »

Asumi keskele paigaldatud tuulik rikub viimsilaste öörahu

Eesti uudised, Tuuleenergia, Väiketuulikudseptember 25, 2013

ERR Uudised, 25.09.2013

Viimsi valda Tammneeme külla keset asumit paigaldatud tuuliku müra tekitab elanikel tervisehädasid ja rikub öörahu, kuid elanike palved ja allkirjakogumised on jäänud ehitusloa välja andnud vallajuhtide poolt seni vastuseta. Loe edasi »

Väiketuulikud my!Wind

Eesti uudised, Tuuleenergia, Väiketuulikudseptember 25, 2013

Keskkonnatehnika, 25.09.2013

Inimene on tuuleenergiat kasutatud juba üle tuhande aasta. Algul pumbati tuule jõul vett, hiljem jahvatati ka vilja. Tuuleelektri tootmise ajalugu on märgatavalt lühem – veidi üle saja aas­ta. Põhiprobleemiks on olnud saadava energia suhteliselt kallis hind võrreldes muud moodi toodetud elektrienergia­ga. Loe edasi »

AS Konesko toodab tuulegeneraatoreid TUGE® 10 JA TUGE® 20

Eesti uudised, Tuuleenergia, Väiketuulikudseptember 25, 2013

Keskkonnatehnika, 25.09.2013

Seoses pidevalt suureneva vaja­dusega säästa energiat ning toota seda taastuvallikatest, otsustas AS Konesko oma tehase tehnoloogilisi võimalusi, kvalifitseeritud tööjõu olemasolu ja allhanke­töödega kogutud tead­misi arvestades tuua 2009. aastal turule „oma toode” – väiketarbijale mõeldud tuulegeneraator. Eesmärgiks seati toota tõhusaid, väga hea hinna ja kvaliteedi suh­tega ning mitmeks ots­tarbeks (elektrienergia endale ja võrku andmi­seks, akudesse salvesta­miseks, soojusenergiaks muundamiseks) kasuta­tavaid tuulegeneraatoreid. Loe edasi »

«Värskemad uudised .. 2 3 4 5 6 Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes