• Eesti
  • English

Graafik: kui palju kasutatakse taastuvenergiat erinevates ELi riikides?

Maailma uudisedjuuli 2, 2017

Postimees, 02.07.2017

2015. aasta andmete põhjal moodustas taastuvenergia Euroopa Liidu energia lõpptarbimisest 16,7 protsenti, mis tähendab praktiliselt kahekordset kasvu võrreldes 2004. aastaga.

Kui 2015. aastal oli taastuvenergia üldine osakaal ELi 28 liikmesriigis 16,7 protsenti, siis 2020. aastaks on seatud eesmärgiks viia taastuvenergia üldine osakaal 20 protsendi juurde ning 2030. aastaks vähemalt 27 protsendi juurde energia lõpptarbimisest, selgub Eesti Taastuvenergia Koja taastuvenergia aastaraamatust 2016.

Eurostati 2015. aasta andmetel on taastuvenergia direktiiviga liikmesriikidele püstitatud taastuvenergia eesmärgi (vt graafikult) täitnud 11 EL liikmesriiki: Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Eesti, Horvaatia, Itaalia, Leedu, Ungari, Rumeenia, Soome ja Rootsi. Seejuures Austria ja Slovakkia on eesmärgi täitumisest ühe protsendi kaugusel. 2014. aastal seisuga oli eesmärk täidetud üheksal riigil.

Jätkuvalt on skaala teises otsas Holland, Prantsusmaa, Iirimaa, Suurbritannia ja Luksemburg, kes on seatud eesmärkide täitmisest kõige kaugemal.

Vaata graafikut ja loe edasi Postimehest.

Nelja Energia avas Lätis oma esimese koostootmisjaama ja pelletitehase

Maailma uudisedjuuni 15, 2017

BNS, 15.06.2017

Baltikumi tuuleenergia tootja Nelja Energia avas neljapäeval Lätis, Brocenis oma esimese, 30 miljonit eurot maksma läinud elektri ja soojuse koostootmisjaama ning pelletitehase.

Elektri ja soojuse koostootmine on ettevõtte jaoks uus tegutsemisvaldkond, ütles Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus pressiteate vahendusel.

“Koostöö partneritega ja sealne meeskond on väga hea ning oleme investeeringuga rahul,” märkis Kruus ning tänas ettevõtteid UPB, Hekotek, Inspecta ja teisi koostööpartnereid.

Pelletitehase aastatoodanguks on planeeritud vähemalt 120 000 tonni pelleteid. Tehast varustab energiaga biokütusel töötav koostootmisjaam, mille soojuslik võimsus on 19,4 megavatti, elektriline võimsus 3,98 megavatti ja aastane elektritoodang hinnanguliselt 30 000 megavatt-tundi.

Investeeringu kogumaksumuseks on ligikaudu 30 miljonit eurot. Koostoomisjaam ja pelletitehas loovad 35 töökohta.

Koostootmisjaamas on kütusena kasutusel pelleti tootmisprotsessis ülejääv puidukoor ja hakkepuit, mis tagab jäätmevaba tootmise. “Koostootmisjaama muudab veelgi keskkonnasõbralikumaks suitsugaasipesur, mille abil saadakse ligikaudu 4 megavatti täiendavat soojusenergiat,” sõnas Nelja Energia SIA juht Toms Naburgs.

Nelja Energia käivitas pelletite proovitootmist selle aasta alguses. Katsed on tänaseks edukalt läbitud ja esimesed tellimused on täidetud. Tehase toodang läheb põhiliselt Euroopa turule ekspordiks. Koostootmisjaam on läbinud kõik Läti nõutavad võrgutestid ja elekter müüakse Põhja- ja Baltimaade turule.

Pelletitehast juhib Pellet 4energia SIA ja koostootmisjaama Technological Solution SIA. Mõlemad on Nelja Energia Läti tütarettevõtted.

Nelja Energia on Põhjamaade ja Eesti kapitalil baseeruv Baltimaade suurim tuuleenergia tootja ja arendaja. Ettevõttel on kolmes Balti riigis tuuleparke koguvõimsusega 280 megavatti ning lisaks tuuleparkidele omab ettevõte Eestis ka kaht biogaasijaama. Ettevõtte bilansimaht on rohkem kui 400 miljonit eurot.

Nelja Energia värskeimad projektid on 60 megavatti Leedu Šilutė tuulepark maksumusega rohkem kui 100 miljonit eurot, koostootmisjaam ja pelletitehas Lätis koguinvesteeringuga 30 miljonit eurot ning Tooma tuulepargi 7,05-megavatine laiendus Eestis, mille investeering on 11,5 miljonit eurot.

Fortum sai Venemaa tuuleenergiaoksjonitel suure võidu

Maailma uudisedjuuni 15, 2017

Delfi Ärileht, 15.06.2017

Fortum võitis Vene tuuleenergeetikaoksjonitel koos Vene riigifirmast partneriga suurema osa pakkumistest.
Kokku korraldati vähempakkumine 1900 megavatile uutele tuuleparkidele. Fortumi sai pakutavast mahust koos Vene riikliku investeerimisfondiga Rusnano enda kätte kokku tuhande megavati jagu uusi arendusprojekte.

Aastatel 2018-2022 kasutusele tulevate projektide vahel korraldati vähempakkumine. Pakkumise võitjad said endale 15 aastaks fikseeritud megavatt-tunni hinnaga lepingu. Fortumi teatel on ettevõtte projektide megavatt-tunni hind 115 ja 135 euro vahel.

Kokku võitis oksjonil endale fikseeritud elektrihinna 15 aastaks 43 projekti. Kaks võitis erafirma Enel Rossija, 15 ettevõte VetroOGK, mis on riikliku tuumaenergeetikafirma Rosatom tütarettevõte ning ülejäänud Fortum.

Fortumi projektid asuvad Rostovi, Uljanovski ja Murmanski oblastis ning Krasnodari ja Stavropoli krais, lisaks ka Tatarstanis.

Fortumi teatel on Vene turule investeeritud juba ligi 240 miljonit eurot.

Jutt Eesti taastuva energia heldest toetamisest on müüt

Eesti uudised, Maailma uudisedmai 29, 2017

Delfi Ärileht, 29.05.2017

Eesti subsideerib taastuvat energiat kõigest viiendikuga EL-i keskmisest, selgus hiljutisest raportist.

Euroopa energiaturu regulaatorite nõukogu CEER 2015. aasta andmeil põhineva raporti järgi on EL-i keskmine ühele megavatt-tunnile taastuvatest allikatest toodetud energiale makstav toetus 110,22 eurot. Eesti seevastu toetas ühe megavatt-tunni taastuva energia tootmist 22,62 euroga.

„Jutud, et meie taastuvenergia toetusskeem on põhjendamatult helde, ei pea paika,” märkis Eesti taastuvenergia koja juht Rene Tammist. „Kümme aastat on toetusskeem püsinud muutumatuna, toona oli toetuste tase teistega võrreldes kõrgem,” ütles ta.

Tammisti sõnul pärsib madal toetustase taastuvasse energeetikasse tehtavaid investeeringuid, sest investorid kasumit eriti ei näe. „Siinsete tootjate tootlused on võrreldes Euroopa Liidu keskmiste näitajatega kõvasti madalamad,” ütles ta. „Samas on meie taastuvenergia arendused tehtud väga kulutõhusad.”

„Mõju investeeringutele on otseselt näha. Eesti on muu Euroopaga võrreldes taastuvenergiatootmiselt edetabeli tagumises otsas. Mullu kukkusime veel kahe koha võrra,” sõnas Tammist.

Piisav toetusskeem

Majandusministeeriumi energeetikaga tegeleva asekantsleri Ando Leppimani sõnul on Eestis taastuva elektri toetusskeem sätestatud elektrituruseadusega, mille järgi makstakse taastuva elektri tootmise eest toetust 53,7 eurot megavatt-tunnist. „Toetusskeem on olnud piisav, et täita Eesti võetud taastuvelektri eesmärgid 2020. aastaks,” ütles ta.

Leppiman juhtis tähelepanu, et CEER-i uuring arvutab toetust elektritootmise kohta, seadus aga sätestab toetuse tarbimise kohta. Eesti toodab rohkem elektrit kui tarbib, näiteks 2015. aastal umbes viiendiku võrra rohkem, sellepärast toetuste määrad ei klapigi.

Elektritootmise maht on suur põlevkiviga köetavate elektrijaamade tõttu. Nood jaamad on Tammisti sõnul ühtlasi ka üks peamisi põhjuseid, miks Eesti toetab taastuvat energiat nii tagasihoidlikult. „Meil on väga tugev fossiilse energia lobi,” ütles ta.

Eestist vähem toetavad taastuvat energeetikat CEER-i uuringu järgi üksnes Põhjamaad Norra, Rootsi ja Soome. Euroopa Liitu mittekuuluv Norra maksab iga toodetud megavatt-tunni kohta kõigest 16,2 eurot toetust. Erinevus Eestist on selles, et Norra saab enamiku energiat suurtest hüdroelektrijaamadest, millest lõviosa toetust ei saagi. Niisiis on taastuva energeetika osakaal toetustetagi suur ja enamik tootjaid saab ilma toetusteta hakkama. Ka Rootsis on suurtel hüdrojaamadel suur osakaal, Soome omakorda on taastuvast energeetikast vähe huvitatud oma tuumajaamade tõttu.

See-eest toetavad lõunanaabrid lätlased oma taastuva energia tootjaid keskmiselt 117,61 euroga megavatt-tunnist, mis ületab isegi Euroopa keskmist. Suurima osa toetusest saavad Lätis hüdroenergia tootjad, tuuleenergia toetus on 67,28 eurot MWh.

Leedu taastuva energia toetus on Eesti omaga sarnasel tasemel pea kõigis valdkondades, välja arvatud päikeseenergia, mille iga toodetud megavatt-tund saab 116,68 eurot toetust.

Seadus on muutmisel

Edaspidi loodab majandusministeerium taastuvale energiale veel vähem peale maksta. „Praegu on riigikogu menetluses elektrituruseaduse taastuvelektri toetusskeemi muutmine viisil, et tulevikus hangitakse uut taastuvelektrit vähempakkumise raames,” rääkis Leppiman. „Arvestades taastuvelektri tootmistehnoloogiate hinnalangust viimastel aastatel, võib prognoosida ka taastuvenergia toetuse olulist langust uute projektide jaoks.”

Vähempakkumise teed on läinud ka Taani, kes saab suure osa oma energiast avamere tuuleparkidest. Viimaste vähempakkumiste tulemused olid Taanis mõneti jahmatavad, sest need võideti nulliga – tuuleparkide operaatorid ei tahtnudki subsiidiume.

Tammisti sõnul pooldatakse ka taastuvenergia kojas vähempakkumisi, kuid need peaksid olema sellised, et iga energiatootja peaks konkureerima endasugustega – näiteks päikeseenergia tootjad oma lahtris, maismaatuulepargid omas, mikrotootjad omakorda omavahel.

Miljonid kuluvad liitumistasule

Üks Eestis taastuva energia arendamist pärssiv tegur on taastuvenergia koja juhi Rene Tammisti sõnul uute arenduste liitumistasud, mis võivad küündida miljonite eurodeni.

„Mõnikord on liitumistasu suurem kui investeering elektritootmisseadmetesse. Ja võib juhtuda, et liitumistasu suuruse tõttu jäetakse investeering üldse tegemata,” selgitas Tammist.

„Olen kuulnud isegi saja miljoni euroni küündivast liitumistasust,” lisas ta, kuid keeldus konkreetset projekti nimetamast. „Neil inimestel on vaja elektrivõrkudega koostööd teha, nad ei taha pahandusi.”

Seevastu võtab näiteks taastuva energeetika arendamisest huvitatud Taani riik Tammisti sõnul uute elektritootmisüksuste, isegi meretuuleparkide liitumistasu enda kanda. „Sellest oleks ka Eestis kõvasti abi,” kinnitas ta.

● Eesti toodab rohkem elektrit kui tarbib, sellepärast toetuste määrad ei klapigi.
● Soome on taastuvast energeetikast vähe huvitatud oma tuumajaamade tõttu.
● Taanis tuuleparkide operaatorid ei tahtnudki subsiidiume.

Rene Tammist: toetustevaba meretuuleenergia veab uut tööstusrevolutsiooni, on aeg see ka Eestis käima lükata

Eesti uudised, Maailma uudised, Tuuleenergiaaprill 28, 2017

Delfi, Rene Tammist (Eesti Taastuvenergia Koja juht). 28.04.2017

13. aprillil üllatas Saksamaa riiklik Bundesnetzagentur avalikkust teatega, et esmakordselt Euroopas rajatakse meretuulepargid ilma toetusteta. Eesti, panustades iganenud põlevkivienergeetikale ja ignoreerides globaalseid megatrende, kaotab konkurentsis.

Tuuleparkide arendaja Dong Energy selgitas toetusteta tuuleparkide tegemise võimalikkust võimsamate tuulikute (13-15MW), projektide suuruse ja asukohaga. Lisaeelised tulevad vähenenud hoolduskuludest ning tuulikute pikemast elueast. Lisaks ei sisaldanud vähempakkumine võrgurajamise kulusid. Arvatavasi mängivad olulist rolli ka pikk ja odav raha ja kasvanud kasutustegur. Meretuuleenergia on seega saavutanud roheenergeetikute poolt igatsetud võrgupariteedi. Seda erakordselt madalate elektrienergia börsihindade juures.
Ideaalne torm?

Energeetikas toimub ideaalne torm
Energeetikas hetkel toimuvat võib kirjeldada nn ideaalse tormina, kus erinevad asjaolud langevad kokku, luues ideaalsed tingimused taastuvenergia arenguks. Seda kannustavad taastuvenergia tehnoloogiate pretsedenditu hinnalangus, traditsioonilise elektritootmise keskkonnaprobleemid, mis iseäranis riike nagu Hiina või India on sundinud alternatiive otsima, 2015. aasta lõpus sõlmitud üleilmne kliimalepe, mille raames 90% riikidest lubas heitmete vähendamisega tegeleda just taastuvenergia abil ja taastuvenergia lahenduste parem valmisolek energiasüsteemis toimuvatele muutustega kohaneda.

Tehnoloogia areng on parandanud nii päikesepaneelide kui ka tuulikute tootlikkust, mis lubab paari aasta taguse ajaga võrreldes näiteks uutel moodsatel tuulikutel toota elektrit isegi kuni poole võrra rohkem. Seda ka Eestis. Hiljutised tuule- ning päikeseenergia vähempakkumised üle maailma on võidetud hindadega, mis on odavamad kui ükskõik millisest teisest uuest elektrijaamast toodetud energia.

Fossiilenergia entusiastidest riigitegelastel nagu Donald Trumpil, ei ole võimalik neid muutusi enam tagasi pöörata ja ignoreerida. Kivisöest elektritootmine, mis küttis tööstusrevolutsiooni, on jõudmas lõpule. 2014 a. oli esimene aasta 21. sajandil, mil kivisöe tarbimine vähenes – 0,9%, 2015-2016 aastatel on see trend ainult hoogu saanud. Kui veel mõne aasta eest nähti Indias uut ja suurt kivisöe tarbijat, siis nüüdseks on sealne päikeseelekter kivisöest suurusjärgu võrra odavam. India on juba teatanud ulatuslikust kivisöe projektide külmutamisest.

2016. aastal püsisid CO2 heitmed globaalselt samal tasemel eelmise aastaga, ehkki majandus kasvas 3,1%. Eelkõige panustasid vähenemisse kivisöe vähenenud kasutamisest toimunud muutused EL-s ja USAs.

Tehnoloogias toimuvad muutused ei jäta puudutamata ka meie kodumaist, põlevkivi keskset energeetikat. On groteskne, et olukorras kus OECD hiljutine raport „Keskkonnatoime ülevaated: Eesti“ tõdeb, et Eesti majandus on OECD riikidest kõige süsinikumahukam, kavandavad riigikogus menetluses olevad riiklikud arengukavad endiselt põlevkivist õlitootmise mitmekordistamist ning jätkamist põlevkivi otsepõletamisega elektrijaamades.

Riikliku põlevkivikeskse soovmõtlemise monumendiks on Auvere elektrijaam, millega lisandub riiklikult subsideeritud 300 megavatti uut põlevkivienergia tootmisvõimsust, olukorras kus Saksamaa, uue, taastuvenergial põhineva tööstusrevolutsiooni eestvedaja, teatab subsiidiumiteta meretuuleenergia ajastu saabumisest. Võrreldes Põhjamerega, kuhu Saksamaale kavandatavad tuulepargid rajatakse, on meie kodune Läänemeri tuuleenergia tootmise sõbralikum – tuuleolud on analoogsed, ent meri madalam ja rahulikum. Eestis on tänaseks kaks merealade planeeringut kehtestatud ja leitud head alad meretuuleenergia tootmiseks. Alustamisega viivitades jätame Eesti tööstusettevõtted ilma võimalusest selles valdkonnas kaasa lüüa ja Eesti majandusele lisandväärtust tekitada.

Taastuvenergia Koda koos paljude erialaseltside, teadlaste ja ekspertidega avaldas mõne kuu eest plaani, kuidas üleminek taastuvenergiale elektri- ja soojusmajanduses teostada. See on tehniliselt teostatav, majanduslikult otstarbekas ja lubab Eestil kasutada ära oma geograafilist eripära ning ressursipotentsiaali ning selle kasutamise kuluefektiivsust.

Me ei alusta tühjalt kohalt
Me ei alusta sugugi tühjalt kohalt. Alates 2007. aastast on sõltumatud energiatootjad elektritootmisse taastuvatest allikatest Eestis investeerinud enam kui 800 miljonit eurot. Taastuvenergiaga seotud töökohad moodustavad OECD andmetel juba 0.7% riigi tööhõivest (põlevkivi 1,5%).

Üleminek taastuvenergiale toob kaasa mitmed positiivsed sotsiaalmajanduslikud muutused nagu madalamad energiahinnad, keskkonnasääst ning parem elukeskkond ja selle tulemusena kasvaks riigi sisemajanduse kogutoodang keskmiselt 2,2% aastas. See plaan on konkreetne võimalus panna alus majanduse uuele kasvumootorile ning tutvustada Eestit taastuvenergia kompetentsikeskusena. See plaan omakorda mõjuks atraktiivsena gigatehasele uut asukohta otsivale Teslale või 100%-list taastuvenergia joont hoidvatele tehnoloogiahiidude serveriparkidele.
Vajalikud investeeringud tuleksid suures osas heitmekaubanduse tuludest ja taastuvenergia kaubanduse tuludest. Puuduoleva osa kataks erakapital tarbijat koormamata. Vajalik on riigipoolne ambitsioonikas siht, riigi ning ettevõtjate partnerlus ka selleks, et koos kohaliku taastuvenergia tootmisega annaks uus lähenemine võimaluse ka vast-tärganud kodumaise taastuvenergia tehnoloogiaarenduse hoogustamisele.

Saksamaale tulevad maailma esimesed turutingimustel rajatud meretuulepargid

Maailma uudisedaprill 20, 2017

Postimees, 20.04.2017

Saksamaa meretuulepargi vähempakkumise võitsid esimest korda ilma toetusteta projektid, mis tähendab, et tuulepargid rajatakse turutingimustel.

«Veebruaris, kui Tallinnas toimus rahvusvaheline meretuuleenergia konverents oli arutelu all ka meretuuleenergia hiljutine drastiline odavnemine. Mitmed eksperdid prognoosisid aga, et Saksamaa tänavusel vähempakkumisel ei näe nii madalaid hindu kui eelmisel aastal Taanis (49,9 EUR/MWh) ja Hollandis (51,6 EUR/MWh). Nad eksisid!» ütles Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen.

«Saksamaa vähempakkumise võitsid kolm meretuuleparki 0 toetusega, mis tähendab, et taastuvenergia tasu nendele elektrijaamadele ei maksta. See on esimest korda ajaloos kui meretuulepargid rajatakse turutingimustel,» lisas Kasonen.

Saksa riiklik võrguagentuur tunnistas meretuulepargi vähempakkumise võitjateks neli projekti koguvõimsusega 1,490 MW – Saksa energiatootja EnBW 900MW He Dreiht meretuulepark ;ning Taani energiagigandi DONG Energy Borkum Riffgrund II West (240 MW), Gode Wind 3 (110 MW) ja OWP West (240MW) merepargid. Gode Wind 3 meretuulepark võitis vähempakkumise hinnaga 60 eurot/MWh, teised kolm tuuleparki hakkavad energiat tootes saama vaid elektrituru hinda. Kõik tuulepargid rajatakse Põhjamerre.

DONG Energy põhjendas nii soodsa pakkumise tegemist võimsamate tuulikute (13-15MW), projektide suuruse ja asukohaga, kus keskmine tuul on üle 10 m/sek. Lisaeelised tulevad ka hoolduskeskuse lähedusest ning tuulikute pikemast elueast (30 aastat). Lisaks ei sisaldanud vähempakkumine võrgurajamise kulusid.

Saksamaal on järgmisel aastal tulemas ka teine vähempakkumiste voor meretuuleparkide rajamiseks koguvõimsusega 1,610 MW. Seejuures oodetakse meretuulikuid vähemalt 500MW võimsuses Läänemerre.

Viking Line’i parvlaev saab rootorpurje

Maailma uudised, Tehnoloogiaarendusveebruar 1, 2017

Tehnikamaailm, 01.02.2017

Arvutijuhtimise ja andmekontrolliga tuuleenergiasüsteeme tarniv Norsepower Oy Ltd allkirjastas Soome laevandusettevõttega Viking Line lepingu, et paigaldada veeldatud maagaasil töötavale parvlaevale M/S Viking Grace rootorpuri. Tegu saab olema maailma esimese veeldatud maagaasi ja tuuleenergia toimel liikuva hübriidlaevaga.

Viking Grace sõidab Turu saarestiku (Soome) ja Stockholmi (Rootsi) vahel ning on juba praegu üks kõige keskkonnahoidlikumaid parvlaevu maailmas. Norsepoweri tehnoloogia kasutuselevõtmine vähendab laeva heitmeid, kütusekulu ja sellega seotud kulutusi: süsinikuheide väheneb aastas umbes 900 tonni, mis tähendab 300 t veeldatud maagaasi kokkuhoidu aastas.

Ettevalmistused on juba käimas ja paigaldamine algab 2018. aasta II kvartalis. Viking Grace’ile kinnitatakse üks keskmise suurusega 24 m kõrgune ja 4 m läbimõõduga Norsepoweri rootorpuri, mis teeb sellest maailma esimese veeldatud maagaasi ja tuuleenergia toimel liikuva hübriidlaeva.

Norsepoweri rootorpuri, mille saab ilma pikema seisakuta paigaldada nii uuele kui ka juba kasutusel olevale laevale, on Flettneri rootori uuendatud versioon ehk pöörlev silinder, mis kasutab laeva tuuleenergia jõul edasiviimiseks nn Magnuse efekti. Täisautomaatne süsteem tuvastab, millal on kütuse säästmiseks piisavalt tugev tuul ja käivitab rootorid automaatselt.

Asjaosaliste kinnitusel on sõltumatu andmeanalüüs näidanud, et soodsa tuulega marsruutide, piisava suurusega rootorpurjede ja sobiva töökiiruse korral on aastas võimalik kokku hoida kuni 20% kütust.

Tehnoloogia majanduslikku otstarbekust tõestavad ka kaks väikest Norsepoweri rootorpurje, mis paigaldati Bore’i 9700 t veeremilaevale M/S Estraden. NAPA (juhtiv merendusandmete analüüsi, tarkvara ja teenuste pakkuja) mõõdetud ja sõltumatult kontrollitud rootorpurjelahendus vähendas Estradeni kütusekulu 6,1%.

Euroopa meretuuleparkidesse investeeriti mullu 18 miljardit eurot

Maailma uudisedjaanuar 26, 2017

BNS, 26.01.2017

Eelmisel aastal tegid investorid meretuuleparkide rajamiseks investeerimisotsuseid enam kui 18 miljoni euro eest, mis on rekordiline maht.

Kokku tehti investeerimisotsuseid mullu 11 projekti, mis maksid kokku 18,2 miljardit eurot ning investeeringute maht kasvas 2015. aasta tasemega võrreldes 39 protsenti, luues Euroopasse kokku 4948 megavatti uut tootmisvõimsust, vahendas Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon Wind Europe’i pressiteadet.

Möödunud aastal installeeriti Euroopasse 1558 megavatti meretuuleparkide tootmisvõimsust. Aasta vältel ühendati võrku kuus meretuuleparki ühtekokku 338 tuulikuga.

Euroopa tuuleenergia kogu installeeritud tootmisvõimsus on 12 631 megavatti, mis tuleneb 3589 tuuleturbiinist 10 Euroopa riigis.

Suurim lisatud tootmisvõimsus möödunud aastal oli 813 megavatti Saksamaal, 691 megavatti Hollandis ja 56 megavatti Ühendkuningriigis. Belgia alustas ehitamist küll 2016. aastal, kuid esimesed turbiinid hakaksid tööle 2017. aasta jaanuaris.

Installeeritud tootmisvõimsusest Euroopa meretuuleparkides moodustab 40,8 protsenti Ühendkuningriik, 32,5 protsenti Saksamaa, 10,1 protsenti Taani, 8,8 protsenti Holland, 5,6 protsenti Belgia, 1,6 protsenti Rootsi, 0,3 protsenti Soome, 0,02 protsenti Iirimaa, 0,04 protsenti Hispaania ja 0,02 protsenti Norra.

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes