• Eesti
  • English

Katowices algas ÜRO kliimakonverents

Maailma uudiseddetsember 5, 2018

Bioneer, 05.12.2018

Poolas Katowices algas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 24. kohtumine rahvusvahelise kliimakokkuleppe teemadel. Kaks nädalat kestva kliimakonverentsi tulemusena saavad paika reeglid Pariisi kliimaleppe rakendamiseks.

„Kliimaleppe reeglite paika saamisel on suur roll riikide edulugudel,“ ütles keskkonnaminister Siim Kiisler. „Väikese riigi kogemused saavad töötada ka suurtes, ja siis on mõju juba oluliselt teise kaaluga. Eestlased saavad heade ja nutikate lahenduste loojate, ellu viijate ning propageerijatena paljugi ära teha. Hea näide sellest on „Teeme ära 2018“ ülemaailmne koristuskampaania, mille raames 158 riiki üle maailma võtsid osa Eestist 10 aastat tagasi alguse saanud koristustalgutest.“

Kiisler lisas, et Eesti on tänaseks täitnud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi ning taastuvenergia eesmärgi aastaks 2020. Ühtlasi on Eesti kinnitanud pikaajalised poliitikasuunised, kuidas minna üle vähese süsinikuheitega majandusele. See tähendab majandus- ja energiasüsteemi eesmärgipärast ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on sihiks vähendada Eestis kasvuhoonegaaside heidet 1990. aasta tasemega võrreldes ligi 80 protsenti.

3. detsembril toimuval kliimakonverentsi riigijuhtide avaüritusel esindab Eestit peaminister Jüri Ratas. Järgnevad päevad on pühendatud ekspertide tasandil läbirääkimistele. Konverentsi teisel nädalal toimuvad ministrite kõrgetasemelised kohtumised, kus Eestit esindab keskkonnaminister Siim Kiisler.

Maailma riigid leppisid 2015. aastal Pariisis kokku ühtses eesmärgis vähendada kasvuhoonegaaside heidet, et hoida ära keskmise temperatuuri tõus üle 2°C ja püüda piirata temperatuuri tõusu 1,5°C-ni. Alates Pariisi kokkuleppe sõlmimisest on käinud töö selle nimel, et luua selle rakendamiseks vajalikud reeglid (n-ö Paris Rulebook). Tolles on üksikasjalikult kirjas, kuidas kokkulepitut reaalselt ellu viima hakatakse.

Kahenädalase konverentsi suurimad kokkuleppekohad puudutavad aruandlust ehk seda, kuidas riikide kliimaalaste eesmärkide poole liikumist kontrollida ning mis juhtub siis, kui riigid ei suuda oma lubadusi täita. Samuti vajab kokku leppimist arenguriikide kliimamuutuste leevendamise ja mõjudega kohanemisega seotud tegevuste rahastamine.

Konverentsist on osa võtmas ligikaudu 30 000 osalejat nii riigijuhtide ja valitsusasutuste kui ka linnade, ettevõtjate ja ka ühenduste tasandil.

Taust
• Pariisis 2015. aasta detsembris 195 riigi osalusel sõlmitud Pariisi kokkulepe on esimene kliimamuutustega tegelev mitmepoolne leping, mis käsitleb peaaegu kogu maailma kasvuhoonegaaside heidet. Kokkuleppe peamine eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis tunduvalt alla 2°C, püüdes piirata temperatuuri tõusu 1,5°C-ni (võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga) ja hoida seeläbi kontrolli all kliimamuutuste negatiivseid tagajärgi.

• Pariisi kokkuleppega nähakse ette dünaamiline mehhanism, mis võimaldab võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada, samuti kliimamuutustega seotud rahastamise tegevused ning kliimamuutustega seotud kohanemise pikaajaline kava.

• Euroopa keskmine õhutemperatuur on viimase saja aasta jooksul tõusnud peaaegu 1°C võrra ning teadusandmed näitavad, et 2100. aastaks tõuseb see veel 2–6,3 °C võrra, juhul kui kliimamuutuste mõju vähendamisega ning mõjuga kohanemisega aktiivselt ei tegelda.

• Teadlased soovitavad hoida üleilmse temperatuuri kasvu mitte üle 1,5°C, sest ka temperatuuri tõusul 2°C võrra võivad olla katastroofilised tagajärjed. Erinevate kliimastsenaariumite kohaselt suureneb ekstreemsete ilmastikunähtuste sagedus, mis suure tõenäosusega toob kaasa raskete loodusõnnetuste sagenemise. Kliimamuutuste mõju tulemusel tõuseb nii maismaa kui ka mere temperatuur ning muutub sademete hulk, intensiivsus ja jaotumine, mis toob omakorda kaasa keskmise meretaseme tõusu kogu maailmas ja rannikuerosiooni ohu. Samuti muutuvad looduslikud protsessid, polaarjää sulab, teatavates piirkondades (ka Euroopas) süveneb veepuudus ja laieneb kõrbestumine.

• Eestil on aastast 2017 olemas pikaajalised poliitikasuunised, et minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab majandus- ja energiasüsteemi eesmärgipärast ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks, luues võimalusi nii majanduse edendamiseks kui ka keskkonnahoiu suurendamiseks. Aastaks 2050 on sihiks Eestis kasvuhoonegaaside heidet vähendada võrreldes 1990. aasta tasemega ligi 80 protsenti.

Euroopa Parlament kiitis heaks taastuvenergia eesmärgid aastaks 2030

Maailma uudisednovember 14, 2018

BNS, 14.11.2018

Euroopa Parlament kiitis teisipäevasel hääletusel heaks uue siduva taastuvenergia eesmärgi ja energiatõhususe põhieesmärgi aastaks 2030, mille kohaselt tuleb selleks ajaks suurendada energiatõhusust 32,5 protsenti ning taastuvenergia osakaal peab moodustama lõpptarbimisest 32 protsenti.

Mõlemad eesmärgid vaadatakse üle aastal 2023. Eesmärke saab sel hetkel tõsta, aga mitte langetada, teatas parlamendi pressiteenistus.

Energiatõhususe suurendamine võimaldab vähendada elektri- ja küttearveid ning vähendada Euroopa Liidu (EL) sõltuvust väljaspool EL-i asuvatest energiatootjatest, parandada õhu kvaliteeti ja aidata võitluses kliimamuutusega.

EL-i riigid peavad samuti võtma vastu meetmed, et aidata neid, keda ohustab energiavaesus ja tagama, et kodanikel oleks õigus taastuvenergiatomatarbeks toota ja selle ülejääki müüa.

Aastaks 2030 peab vähemalt 14 protsenti transpordikütusest olema toodetud taastuvatest energiaallikatest.

Esimese põlvkonna biokütuseid, millel on kõrge maakasutuse muutuse mõju ei võeta aastast 2030 arvesse EL-i taastuvenergia eesmärkide saavutamise arvutamisel. Alates aastast 2019 vähendatakse esimese põlvkonna biokütuste osakaalu järkjärgult EL-i taastuvenergia eesmärkide saavutamise arvutamisel.

2019. aasta lõpuks peab iga liikmesriik samuti esitama kümneaastase riikliku energia ja kliimakava, milles on toodud riiklikud eesmärgid ja meetmed.

Tuulik imeb end merepõhja kinni

Maailma uudisedoktoober 25, 2018

Äripäev, 25.10.2018

Šotimaa idaranniku lähedal seisavad sellest kevadest meres uued tuulegeneraatorid, millega on püstitatud juba mitu maailmarekordit, kirjutab novembri Imeline Teadus.

Näiteks oli esimese, aprillis püstitatud tuuliku võimsus 8,8 MW, milleni polnud ükski tuulegeneraator varem jõudnud. Projekti taga on Rootsi energia­ettevõte Vattenfall, generaatori valmistas Taani firma Vestas ja kokku kuulub tuuleparki 11 tuulikut koguvõimsusega 93,2 MW. Pargi aastane energiatoodang on võrdne 70 protsendiga Aberdeeni elektritarbimisest. See linn on elanike arvult võrdne umbes kahe Tartuga.

Loe edasi Äripäeva veebist.

Kõige tähtsam küsimus on kliima

Eesti uudised, Maailma uudised, Tuuleenergiaoktoober 10, 2018

Eesti Ekspress, Erik Moora. 10.10.2018

Peame lühikeste aastate jooksul leidma viisid, kuidas senist elukorraldust ja mugavuste taset hoides lõpetada oma ainsa koduplaneedi hävitamine.

„Kuule, 120kilone! Võta end kokku! Alusta dieediga kohe! Jõuluks olgu kaalul 80 ja mitte grammigi rohkem! Sul on kaks kuud aega. Hakka pihta!“

Kas tundub võimatu? Tundub niigi õnnetu inimese mõnitamisena? Pole isegi arutamist väärt, sest mis siin ikka enam teha annab?

Aga mis siis, kui see oleks elu ja surma küsimus? Kui jõululaupäeval jääksid ellu vaid need, kes suudavad mingist 80kiloste inimeste mõõdus august läbi pugeda – kas siis suhtuksime sellesse üleskutsesse kergekäeliselt?

Umbes sellise sõnumi edastas ÜRO kliimateadlaste eksperdirühm (jah, see, kuhu on koondunud maailma parim teadmine kliimamuutustest ja mis ühendab 195 maailma riiki) sel esmaspäeval oma värskes raportis meie koduplaneedile.

Keskkonnateadlaste sõnum pole kuigivõrd vähem radikaalne kui alguses toodud kaalunäide.

Kolm aastat tagasi Pariisis leppisid kõik maailma riigid kokku, et kliimasoojenemine tuleb hoida 2 kraadi piirides võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Veel lepiti kokku püüelda sinnapoole, et kasv piirduks 1,5 kraadiga.

Tegelikult, vaatamata väga tormilisele arengule taastuvenergeetikas, oleme täna hoopis kolmekraadise temperatuuritõusu kursil.

Ei hakka üldse arutama, mida kolm kraadi tähendaks. Praegune raport ütleb väga selgelt, et isegi 2 kraadi temperatuuritõusu oleks võrreldes 1,5 kraadiga ülipehmelt väljendudes katastroof. Hävinud liigid, viljatud põllud, uputatud linnad, sajad miljonid nälja ja kodu kaotamise tõttu liikvele läinud ja muu hulgas ka Euroopasse tungivad inimesed – need pole pelgalt ebameeldivad sõnad, vaid sellise stsenaariumi paratamatus.

Uus raport ütleb, et fossiilsete kütuste kasutamine tuleb lõpetada väga palju seniarvatust kiiremini. Küll tahaks lugeja siinkohal arvudega üle koormata, aga lihtsam on öelda, et hädavajalikud muutused pole vähem dramaatilised kui algul toodud kohmakas äkkdieedinäide.

Valikut meil tegelikult pole. Ka meil siin Eestis, kliimamuutustesse panustajate kõrgliigas. Me peame vabanema fossiilsete kütuste (ennekõike põlevkivi) kasutamisest, me peame tagama, et meie metsad oleksid jätkuvalt süsiniku sidujad, võimaluse korral senisest rohkem, me peame järsult vähendama süsinikuheitmeid transpordis, küttes, jäätmemajanduses, tööstuses. Lühidalt, kõikjal.

See kõlab nagu jutt, mida Eesti rohelisemad ja mürkrohelisemad on rääkinud aastaid. Kus te varem olite, on nende õigustatud küsimus. Miks te ei lõpeta majanduskasvu fetišeerimist keskkonna arvelt? Miks te ei kuula neid, kes tunnevad ökoloogiat, loodust ja selle tasakaalu?

Sellel on aga teine tahk, mida n-ö roheline pool ei taha sageli tunnistada. Et meil oleks mingitki lootust kliimaeesmärke täita, peame ütlema jah tuuleparkidele, kus see on vähegi võimalik (ja peame olema valmis vajadusel ära liigutama kaitseväe radareid). Me peame ütlema jah intensiivsele biomajandusele, mis toetub taastuvatele ressurssidele. Me peame vahel ütlema jah ka suurtööstusele, mis toodab suurt lisandväärtust energiatõhusalt ja asendab seega varasemad vähetootlikud töökohad. Me peame taluma palju sellist, mida esmapilgul sugugi ei tahaks.

Väga paljud loodust armastavad ja tõesti hästi tundvad kodanikud, näikse, ei tunne inimest kahjuks sama hästi. Muidu nad teaks, et ühiskond ei võta ilma raevu, võitluse, revolutsiooni ja kaoseta omaks tagasihoidlikumat, madalamat elatustaset, pikaajalist õiguste ja positsiooni kaotamist.

Seega peame me lühikeste aastate jooksul leidma viisid, kuidas senist elukorraldust ja harjumuspärast mugavuste taset hoides lõpetada oma ainsa koduplaneedi hävitamine ja kliima enneolematu untsukeeramine.

See on kogu maailma ja ka Eesti kõige põletavam probleem. Mitte vaesus, mitte tervishoid, mitte haridus – kõigis neis on inimkond ja selle edukamas otsas asuv Eesti teinud tohutuid edusamme.

Sel teemal tahaks kuulda julget, ausat, kompromissialdist ja edasiviivat arutelu.

Aga millest meie räägime neil valimistel? Mitte midagi muutvatest maksumuudatustest. Mitte kedagi aitavast parteilisest pensionitõusust. Mitte kuidagi meie rahvastikutrende muutvatest peretoetustest. Mitteeksisteerivast homopropagandast. Mitte midagi tähendavast „solidaarsusest“ ja „hoolimisest“ ja „inimkesksusest“ ja „teaduspõhisusest“.

Inglismaal hakkab tööle maailma suurim tuulepark

Maailma uudisedseptember 6, 2018

ERR, 06.09.2018

Suurbritannias, Inglismaa ranniku lähedal hakkab tööle maailma suurim tuulepark ja see suudab toota piisavalt elektrit ligi 600 000 majapidamise varustamiseks.

Inglismaa põhjaosas Cumbria krahvkonna ranniku lähistel asuvas Walney Extensioni tuulepargis on 87 tuulikut kokku 145 ruutkilomeetri suurusel alal. Tuulikute kõrgus on 95 meetrit, vahendasid ERR-i teleuudised.

Suurbritannia on üks paremaid tuuleenergia tootmise kohti maailmas. Aastaks 2030 on kavas tuuleenergia tootmist kahekordistada ja siis tuleb ligi kolmandik Suurbritannias vajaminevast elektrist tuulest.

Selle aasta esimeses kvartalis ületas Suurbritannias tuuleenergia esimest korda tuumaenergia kasutamise.

Nelja Energia: Läti taastuvenergia toetused pole sektorit arendanud

Maailma uudised, Tuuleenergiaaugust 7, 2018

BNS, 07.08.2018

Taastuvenergiafirma Nelja Energia juhatuse esimehe Martin Kruusi sõnul pole Läti taastuvenergia toetuste süsteemil õnnestunud seni taastuvenergiat arendada ning üle tuleks minna vähempakkumistele.

“Baltikumis on tuuleenergiat arendatud 2000. aastate algusest. Eestisse on tänaseks installeeritud tuulikuid koguvõimsusega veidi üle 300 megavati ja Leetu veidi alla 500 megavati. Lätis on selle aja jooksul olnud mitmeid erinevaid ideid, kuid reaalsuseks pole need saanud ja riigis on tuulikuid vaid 70 megavati ulatuses,” ütles Martin Kruusi BNS-ile.

“Aga kui üldisemalt rääkida, siis on roheliste sertifikaatide süsteem pigem ajalukku jääv ebastabiiline toetusskeem, mis on vahel võimaldanud küll suuri tulusid, kuid teistel aegadel viinud osa tootjaid makseraskustesse. Energeetika arengut selline ebakindel skeem ei toeta. Tänapäeval minnakse pigem üle vähempakkumistele, kus konkurentsis võidavad nii tarbijad läbi odavama energiahinna kui ka tuuleenergia tootjad rahavoo kindluse näol. Viimane omakorda võimaldabki pakkuda madalamat tootmishinda,” lisas Kruusi.

Läti majandusminister Arvils Ašeradens ütles eelmisel nädalal, et Läti taastuvenergia toetusi peaks tootjatele vähendama.

Minister märkis, et kui Läti liitumisel Euroopa Liiduga võeti kohustus toetada taastuvenergia tootjaid. Ašeradens tunnistas aga, et selle tegemiseks loodud kohustusliku ostukomponendi süsteem oli makromajanduslik viga. “See on meile maksma läinud enam kui 2 miljardit eurot, samas kui teistes riikides olid kulud palju väiksemad,” rääkis minister.

Majandusministeeriumi andmetel läks praegune taastuvenergia toetamise süsteem 2017. aastal riigile maksma 266,3 miljonit eurot ehk 1 protsendi Läti SKP-st. Majandusministri hinnangul ei tohiks selline toetus ületada aga 0,3 protsenti.

“Läti kohustuslik ostusüsteem on palju kulukam kui naaberriikides. Lätis ulutavad subsiidiumid elektritootjatele 1 protsendini SKP-st, Eestis aga vaid 0,3 protsendini SKP-st,” märkis Ašeradens ja lisas, et Läti eesmärk oleks saada taastuvenergiatoetus Eestiga samale tasemele.

Ašeradens teatas kolmapäeval ka, et kohustuslik ostukomponent kaotatakse elektrihindadest kolme aasta jooksul ja roheenergia toetamiseks võetakse kasutusele teistsugused meetmed.

Leedu konkurentsiamet kiitis heaks Nelja Energia ja Enefiti ühinemise

Eesti uudised, Maailma uudised, Tuuleenergiaaugust 6, 2018

BNS, 06.08.2018

Leedu konkurentsiamet kiitis heaks Eesti Energia tütarfirma Enefit Green taotluse Leedus ja Eestis tuuleparke omava Nelja Energia omandamiseks.

Leedu konkurentsiamet andis Enefit Greenile Nelja Energias täisosaluse omandamiseks pühapäeval. Läti konkurentsiamet kiitis ühinemise heaks 11. juulil ning Eesti konkurentsiamet võttis juuli keskel lisaaega otsuse kujundamiseks.

Nelja Energia AS suuromanik Vardar Eurus AS ja väikeaktsionärid sõlmisid mai lõpus aktsiate müügilepingu Eesti Energia AS-i tütarettevõttega Enefit Green AS. Tehing tooks jõustumisel kaasa kõigi Nelja Energia aktsiate müümise Eesti Energia tütarfirmale.

Enefit Green maksab Nelja Energia ostmise eest 289 miljonit eurot, millele lisaks võtab Enefit Green üle Nelja Energia laenud 204 miljoni euro ulatuses.

Enefit Greeni taastuvelektri toodang kasvab Nelja Energia omandamisel tänaselt 0,4 teravatt-tunnilt üle 1 teravatt-tunnini ehk pea kolm korda. Enefit Green tootis mullu 372 gigavatt-tundi taastuvenergiat.

Enefit Greenile kuulub neli tuuleparki võimsusega 111 megavatti, kolm koostootmisjaama Eestis ja Lätis, üks hüdroelektrijaam ning üks päikeseelektrijaam. Enefit Green toodab energiat tuulest, biomassist, veest, segaolmejäätmetest ja päikesest.

Nelja Energia on Baltikumi suurim taastuvenergia tootja, omades Eestis ja Leedus 17 tuuleparki koguvõimsusega 287 megavatti. Lisaks avas Nelja Energia mullu Lätis biomassil töötava 3,9-megavatise elektri ja 19,2-megavatise soojuse koostootmisjaama, ning 140 000-tonnise aastatoodanguga pelletitehase. Nelja Energial on ka väikeosalus kahes Eesti biogaasijaamas. Möödunud aastal tootis Nelja Energia 804 gigavatt-tundi taastuvenergiat.

Tehing puudutab 100 protsenti Nelja Energia aktsiaid. Vardar AS müüb oma tütarettevõtte Vardar Eurus 77-protsendilise enamusosaluse Nelja Energiasning ülejäänud 23 protsenti aktsiatest omandatakse Eesti investoritelt, Martin Kruusale kuuluvalt Solarcom OÜ-lt ja Kalle Kiigskele kuuluvalt Atradius OÜ-lt, kes mõlemad kuuluvad Nelja Energia juhtkonda ning Peeter Männi Ivard OÜ-t, Aivar Berzini Vestman Energia AS-ilt, Jüri Mõisa JMB Investeeringute OÜ-lt, Hannes Tamjärve HTB Investeeringute OÜ-lt, Ambient Sound Investments OÜ-lt, United Partners Investments OÜ-lt ja Kakssada Kakskümmend Volti OÜ-lt.

ELi energeetikaboss tahab karmimaid CO2 eesmärke

Maailma uudisedjuuli 30, 2018

Delfi Ärileht, 30.07.2018

uroopa Liidu kliimameetmete ja energiaküsimuste volinik tahab sügisese ÜRO kliimakohtumise valguses, et liikmesriigid seaksid endale uued süsihappegaasi emissioonide vähendamise eesmärgid.

Euroopa Liidus on juba praegu ühed maailma ambitsioonikamad eesmärgid, kuid euroliidu kliimameetmete ja energiaküsimuste volinik Miguel Arias Cañete soovib, et liigutakse veelgi kaugemale, kirjutab Briti majandusleht Financial Times.

Pärast seda, kui USA Pariisi kliimakokkuleppest loobus, on Euroopa Liit jätkanud süsinikusaaste vähendamise eestkõnelejana.
Cañete ettepaneku kohaselt peaks euroliit võtma eesmärgiks vähendada aastaks 2030 CO2 saastet 1990. aasta tasemega võrreldes 45%. Praegune eesmärk on 40%. Euroliidu ametliku eesmärgi tõstmiseks peavad liikmesriigid selle heas kiitma.

Cañete kinnitusel tuleb aastaks 2030 vähemalt poolt elektritootmisest taastuvatest allikatest.
Uute energeetika eesmärkide saavutamine nõuab aastatel 2021-2030 avaliku ning erasektori investeeringutena 379 miljardit eurot, lisaks tuleb igal aastal suurendada taastuvate energiakandjate paigaldamise mahtu 50%.

Cañete möönis, et detsembris Poolas Katowices toimu ÜRO kliimakohtumine saab olema raske. 2015. aastal Pariisi kliimakokkuleppe allkirjastanud riigid püüavad kokku leppida pakti tagamiseks ühistes reeglites.

Igatahes ei ole ettevalmistavatel läbirääkimistel, mida tuntakse COP24 nime all, edu saavutatud, sest ei ole suudetud kokku leppida, kas reeglid peaksid olema kõikidele ühised või peaks olema eraldi reeglid arenenud ja arenevatele riikidele.

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes