• Eesti
  • English

Kõige tähtsam küsimus on kliima

Eesti uudised, Maailma uudised, Tuuleenergiaoktoober 10, 2018

Eesti Ekspress, Erik Moora. 10.10.2018

Peame lühikeste aastate jooksul leidma viisid, kuidas senist elukorraldust ja mugavuste taset hoides lõpetada oma ainsa koduplaneedi hävitamine.

„Kuule, 120kilone! Võta end kokku! Alusta dieediga kohe! Jõuluks olgu kaalul 80 ja mitte grammigi rohkem! Sul on kaks kuud aega. Hakka pihta!“

Kas tundub võimatu? Tundub niigi õnnetu inimese mõnitamisena? Pole isegi arutamist väärt, sest mis siin ikka enam teha annab?

Aga mis siis, kui see oleks elu ja surma küsimus? Kui jõululaupäeval jääksid ellu vaid need, kes suudavad mingist 80kiloste inimeste mõõdus august läbi pugeda – kas siis suhtuksime sellesse üleskutsesse kergekäeliselt?

Umbes sellise sõnumi edastas ÜRO kliimateadlaste eksperdirühm (jah, see, kuhu on koondunud maailma parim teadmine kliimamuutustest ja mis ühendab 195 maailma riiki) sel esmaspäeval oma värskes raportis meie koduplaneedile.

Keskkonnateadlaste sõnum pole kuigivõrd vähem radikaalne kui alguses toodud kaalunäide.

Kolm aastat tagasi Pariisis leppisid kõik maailma riigid kokku, et kliimasoojenemine tuleb hoida 2 kraadi piirides võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Veel lepiti kokku püüelda sinnapoole, et kasv piirduks 1,5 kraadiga.

Tegelikult, vaatamata väga tormilisele arengule taastuvenergeetikas, oleme täna hoopis kolmekraadise temperatuuritõusu kursil.

Ei hakka üldse arutama, mida kolm kraadi tähendaks. Praegune raport ütleb väga selgelt, et isegi 2 kraadi temperatuuritõusu oleks võrreldes 1,5 kraadiga ülipehmelt väljendudes katastroof. Hävinud liigid, viljatud põllud, uputatud linnad, sajad miljonid nälja ja kodu kaotamise tõttu liikvele läinud ja muu hulgas ka Euroopasse tungivad inimesed – need pole pelgalt ebameeldivad sõnad, vaid sellise stsenaariumi paratamatus.

Uus raport ütleb, et fossiilsete kütuste kasutamine tuleb lõpetada väga palju seniarvatust kiiremini. Küll tahaks lugeja siinkohal arvudega üle koormata, aga lihtsam on öelda, et hädavajalikud muutused pole vähem dramaatilised kui algul toodud kohmakas äkkdieedinäide.

Valikut meil tegelikult pole. Ka meil siin Eestis, kliimamuutustesse panustajate kõrgliigas. Me peame vabanema fossiilsete kütuste (ennekõike põlevkivi) kasutamisest, me peame tagama, et meie metsad oleksid jätkuvalt süsiniku sidujad, võimaluse korral senisest rohkem, me peame järsult vähendama süsinikuheitmeid transpordis, küttes, jäätmemajanduses, tööstuses. Lühidalt, kõikjal.

See kõlab nagu jutt, mida Eesti rohelisemad ja mürkrohelisemad on rääkinud aastaid. Kus te varem olite, on nende õigustatud küsimus. Miks te ei lõpeta majanduskasvu fetišeerimist keskkonna arvelt? Miks te ei kuula neid, kes tunnevad ökoloogiat, loodust ja selle tasakaalu?

Sellel on aga teine tahk, mida n-ö roheline pool ei taha sageli tunnistada. Et meil oleks mingitki lootust kliimaeesmärke täita, peame ütlema jah tuuleparkidele, kus see on vähegi võimalik (ja peame olema valmis vajadusel ära liigutama kaitseväe radareid). Me peame ütlema jah intensiivsele biomajandusele, mis toetub taastuvatele ressurssidele. Me peame vahel ütlema jah ka suurtööstusele, mis toodab suurt lisandväärtust energiatõhusalt ja asendab seega varasemad vähetootlikud töökohad. Me peame taluma palju sellist, mida esmapilgul sugugi ei tahaks.

Väga paljud loodust armastavad ja tõesti hästi tundvad kodanikud, näikse, ei tunne inimest kahjuks sama hästi. Muidu nad teaks, et ühiskond ei võta ilma raevu, võitluse, revolutsiooni ja kaoseta omaks tagasihoidlikumat, madalamat elatustaset, pikaajalist õiguste ja positsiooni kaotamist.

Seega peame me lühikeste aastate jooksul leidma viisid, kuidas senist elukorraldust ja harjumuspärast mugavuste taset hoides lõpetada oma ainsa koduplaneedi hävitamine ja kliima enneolematu untsukeeramine.

See on kogu maailma ja ka Eesti kõige põletavam probleem. Mitte vaesus, mitte tervishoid, mitte haridus – kõigis neis on inimkond ja selle edukamas otsas asuv Eesti teinud tohutuid edusamme.

Sel teemal tahaks kuulda julget, ausat, kompromissialdist ja edasiviivat arutelu.

Aga millest meie räägime neil valimistel? Mitte midagi muutvatest maksumuudatustest. Mitte kedagi aitavast parteilisest pensionitõusust. Mitte kuidagi meie rahvastikutrende muutvatest peretoetustest. Mitteeksisteerivast homopropagandast. Mitte midagi tähendavast „solidaarsusest“ ja „hoolimisest“ ja „inimkesksusest“ ja „teaduspõhisusest“.

Inglismaal hakkab tööle maailma suurim tuulepark

Maailma uudisedseptember 6, 2018

ERR, 06.09.2018

Suurbritannias, Inglismaa ranniku lähedal hakkab tööle maailma suurim tuulepark ja see suudab toota piisavalt elektrit ligi 600 000 majapidamise varustamiseks.

Inglismaa põhjaosas Cumbria krahvkonna ranniku lähistel asuvas Walney Extensioni tuulepargis on 87 tuulikut kokku 145 ruutkilomeetri suurusel alal. Tuulikute kõrgus on 95 meetrit, vahendasid ERR-i teleuudised.

Suurbritannia on üks paremaid tuuleenergia tootmise kohti maailmas. Aastaks 2030 on kavas tuuleenergia tootmist kahekordistada ja siis tuleb ligi kolmandik Suurbritannias vajaminevast elektrist tuulest.

Selle aasta esimeses kvartalis ületas Suurbritannias tuuleenergia esimest korda tuumaenergia kasutamise.

Nelja Energia: Läti taastuvenergia toetused pole sektorit arendanud

Maailma uudised, Tuuleenergiaaugust 7, 2018

BNS, 07.08.2018

Taastuvenergiafirma Nelja Energia juhatuse esimehe Martin Kruusi sõnul pole Läti taastuvenergia toetuste süsteemil õnnestunud seni taastuvenergiat arendada ning üle tuleks minna vähempakkumistele.

“Baltikumis on tuuleenergiat arendatud 2000. aastate algusest. Eestisse on tänaseks installeeritud tuulikuid koguvõimsusega veidi üle 300 megavati ja Leetu veidi alla 500 megavati. Lätis on selle aja jooksul olnud mitmeid erinevaid ideid, kuid reaalsuseks pole need saanud ja riigis on tuulikuid vaid 70 megavati ulatuses,” ütles Martin Kruusi BNS-ile.

“Aga kui üldisemalt rääkida, siis on roheliste sertifikaatide süsteem pigem ajalukku jääv ebastabiiline toetusskeem, mis on vahel võimaldanud küll suuri tulusid, kuid teistel aegadel viinud osa tootjaid makseraskustesse. Energeetika arengut selline ebakindel skeem ei toeta. Tänapäeval minnakse pigem üle vähempakkumistele, kus konkurentsis võidavad nii tarbijad läbi odavama energiahinna kui ka tuuleenergia tootjad rahavoo kindluse näol. Viimane omakorda võimaldabki pakkuda madalamat tootmishinda,” lisas Kruusi.

Läti majandusminister Arvils Ašeradens ütles eelmisel nädalal, et Läti taastuvenergia toetusi peaks tootjatele vähendama.

Minister märkis, et kui Läti liitumisel Euroopa Liiduga võeti kohustus toetada taastuvenergia tootjaid. Ašeradens tunnistas aga, et selle tegemiseks loodud kohustusliku ostukomponendi süsteem oli makromajanduslik viga. “See on meile maksma läinud enam kui 2 miljardit eurot, samas kui teistes riikides olid kulud palju väiksemad,” rääkis minister.

Majandusministeeriumi andmetel läks praegune taastuvenergia toetamise süsteem 2017. aastal riigile maksma 266,3 miljonit eurot ehk 1 protsendi Läti SKP-st. Majandusministri hinnangul ei tohiks selline toetus ületada aga 0,3 protsenti.

“Läti kohustuslik ostusüsteem on palju kulukam kui naaberriikides. Lätis ulutavad subsiidiumid elektritootjatele 1 protsendini SKP-st, Eestis aga vaid 0,3 protsendini SKP-st,” märkis Ašeradens ja lisas, et Läti eesmärk oleks saada taastuvenergiatoetus Eestiga samale tasemele.

Ašeradens teatas kolmapäeval ka, et kohustuslik ostukomponent kaotatakse elektrihindadest kolme aasta jooksul ja roheenergia toetamiseks võetakse kasutusele teistsugused meetmed.

Leedu konkurentsiamet kiitis heaks Nelja Energia ja Enefiti ühinemise

Eesti uudised, Maailma uudised, Tuuleenergiaaugust 6, 2018

BNS, 06.08.2018

Leedu konkurentsiamet kiitis heaks Eesti Energia tütarfirma Enefit Green taotluse Leedus ja Eestis tuuleparke omava Nelja Energia omandamiseks.

Leedu konkurentsiamet andis Enefit Greenile Nelja Energias täisosaluse omandamiseks pühapäeval. Läti konkurentsiamet kiitis ühinemise heaks 11. juulil ning Eesti konkurentsiamet võttis juuli keskel lisaaega otsuse kujundamiseks.

Nelja Energia AS suuromanik Vardar Eurus AS ja väikeaktsionärid sõlmisid mai lõpus aktsiate müügilepingu Eesti Energia AS-i tütarettevõttega Enefit Green AS. Tehing tooks jõustumisel kaasa kõigi Nelja Energia aktsiate müümise Eesti Energia tütarfirmale.

Enefit Green maksab Nelja Energia ostmise eest 289 miljonit eurot, millele lisaks võtab Enefit Green üle Nelja Energia laenud 204 miljoni euro ulatuses.

Enefit Greeni taastuvelektri toodang kasvab Nelja Energia omandamisel tänaselt 0,4 teravatt-tunnilt üle 1 teravatt-tunnini ehk pea kolm korda. Enefit Green tootis mullu 372 gigavatt-tundi taastuvenergiat.

Enefit Greenile kuulub neli tuuleparki võimsusega 111 megavatti, kolm koostootmisjaama Eestis ja Lätis, üks hüdroelektrijaam ning üks päikeseelektrijaam. Enefit Green toodab energiat tuulest, biomassist, veest, segaolmejäätmetest ja päikesest.

Nelja Energia on Baltikumi suurim taastuvenergia tootja, omades Eestis ja Leedus 17 tuuleparki koguvõimsusega 287 megavatti. Lisaks avas Nelja Energia mullu Lätis biomassil töötava 3,9-megavatise elektri ja 19,2-megavatise soojuse koostootmisjaama, ning 140 000-tonnise aastatoodanguga pelletitehase. Nelja Energial on ka väikeosalus kahes Eesti biogaasijaamas. Möödunud aastal tootis Nelja Energia 804 gigavatt-tundi taastuvenergiat.

Tehing puudutab 100 protsenti Nelja Energia aktsiaid. Vardar AS müüb oma tütarettevõtte Vardar Eurus 77-protsendilise enamusosaluse Nelja Energiasning ülejäänud 23 protsenti aktsiatest omandatakse Eesti investoritelt, Martin Kruusale kuuluvalt Solarcom OÜ-lt ja Kalle Kiigskele kuuluvalt Atradius OÜ-lt, kes mõlemad kuuluvad Nelja Energia juhtkonda ning Peeter Männi Ivard OÜ-t, Aivar Berzini Vestman Energia AS-ilt, Jüri Mõisa JMB Investeeringute OÜ-lt, Hannes Tamjärve HTB Investeeringute OÜ-lt, Ambient Sound Investments OÜ-lt, United Partners Investments OÜ-lt ja Kakssada Kakskümmend Volti OÜ-lt.

ELi energeetikaboss tahab karmimaid CO2 eesmärke

Maailma uudisedjuuli 30, 2018

Delfi Ärileht, 30.07.2018

uroopa Liidu kliimameetmete ja energiaküsimuste volinik tahab sügisese ÜRO kliimakohtumise valguses, et liikmesriigid seaksid endale uued süsihappegaasi emissioonide vähendamise eesmärgid.

Euroopa Liidus on juba praegu ühed maailma ambitsioonikamad eesmärgid, kuid euroliidu kliimameetmete ja energiaküsimuste volinik Miguel Arias Cañete soovib, et liigutakse veelgi kaugemale, kirjutab Briti majandusleht Financial Times.

Pärast seda, kui USA Pariisi kliimakokkuleppest loobus, on Euroopa Liit jätkanud süsinikusaaste vähendamise eestkõnelejana.
Cañete ettepaneku kohaselt peaks euroliit võtma eesmärgiks vähendada aastaks 2030 CO2 saastet 1990. aasta tasemega võrreldes 45%. Praegune eesmärk on 40%. Euroliidu ametliku eesmärgi tõstmiseks peavad liikmesriigid selle heas kiitma.

Cañete kinnitusel tuleb aastaks 2030 vähemalt poolt elektritootmisest taastuvatest allikatest.
Uute energeetika eesmärkide saavutamine nõuab aastatel 2021-2030 avaliku ning erasektori investeeringutena 379 miljardit eurot, lisaks tuleb igal aastal suurendada taastuvate energiakandjate paigaldamise mahtu 50%.

Cañete möönis, et detsembris Poolas Katowices toimu ÜRO kliimakohtumine saab olema raske. 2015. aastal Pariisi kliimakokkuleppe allkirjastanud riigid püüavad kokku leppida pakti tagamiseks ühistes reeglites.

Igatahes ei ole ettevalmistavatel läbirääkimistel, mida tuntakse COP24 nime all, edu saavutatud, sest ei ole suudetud kokku leppida, kas reeglid peaksid olema kõikidele ühised või peaks olema eraldi reeglid arenenud ja arenevatele riikidele.

ABB Grupp võitis 150 miljoni tellimuse, et ühendada elektrivõrguga maailma suurim avamere-tuulepark

Maailma uudised, Tuuleenergiajuuli 13, 2018

Postimees, 13.07.2018

ABB võitis Taani energiaettevõtte Ørsted (endise nimega Dong Energy) tellimuse, mille väärtus on üle 150 miljoni dollari. Projekti raames ühendatakse Suurbritannia elektrivõrku Hornsea Two avamere-tuulepark, mis pürgib maailma suurimaks omataoliseks.

Hornsea Two on Põhjameres Yorkshire’i rannikust umbes 100 kilomeetri kaugusel asuv 1400-megavatine tuuleenergia arendusprojekt. Kui see valmis saab, suudab see keskkonnasäästliku elektrienergiaga varustada üle 1,3 miljoni majapidamise aastas. See lisaenergiaallikas toetab Suurbritannia Humberi piirkonna majanduskasvu ja aitab Suurbritannial saavutada oma eesmärki toota 2020. aastaks 15 protsenti vajaminevast energiast taastuvatest allikatest, teatas ABB.

Loe edasi Postimehe veebist.

Radikaalsed muutused elektritootmises on käes: tuuleparke rajatakse ilma toetusteta, päikeseenergia hinnad on poole võrra langenud

Eesti uudised, Maailma uudised, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergiajuuli 1, 2018

Delfi Ärileht, 01.07.2018

2017. aasta tõi järjekordsed rekordilised hinnalangused taastuvenergia ja aku-tehnoloogiates. Üldine hinnalangus on tingitud käimasolevatest tehnoloogiaarendustest ja mastaabisäästu kasvust tooraine, tootmise, hangete ja ehituse osas ning odava kapitali kättesaadavuse paranemisest, kirjutab Eesti Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist.
Juba viiendat aastat avaldab Taastuvenergia Koda aastaraamatu, mis annab ülevaate taastuvenergia arengutest ja vajalikest muudatustest energeetikasektoris. Aastatega on muutuste tempo üha kiirenenud ja see on nii tarbijatele, majandusele laiemalt kui ka looduskeskkonnale hea uudis.

Võrreldes päikeseelektrijaamade 2015. aasta vähempakkumiste tulemusi 2017. aastaga, siis on hinnad langenud 50%. 2017. aastal purustati päikeseelektrijaamade odavhinna rekord neljal korral. Aastale pani punkti Mehhiko vähempakkumine, mis võideti hinnaga 19,7 USD/MWh. Bloomberg ennustab aga 2018. aastaks PV paneelide hinnalanguseks pöörased 34%.

Analoogsed on liikumised ka tuuleenergia sektoris. Maismaatuuleenergia vähempakkumiste suurimaid hinnalangusi on hiljaaegu näidanud Põhja-Ameerika. Kanadas langesid hinnad aastaga 60% ja Mehhikos 50%. USAs võitis Xcel Energy detsembris Colorados vähempakkumise uue USA odavusrekordiga 18.1 USD/MWh. Colorado vähempakkumistelt tuli ka teine hinnauudis, mille kohaselt tuulikute ja akusalvestuse kombinatsioon osutus soodsamaks kui olemasolevate kivisöejaamade töö jätkamine. Akude hinnad langesid aastaga 24%, mis on pea kaks korda oodatust kiirem.

Meretuuleenergias aga on hinnalangused veelgi drastilisemad. Kahe aastaga on vähempakkumistel hinnad alanenud 3 korda. 2015. aastal võideti Taanis meretuuleenergia vähempakkumised 128 EUR/MWh, siis tänavu on juba teada antud, et esimene meretuulepark Hollandis rajatakse turuhinna vastu täiendavate subsiidiumiteta.

Investeerimispank Lazard hinnangul on uute taastuvenergia võimsuste ehitamine ning opereerimine muutunud paljudes riikides odavamaks võrreldes olemasolevate kivisöe ja tuumajaamade jätkuva kasutamisega. See trend saab ka mitmete teiste analüütikute hinnangul valdavaks kogu maailmas, sealhulgas arenenud turgudel.

Tehnoloogia hinnalangus peegeldub ka uutes võimsustes, mida eelmisel aastal lisandus taastuvenergia sektoris jällegi rekordiliselt. Bloombergi andmetel võeti möödunud aastal kasutusse kokku rekordilises 160 GW mahus taastuvenergia lahendusi, millest 98 GW oli päikeseenergial ja 56 GW tuuleenergial põhinevad. Päikeseelektrijaamu rajati mullu rohkem kui kivisöe, maagaasi ja õlikütustel töötavaid saastavaid elektrijaamu kokku.

Taastuvenergia osakaal 80%

Need trendid on veelgi reljeefsemad Euroopas. Taastuvenergia osakaal uutest lisandunud elektrienergia tootmisvõimsustest on juba aastaid olnud üle 80%. Euroopas moodustas enamiku investeeringutest taastuvenergiasse investeeringud tuuleenergiasse. Aasta pärast on tuuleenergia installeeritud koguvõimsuselt EL-s esikohal. Iga aastaga läheb kasutusest välja aina suurem hulk saastavaid elektritootmisvõimsusi. Kaheksa EL riiki on teavitanud kavadest loobuda kivisöe kasutamisest. EL on revideerimas oma kliima ja taastuvenergiaeesmärke kõrgemaks, seades seeläbi saastavad riigid üha suurema surve alla. Energiatootjatel, kellel on ambitsiooni elektritootmises portfelli kasvatada, saavad seda teha sisuliselt ainult taastuvenergeetikas.

Taastuvenergia on jõuliselt ennast kehtestamas ka siinses regioonis. Leedu energiatururegulaator on kinnitanud järgmise tuuleenergia vähempakkumise hinnalae tasemel 41€/MWh. See sisaldab nii subsiidiumit kui ka tulu elektribörsilt. Näiteks käesoleva aasta märtsis ja veebruaris selline tuulepark ei saaks üldse toetust, aprillis oleks aga toetusmäär olnud 0,82 €/MWh kohta. Soomes ehitatakse esimene maismaatuulepark ilma toetusteta. Lähiajal kuuleme selliseid uudiseid veelgi.

Kui 2017. aastal jätkus globaalselt taastuvenergia kiire kasutusele võtmise trend, siis Eestis lisandus taastuvenergia võimsusi leigelt, jäädes 23,9 MW mahuga alla ka 2016. aastale, rääkimata kümnendi esimese poole tippaegadest. Investeeringuid on pärssinud ebaselge riigi taastuvenergia poliitika ning riigiasutuste vastuseis uutele tuulepargiarendustele on järjest süvenev.

Eestis võimalused piiratud

Kuid ka Eestil oleks võimalik toimuvatest muutustest osa saada. Erasektori võimalused siin on aga piiratud. Suurimateks takistuseks sektori arengus on saamas mitmesugused administratiivtõkked. Arenduskulude vähendamiseks oleks Eestis vajalik administratiivmenetluste aegu lühendada ja menetlusi vähendada. Võrguga liitumise kulu vähendamiseks tuleks kaaluda Saksamaa või Taani eeskujul liitumiskulu sotsialiseerimist ja liitumistingimuste lihtsustamist. Positiivseid samme viimases osas on astumas riiklik võrguettevõte Elering.

Väga oluliseks komponendiks on sektori arengut toetav investeerimiskeskkond. Riigi poolt oleks vajalik avalikustada juba käesolevast aastast ettevaatav vähempakkumiste ajakava konkreetsete taastuvenergia ostmise kogustega millega sektori ettevõtted arvestada saaksid. See annaks ka selge vastuse, milliste hindadega Eestis taastuvenergiat arendada saaks. Vähempakkumiste kulu saaks katta EL heitmekaubanduse kvooditulust, millest hetkel veel Auvere põlevkivielektrijaama ehitamist kinni makstakse.

Juhul kui taastuvenergia arendamine oleks riiklikuks sihiks, siis uute investeeringute tulemusena taastuvenergiale üleminekul kasvaks riigi sisemajanduse kogutoodang keskmiselt 2,2% aastas. Meil oleks riigina võimalus panna pikaajaline alus majanduse uuele kasvumootorile ning tutvustada Eestit taastuvenergia kompetentsikeskusena.

Kas täiemahuline üleminek taastuvenergiale on võimalik? Teadlased võtsid müüdid ühekaupa ette

Maailma uudisedmai 22, 2018

Delfi Forte, 22.05.2018

Saksamaa, Lõuna-Aafrika Vabariigi, Soome, Hollandi ja Taani teadlaste koostöös ilmunud uurimuse kohaselt on sajaprotsendiline energia saamine taastuvatest energiaallikatest täiesti võimalik.
Uurimus oli vastuseks eelmisel aastal teadusväljaandes Renewable and Sustainable Energy Reviews ilmunud artiklile, kus teadlane Benjamin Heard ja ta kolleegid esitasid oma argumendid sajaprotsendilise taastuvenergiale ülemineku vastu.

Näiteks tõid Heard ja ta kolleegid välja, et taastuvenergial põhinevad süsteemid ei saa toimida madala intensiivsusega päikesekiirguse ja tuulega oludes. Samuti tõid nad välja, et sellise suure variatsiooniga elektritootmises on väga keeruline hoida võrku stabiilsena.

“Kuigi paljud Heardi artiklis tõstatatud probleemid on olulised, tuleb aru saada, et tänaste tehniliste võimalustega on võimalik need probleemid lahendada,” kommenteeris uurimust Dr. Tom Brown Karlsruhe Tehnoloogiainstituudist, kes oli ka üks uue uurimuse autoritest.

“Veel enam, need lahendused on ka täiesti taskukohased, eriti arvestades järjest langevaid tuule-ja päikeseenergia hindu,” lisas omalt poolt Lappeenranta Tehnikaülikooli professor Christian Breyer, samuti üks uurimuse kaasautoritest.

Teadlased tõid näiteks välja, et halvima variandi puhul, kui tuule ja päikeseenergia tootlikkus on madal, on võimalik taastuvenergia tootmiseks kasutada vesinikku või sünteetilist gaasi. Seda muidugi juhul, kui import-eksport, hüdroenergia ja akutehnoloogiate kasutamine ei suuda tekkivat energiavaakumit täita.

Võrgustabiilsuse tagamiseks on teadlaste sõnul olemas palju tehnilisi vahendeid. Näitena on toodud roteeruvad võrgustabilisaatorid ja uued, elektroonikapõhised lahendused. Teadlased käisid näiteid selliste vahendite kohta kogumas üle kogu maailma alates Tansaaniast lõpetades Taaniga.

“Meie uurimus võtab need müüdid ühekaupa koost lahti ja vastab neile,” kommenteeris uuringut samuti selle autoriks olnud Aalborgi Ülikooli teadlane Brian Vad Mathiesen. “Nüüd lähme tagasi oluliseima juurde ja otsime odavaid võimalusi, et fossiilkütused meie energiasüsteemist eemaldada ning seeläbi lahendada kliima-ja terviseprobleemid, mida nende kasutamine kaasa toob.”

Loe uurimust täismahus siin.

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes