• Eesti
  • English

Jutt Eesti taastuva energia heldest toetamisest on müüt

Eesti uudised, Maailma uudisedmai 29, 2017

Delfi Ärileht, 29.05.2017

Eesti subsideerib taastuvat energiat kõigest viiendikuga EL-i keskmisest, selgus hiljutisest raportist.

Euroopa energiaturu regulaatorite nõukogu CEER 2015. aasta andmeil põhineva raporti järgi on EL-i keskmine ühele megavatt-tunnile taastuvatest allikatest toodetud energiale makstav toetus 110,22 eurot. Eesti seevastu toetas ühe megavatt-tunni taastuva energia tootmist 22,62 euroga.

„Jutud, et meie taastuvenergia toetusskeem on põhjendamatult helde, ei pea paika,” märkis Eesti taastuvenergia koja juht Rene Tammist. „Kümme aastat on toetusskeem püsinud muutumatuna, toona oli toetuste tase teistega võrreldes kõrgem,” ütles ta.

Tammisti sõnul pärsib madal toetustase taastuvasse energeetikasse tehtavaid investeeringuid, sest investorid kasumit eriti ei näe. „Siinsete tootjate tootlused on võrreldes Euroopa Liidu keskmiste näitajatega kõvasti madalamad,” ütles ta. „Samas on meie taastuvenergia arendused tehtud väga kulutõhusad.”

„Mõju investeeringutele on otseselt näha. Eesti on muu Euroopaga võrreldes taastuvenergiatootmiselt edetabeli tagumises otsas. Mullu kukkusime veel kahe koha võrra,” sõnas Tammist.

Piisav toetusskeem

Majandusministeeriumi energeetikaga tegeleva asekantsleri Ando Leppimani sõnul on Eestis taastuva elektri toetusskeem sätestatud elektrituruseadusega, mille järgi makstakse taastuva elektri tootmise eest toetust 53,7 eurot megavatt-tunnist. „Toetusskeem on olnud piisav, et täita Eesti võetud taastuvelektri eesmärgid 2020. aastaks,” ütles ta.

Leppiman juhtis tähelepanu, et CEER-i uuring arvutab toetust elektritootmise kohta, seadus aga sätestab toetuse tarbimise kohta. Eesti toodab rohkem elektrit kui tarbib, näiteks 2015. aastal umbes viiendiku võrra rohkem, sellepärast toetuste määrad ei klapigi.

Elektritootmise maht on suur põlevkiviga köetavate elektrijaamade tõttu. Nood jaamad on Tammisti sõnul ühtlasi ka üks peamisi põhjuseid, miks Eesti toetab taastuvat energiat nii tagasihoidlikult. „Meil on väga tugev fossiilse energia lobi,” ütles ta.

Eestist vähem toetavad taastuvat energeetikat CEER-i uuringu järgi üksnes Põhjamaad Norra, Rootsi ja Soome. Euroopa Liitu mittekuuluv Norra maksab iga toodetud megavatt-tunni kohta kõigest 16,2 eurot toetust. Erinevus Eestist on selles, et Norra saab enamiku energiat suurtest hüdroelektrijaamadest, millest lõviosa toetust ei saagi. Niisiis on taastuva energeetika osakaal toetustetagi suur ja enamik tootjaid saab ilma toetusteta hakkama. Ka Rootsis on suurtel hüdrojaamadel suur osakaal, Soome omakorda on taastuvast energeetikast vähe huvitatud oma tuumajaamade tõttu.

See-eest toetavad lõunanaabrid lätlased oma taastuva energia tootjaid keskmiselt 117,61 euroga megavatt-tunnist, mis ületab isegi Euroopa keskmist. Suurima osa toetusest saavad Lätis hüdroenergia tootjad, tuuleenergia toetus on 67,28 eurot MWh.

Leedu taastuva energia toetus on Eesti omaga sarnasel tasemel pea kõigis valdkondades, välja arvatud päikeseenergia, mille iga toodetud megavatt-tund saab 116,68 eurot toetust.

Seadus on muutmisel

Edaspidi loodab majandusministeerium taastuvale energiale veel vähem peale maksta. „Praegu on riigikogu menetluses elektrituruseaduse taastuvelektri toetusskeemi muutmine viisil, et tulevikus hangitakse uut taastuvelektrit vähempakkumise raames,” rääkis Leppiman. „Arvestades taastuvelektri tootmistehnoloogiate hinnalangust viimastel aastatel, võib prognoosida ka taastuvenergia toetuse olulist langust uute projektide jaoks.”

Vähempakkumise teed on läinud ka Taani, kes saab suure osa oma energiast avamere tuuleparkidest. Viimaste vähempakkumiste tulemused olid Taanis mõneti jahmatavad, sest need võideti nulliga – tuuleparkide operaatorid ei tahtnudki subsiidiume.

Tammisti sõnul pooldatakse ka taastuvenergia kojas vähempakkumisi, kuid need peaksid olema sellised, et iga energiatootja peaks konkureerima endasugustega – näiteks päikeseenergia tootjad oma lahtris, maismaatuulepargid omas, mikrotootjad omakorda omavahel.

Miljonid kuluvad liitumistasule

Üks Eestis taastuva energia arendamist pärssiv tegur on taastuvenergia koja juhi Rene Tammisti sõnul uute arenduste liitumistasud, mis võivad küündida miljonite eurodeni.

„Mõnikord on liitumistasu suurem kui investeering elektritootmisseadmetesse. Ja võib juhtuda, et liitumistasu suuruse tõttu jäetakse investeering üldse tegemata,” selgitas Tammist.

„Olen kuulnud isegi saja miljoni euroni küündivast liitumistasust,” lisas ta, kuid keeldus konkreetset projekti nimetamast. „Neil inimestel on vaja elektrivõrkudega koostööd teha, nad ei taha pahandusi.”

Seevastu võtab näiteks taastuva energeetika arendamisest huvitatud Taani riik Tammisti sõnul uute elektritootmisüksuste, isegi meretuuleparkide liitumistasu enda kanda. „Sellest oleks ka Eestis kõvasti abi,” kinnitas ta.

● Eesti toodab rohkem elektrit kui tarbib, sellepärast toetuste määrad ei klapigi.
● Soome on taastuvast energeetikast vähe huvitatud oma tuumajaamade tõttu.
● Taanis tuuleparkide operaatorid ei tahtnudki subsiidiume.

Rene Tammist: toetustevaba meretuuleenergia veab uut tööstusrevolutsiooni, on aeg see ka Eestis käima lükata

Eesti uudised, Maailma uudised, Tuuleenergiaaprill 28, 2017

Delfi, Rene Tammist (Eesti Taastuvenergia Koja juht). 28.04.2017

13. aprillil üllatas Saksamaa riiklik Bundesnetzagentur avalikkust teatega, et esmakordselt Euroopas rajatakse meretuulepargid ilma toetusteta. Eesti, panustades iganenud põlevkivienergeetikale ja ignoreerides globaalseid megatrende, kaotab konkurentsis.

Tuuleparkide arendaja Dong Energy selgitas toetusteta tuuleparkide tegemise võimalikkust võimsamate tuulikute (13-15MW), projektide suuruse ja asukohaga. Lisaeelised tulevad vähenenud hoolduskuludest ning tuulikute pikemast elueast. Lisaks ei sisaldanud vähempakkumine võrgurajamise kulusid. Arvatavasi mängivad olulist rolli ka pikk ja odav raha ja kasvanud kasutustegur. Meretuuleenergia on seega saavutanud roheenergeetikute poolt igatsetud võrgupariteedi. Seda erakordselt madalate elektrienergia börsihindade juures.
Ideaalne torm?

Energeetikas toimub ideaalne torm
Energeetikas hetkel toimuvat võib kirjeldada nn ideaalse tormina, kus erinevad asjaolud langevad kokku, luues ideaalsed tingimused taastuvenergia arenguks. Seda kannustavad taastuvenergia tehnoloogiate pretsedenditu hinnalangus, traditsioonilise elektritootmise keskkonnaprobleemid, mis iseäranis riike nagu Hiina või India on sundinud alternatiive otsima, 2015. aasta lõpus sõlmitud üleilmne kliimalepe, mille raames 90% riikidest lubas heitmete vähendamisega tegeleda just taastuvenergia abil ja taastuvenergia lahenduste parem valmisolek energiasüsteemis toimuvatele muutustega kohaneda.

Tehnoloogia areng on parandanud nii päikesepaneelide kui ka tuulikute tootlikkust, mis lubab paari aasta taguse ajaga võrreldes näiteks uutel moodsatel tuulikutel toota elektrit isegi kuni poole võrra rohkem. Seda ka Eestis. Hiljutised tuule- ning päikeseenergia vähempakkumised üle maailma on võidetud hindadega, mis on odavamad kui ükskõik millisest teisest uuest elektrijaamast toodetud energia.

Fossiilenergia entusiastidest riigitegelastel nagu Donald Trumpil, ei ole võimalik neid muutusi enam tagasi pöörata ja ignoreerida. Kivisöest elektritootmine, mis küttis tööstusrevolutsiooni, on jõudmas lõpule. 2014 a. oli esimene aasta 21. sajandil, mil kivisöe tarbimine vähenes – 0,9%, 2015-2016 aastatel on see trend ainult hoogu saanud. Kui veel mõne aasta eest nähti Indias uut ja suurt kivisöe tarbijat, siis nüüdseks on sealne päikeseelekter kivisöest suurusjärgu võrra odavam. India on juba teatanud ulatuslikust kivisöe projektide külmutamisest.

2016. aastal püsisid CO2 heitmed globaalselt samal tasemel eelmise aastaga, ehkki majandus kasvas 3,1%. Eelkõige panustasid vähenemisse kivisöe vähenenud kasutamisest toimunud muutused EL-s ja USAs.

Tehnoloogias toimuvad muutused ei jäta puudutamata ka meie kodumaist, põlevkivi keskset energeetikat. On groteskne, et olukorras kus OECD hiljutine raport „Keskkonnatoime ülevaated: Eesti“ tõdeb, et Eesti majandus on OECD riikidest kõige süsinikumahukam, kavandavad riigikogus menetluses olevad riiklikud arengukavad endiselt põlevkivist õlitootmise mitmekordistamist ning jätkamist põlevkivi otsepõletamisega elektrijaamades.

Riikliku põlevkivikeskse soovmõtlemise monumendiks on Auvere elektrijaam, millega lisandub riiklikult subsideeritud 300 megavatti uut põlevkivienergia tootmisvõimsust, olukorras kus Saksamaa, uue, taastuvenergial põhineva tööstusrevolutsiooni eestvedaja, teatab subsiidiumiteta meretuuleenergia ajastu saabumisest. Võrreldes Põhjamerega, kuhu Saksamaale kavandatavad tuulepargid rajatakse, on meie kodune Läänemeri tuuleenergia tootmise sõbralikum – tuuleolud on analoogsed, ent meri madalam ja rahulikum. Eestis on tänaseks kaks merealade planeeringut kehtestatud ja leitud head alad meretuuleenergia tootmiseks. Alustamisega viivitades jätame Eesti tööstusettevõtted ilma võimalusest selles valdkonnas kaasa lüüa ja Eesti majandusele lisandväärtust tekitada.

Taastuvenergia Koda koos paljude erialaseltside, teadlaste ja ekspertidega avaldas mõne kuu eest plaani, kuidas üleminek taastuvenergiale elektri- ja soojusmajanduses teostada. See on tehniliselt teostatav, majanduslikult otstarbekas ja lubab Eestil kasutada ära oma geograafilist eripära ning ressursipotentsiaali ning selle kasutamise kuluefektiivsust.

Me ei alusta tühjalt kohalt
Me ei alusta sugugi tühjalt kohalt. Alates 2007. aastast on sõltumatud energiatootjad elektritootmisse taastuvatest allikatest Eestis investeerinud enam kui 800 miljonit eurot. Taastuvenergiaga seotud töökohad moodustavad OECD andmetel juba 0.7% riigi tööhõivest (põlevkivi 1,5%).

Üleminek taastuvenergiale toob kaasa mitmed positiivsed sotsiaalmajanduslikud muutused nagu madalamad energiahinnad, keskkonnasääst ning parem elukeskkond ja selle tulemusena kasvaks riigi sisemajanduse kogutoodang keskmiselt 2,2% aastas. See plaan on konkreetne võimalus panna alus majanduse uuele kasvumootorile ning tutvustada Eestit taastuvenergia kompetentsikeskusena. See plaan omakorda mõjuks atraktiivsena gigatehasele uut asukohta otsivale Teslale või 100%-list taastuvenergia joont hoidvatele tehnoloogiahiidude serveriparkidele.
Vajalikud investeeringud tuleksid suures osas heitmekaubanduse tuludest ja taastuvenergia kaubanduse tuludest. Puuduoleva osa kataks erakapital tarbijat koormamata. Vajalik on riigipoolne ambitsioonikas siht, riigi ning ettevõtjate partnerlus ka selleks, et koos kohaliku taastuvenergia tootmisega annaks uus lähenemine võimaluse ka vast-tärganud kodumaise taastuvenergia tehnoloogiaarenduse hoogustamisele.

Saksamaale tulevad maailma esimesed turutingimustel rajatud meretuulepargid

Maailma uudisedaprill 20, 2017

Postimees, 20.04.2017

Saksamaa meretuulepargi vähempakkumise võitsid esimest korda ilma toetusteta projektid, mis tähendab, et tuulepargid rajatakse turutingimustel.

«Veebruaris, kui Tallinnas toimus rahvusvaheline meretuuleenergia konverents oli arutelu all ka meretuuleenergia hiljutine drastiline odavnemine. Mitmed eksperdid prognoosisid aga, et Saksamaa tänavusel vähempakkumisel ei näe nii madalaid hindu kui eelmisel aastal Taanis (49,9 EUR/MWh) ja Hollandis (51,6 EUR/MWh). Nad eksisid!» ütles Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Tuuliki Kasonen.

«Saksamaa vähempakkumise võitsid kolm meretuuleparki 0 toetusega, mis tähendab, et taastuvenergia tasu nendele elektrijaamadele ei maksta. See on esimest korda ajaloos kui meretuulepargid rajatakse turutingimustel,» lisas Kasonen.

Saksa riiklik võrguagentuur tunnistas meretuulepargi vähempakkumise võitjateks neli projekti koguvõimsusega 1,490 MW – Saksa energiatootja EnBW 900MW He Dreiht meretuulepark ;ning Taani energiagigandi DONG Energy Borkum Riffgrund II West (240 MW), Gode Wind 3 (110 MW) ja OWP West (240MW) merepargid. Gode Wind 3 meretuulepark võitis vähempakkumise hinnaga 60 eurot/MWh, teised kolm tuuleparki hakkavad energiat tootes saama vaid elektrituru hinda. Kõik tuulepargid rajatakse Põhjamerre.

DONG Energy põhjendas nii soodsa pakkumise tegemist võimsamate tuulikute (13-15MW), projektide suuruse ja asukohaga, kus keskmine tuul on üle 10 m/sek. Lisaeelised tulevad ka hoolduskeskuse lähedusest ning tuulikute pikemast elueast (30 aastat). Lisaks ei sisaldanud vähempakkumine võrgurajamise kulusid.

Saksamaal on järgmisel aastal tulemas ka teine vähempakkumiste voor meretuuleparkide rajamiseks koguvõimsusega 1,610 MW. Seejuures oodetakse meretuulikuid vähemalt 500MW võimsuses Läänemerre.

Viking Line’i parvlaev saab rootorpurje

Maailma uudised, Tehnoloogiaarendusveebruar 1, 2017

Tehnikamaailm, 01.02.2017

Arvutijuhtimise ja andmekontrolliga tuuleenergiasüsteeme tarniv Norsepower Oy Ltd allkirjastas Soome laevandusettevõttega Viking Line lepingu, et paigaldada veeldatud maagaasil töötavale parvlaevale M/S Viking Grace rootorpuri. Tegu saab olema maailma esimese veeldatud maagaasi ja tuuleenergia toimel liikuva hübriidlaevaga.

Viking Grace sõidab Turu saarestiku (Soome) ja Stockholmi (Rootsi) vahel ning on juba praegu üks kõige keskkonnahoidlikumaid parvlaevu maailmas. Norsepoweri tehnoloogia kasutuselevõtmine vähendab laeva heitmeid, kütusekulu ja sellega seotud kulutusi: süsinikuheide väheneb aastas umbes 900 tonni, mis tähendab 300 t veeldatud maagaasi kokkuhoidu aastas.

Ettevalmistused on juba käimas ja paigaldamine algab 2018. aasta II kvartalis. Viking Grace’ile kinnitatakse üks keskmise suurusega 24 m kõrgune ja 4 m läbimõõduga Norsepoweri rootorpuri, mis teeb sellest maailma esimese veeldatud maagaasi ja tuuleenergia toimel liikuva hübriidlaeva.

Norsepoweri rootorpuri, mille saab ilma pikema seisakuta paigaldada nii uuele kui ka juba kasutusel olevale laevale, on Flettneri rootori uuendatud versioon ehk pöörlev silinder, mis kasutab laeva tuuleenergia jõul edasiviimiseks nn Magnuse efekti. Täisautomaatne süsteem tuvastab, millal on kütuse säästmiseks piisavalt tugev tuul ja käivitab rootorid automaatselt.

Asjaosaliste kinnitusel on sõltumatu andmeanalüüs näidanud, et soodsa tuulega marsruutide, piisava suurusega rootorpurjede ja sobiva töökiiruse korral on aastas võimalik kokku hoida kuni 20% kütust.

Tehnoloogia majanduslikku otstarbekust tõestavad ka kaks väikest Norsepoweri rootorpurje, mis paigaldati Bore’i 9700 t veeremilaevale M/S Estraden. NAPA (juhtiv merendusandmete analüüsi, tarkvara ja teenuste pakkuja) mõõdetud ja sõltumatult kontrollitud rootorpurjelahendus vähendas Estradeni kütusekulu 6,1%.

Euroopa meretuuleparkidesse investeeriti mullu 18 miljardit eurot

Maailma uudisedjaanuar 26, 2017

BNS, 26.01.2017

Eelmisel aastal tegid investorid meretuuleparkide rajamiseks investeerimisotsuseid enam kui 18 miljoni euro eest, mis on rekordiline maht.

Kokku tehti investeerimisotsuseid mullu 11 projekti, mis maksid kokku 18,2 miljardit eurot ning investeeringute maht kasvas 2015. aasta tasemega võrreldes 39 protsenti, luues Euroopasse kokku 4948 megavatti uut tootmisvõimsust, vahendas Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon Wind Europe’i pressiteadet.

Möödunud aastal installeeriti Euroopasse 1558 megavatti meretuuleparkide tootmisvõimsust. Aasta vältel ühendati võrku kuus meretuuleparki ühtekokku 338 tuulikuga.

Euroopa tuuleenergia kogu installeeritud tootmisvõimsus on 12 631 megavatti, mis tuleneb 3589 tuuleturbiinist 10 Euroopa riigis.

Suurim lisatud tootmisvõimsus möödunud aastal oli 813 megavatti Saksamaal, 691 megavatti Hollandis ja 56 megavatti Ühendkuningriigis. Belgia alustas ehitamist küll 2016. aastal, kuid esimesed turbiinid hakaksid tööle 2017. aasta jaanuaris.

Installeeritud tootmisvõimsusest Euroopa meretuuleparkides moodustab 40,8 protsenti Ühendkuningriik, 32,5 protsenti Saksamaa, 10,1 protsenti Taani, 8,8 protsenti Holland, 5,6 protsenti Belgia, 1,6 protsenti Rootsi, 0,3 protsenti Soome, 0,02 protsenti Iirimaa, 0,04 protsenti Hispaania ja 0,02 protsenti Norra.

Kõik Hollandi rongid sõidavad 100% tuuleenergia toimel

Maailma uudisedjaanuar 18, 2017

Maaleht, 18.01.2017

Esimesest jaanuarist töötavad kõik ühistranspordi rongid Hollandis täielikult taastuva energia abil.
Projekt, panna rongid tööle taastuva energia abil, pidi alguse saama aastal 2018, kuid ideega jõuti lõpuni aasta varem.

Kokku on Hollandis üle 2200 tuuleturbiini üle kogu maa. Praegu toodab Holland piisavalt tuuleenergiat, et anda 2.4 millionile kodule elektrit.

Projekt sai valmis tänu Hollandi ühele suurimale raudtee ettevõttele NS ning säästva energia pakkujale Eneco.

Eneco kliendihaldur Michel Kerkkof ütles: “Mis teeb selle lepingu ja koostöö unikaalseks, on see, et kogu sektor väheneb tohutult CO2 jalajälge ja on eeskujuks ka teistele sektoritele.”

NS elektrirongid üksi kasutavad kuskil 1.2 billionit kWh (kilovatt-tundi) elektrit aastas. See on riigi suurimas linnas Amsterdamis peaaegu kogu elektrikasutus igas kodus. Peamiselt tuleb elekter Hollandi rongidele Belgia, Soome ja Hollandi taludest.

Kliimamuutus tähendab, et päikese- ja tuuleenergia muutub üha tasuvamaks

Maailma uudisedjaanuar 6, 2017

Geenius, 06.01.2017

Enne praegust külmalainet näis, et Eestimaa talv jääbki soojaks ja poriseks. Tuuled puhusid detsembri algusest jõululaupäevani välja, aastavahetuse eel oli Tallinnas nõnda soe, et korraks õue minekuks särgi peale eriti muud visata ei viitsigi. Nüüd on aga külma -13 või rohkemgi kraadi ja lumi ulatub säärteni. Tegu on märgiga kliimamuutusest, mis toob talvisel ajal kaasa rohkem sademeid, kõrgema keskmise õhutemperatuuri ja tuulise ilma. Kliima muutumisest soojemaks ja niiskemaks on Eesti teadlased viimasel ajal üha rohkem rääkinud ja nende sõnul ootavad meid ees soojemad aastaajad, keskmiselt vähem lund ja rohkem vihma.

Kõike seda saab aga tulevikuks valmistudes kasulikult ära kasutada, sest see tähendab praegusest rohkem päikese- ning tuuleenergiat.

Miks üldse tuulikute ja päikesepaneelidega jännata?
Taastuvenergia, mida saab tuulikutest ja päikesepaneelidest, leiab Eestis üha rohkem kasutust mitmel põhjusel. Üks põhjuseid selleks on kindlasti rohelisem elustiil – võimalus säästa loodust sellega, et mitte kasutada fossiilsete kütuste põletamisest saadud energiat. Teine põhjus on võimalus olla sõltumatu üleriigilisest elektrivõrgust ning kolmandaks põhjuseks on kohati lihtsalt hind, sest taastuvenergia võib olla kordades odavam.

Peagi lisandub põhjusena ka seadusandlus. Eesti päikeseelektri assotsiatsiooni juhataja Andres Meesak meenutab, et peagi nõuab Euroopa Liit uutelt hoonetelt omaenda energia tootmist. “Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiiv nõuab, et alates 2021. aastast oleks kogu EL-is kõik uued ja oluliselt rekonstrueeritavad hooned ka ligininull- või nullenergiahooned. Tänase teadmise juures tähendab see seda, et kõigis uutest hoonetes tuleb toota mingi kogus energiat kohapeal, et liginullenergiaklass saavutada. Selleks odavaim moodus on kasutada päikesepaneele,” räägib Meesak.

Tema sõnul on toimib seadusandlus muidugi ka nii, et see mõnikord jällegi ei soosi taastuvenergia kasutamist. “Regulatiivse demotivaatori näitena võib tuua Eesti seadusandjate suutmatuse viia regulatsiooni sisse säte, mis võimaldaks elektrienergia tootmist energiaühistulises vormis. On selge, et ühiselt on kogukonnad nii suurema investeerimisvõimekusega kui ka parema tarbimise juhtimise võimekusega – seega investeeringud oleks kiirema tasuvusega, kuid seda takistab juba aastaid veniv regulatsiooni muudatus,” ütleb ta.

Kui tuult on üha rohkem, siis kas sellega toidab kodu ära?
Kuid mingem praktiliseks. Kui tuult nüüd aina rohkem ja rohkem tulemas, kas polegi siis varsti kogu riiki katvat elektrivõrku vaja, piisab vaid piltlikult öeldes tuulikust katusel ja mõnest päikesepaneelist? Tuleb välja, et õigete tingimuste korral on see tõesti nii, kuigi neid tingimusi pole väga lihtne leida.

Heade tingimuste korral täiendavad tuul ja päike teineteist ideaalselt – suvel on rohkem päikest ja vähem tuult, sügisel ja talvel aga vastupidi. Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni tegevjuhi Tuuliki Kasoneni sõnul on taastuvenergia kasutamise puhul tähtsaim osata hinnata kodu ümbruses asuvaid ressursse. Kui täna toodavad Eestis suured mere- ning maismaa-tuulikud energiat umbes 27%-efektiivsusega, mis tähendab seda, et 27% tundidest aasta jooksul toodab tuulik energiat, siis uusimad tuulikud teevad seda juba üle 40% ja merel üle 50% kasuteguriga.

Kodude juurde paigaldatavate väiketuulikutega ning päikesepaneelidega on aga teine probleem. Mõned puud või isegi üks elektripost võib ära lõigata kogu päikesepaneelide energiatoodangu. Sama probleem on ka väiketuulikutega, mida oleks mõistlik kasutada kodude energiaga varustamiseks. “Väiketuulikud on üldjuhul üsna madala masti otsas. Ja Eestlased vanal ajal juba targa rahvana on kolinud väga tuulistest kohtadest eemale. Isegi näiteks Hiiumaal või Saaremaal, kus on üldiselt väga palju tuult, on inimesed ennast metsade ja hekkidega ümbritsenud. Ka taluhooned on ehitatud nii, et elamispiirkonda jääks tuulevaikne ala ja sinna tuulik ei sobi,” räägib Kasonen.

Parim koht tuuliku jaoks
Tuulik tuleb paigutada kas avarale väljale, kus ümberringi poleks metsa ega maju, või siis väga pika masti otsa. Ja kui tuulik panna nii kõrge masti otsa, võib hakata juba kaaluma võimsamat tuulikut, mis annaks voolu juba näiteks tervele külale. “Kui hakata masti maksumuse ja kõrgusega mängima, võib jõuda tõdemuseni, et [kasulikum on] panna suurem tuulik terve küla peale,” räägib Kasonen ja toob näiteks, et väiketuuliku (10 kWh) mast võiks olla vähemalt 18 meetrit pikk, kui mitte isegi pikem. Isegi Vilsandil, kus on tuult väga palju, ei pruugi lühema mastiga tuulik toota nii palju energiat, kui vaja.

Kui kliimamuutusega puhuvad Eestis tugevamad tuuled, siis neid eelkirjeldatud probleeme see ei kõrvalda. Vajadus avatud tuultega rannikuala vastu jääb endiselt.

Kasonen selgitab, et tuule võimsuse ja tuuliku kiiruse vahel on kuupseos, mis tähendab, et kui tuule kiirus suureneb kaks korda, siis toodang suureneb kaheksa korda. See tähendab omakorda, et tuule keskmisel kiirusel on väga suur roll. “10-kilovatine tuulik võib toota nii palju, et sellest saab energiat kaks majapidamist, aga see eeldabki, et ta on heas asukohas. Aga ta võib ka toota nii vähe, et ühel majapidamisel jääb energiast puudu,” räägib Kasonen. Ära tasub tuulik väga kiiresti end saartel, kus elektrivõrku ei ole. Säärane tuulik on kasutusel näiteks Suures väinas asuval Kesselaiul.

Ka päris katusele tuulikuid ei panda, sisemaal sobib tuuliku paigaldamiseks pigem lai ja avar põld, kus metsa ees ei ole. Lisaks näitavad Kasoneni sõnul erinevad testid, et majade katustele paigaldatavad püstised tuulikud ei tooda nii palju energiat kui horisontaalsed tuulikud.

Päike asub ühekorraga kuumutama ja jahutama
Eesti päikeseelektri assotsiatsiooni juhataja Andres Meesak räägib, et kui kliima soojeneb, leidub aastas ka rohkem sooje päevi, mil inimesed sooviksid maja jahutada. Siin on päikesepaneelid majal ideaalseks lahenduseks, tootmaks õhukonditsioneeridele vajalikku energiat. 2009. aastast alates on päikeseelektri tootmiskulud langenud tervelt 62% ja Meesaku sõnul on tõenäoline, et 2025. aastaks on päikeseelekter ülemaailmselt odavaim energia tootmise tehnoloogia.

Google katab oma energiavajaduse taastuvenergiaga

Maailma uudiseddetsember 7, 2016

Äripäev, 07.12.2016

Alphabeti Google suudab järgmiseks aastaks katta oma globaalse energiavajaduse kasutades vaid taastuvenergiat, teatas ettevõte oma tänases avalduses.

Google loodab, et nende tuule- ja päikeseenergia ost saab olema piisav, katmaks ettevõtte andmekeskuste ja kontorite energiavajaduse alates 2017. aastast.

Ettevõte keskendub nüüd enamate regionaalsete kokkulepete saavutamisele oma andmekeskuste asukohtades ja teistes piirkondades, kus asuvad Google’i olulised keskused, märkis globaalse infrastruktuuri ja energia direktor Gary Demasi. “Me peame kasvuga kaasas käima, kuid me peame ka arenema sellest Google’le äärmiselt olulisest teetähisest kaugemale ning olema võimelised viima ellu taastuvenergia projekte kõigil turgudel, kus me tegutseme,” märkis ta.

Google allkirjastas oma esimese pikaajalise taastuvenergia kokkuleppe 2010 aastal ning on alates sellest ajast sõlminud 19 sarnast kokkulepet. See teeb Googlest suurima taastuvenergiat ostva ettevõtte, märkis Demasi.

Selle aja jooksul on tuuleenergia hind kukkunud 60%, õigustades sellega taastuvenergia ostmist.

Fookus taastuvenergiale võib aidata ka Google’i katset laiendada oma pilveäri, kuna nii mõnigi klient võtab arvesse keskkonna mõjusid.

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes