• Eesti
  • English

Tuulikud siirduvad merele ja muutuvad järjest võimsamaks

Eesti uudised, Maailma uudised, Tuuleenergiaoktoober 23, 2017

Maaleht, 23.10.2017

Enefit Taastuvenergia juhatuse esimees Aavo Kärmas märkis, et taastuvenergeetika on Eesti Energia kõige seksikam ja kõige kiiresti arenevam valdkond, kusjuures taastuvenergia fookus on omakorda tuuleenergial.
“Taastuvenergia liikide lõikes on aastal 2020 tuuleenergia Euroopas kõige esimesel kohal, möödudes vahepeal hüdroenergiast,” kirjeldas Kärmas tulevikuvisiooni. “Eesti eesmärk selleks ajaks on üle 17%, aastaks 2030 aga juba kuni 50%. Näiteks Taani aga soovib kogu oma riigi energiavarustuse aastaks 2035 üle viia taastuvatele allikatele.”

Ta möönab, et viimase kolme-nelja aasta jooksul uusi tuuleparke kuigi aktiivselt rajatud pole. Eesti kõige perspektiivikamad tuuleparkide asukohad on Lääne- ja Põhja-Eestis, eelkõige selle idaosas. Viimases on aga teatud riigikaitselised nõuded, mis igale poole uusi parke rajada ei luba, kuna need segavad lennukeid avastavate radarite tööd. Sestap on uute parkide projekteerimisel võetud asukohavalikuna sihiks siirdumine n-ö maalt merele, sest maismaal jääb sobilikke kohti üha vähemaks. See tähendab ka seda, et tuulikud muutuvad järjest suuremaks.

Kui 2005. aastal olid tuulikud umbes 35 meetri kõrguse mastiga ja võimsusega 2 MW, siis tänased on juba üle saja meetri kõrguste mastidega ja nende maksimaalne võimsus on 9,5 MW, 2025. aastal aga arvatakse olevat töös juba 15 MW võimsust andvad meretuulikud.

Ainult tuulele ei saa loota

“Meretuuliku keskmine võimsus maksimaalsest muidugi erineb, sest alati ei ole ju tuult. Aga kasutegur võiks neil olla juba kusagil 50% kandis. Maismaatuulikutel on see 20–25%,” selgitas Kärmas. “Edaspidises energiapoliitikas aga loomulikult ühele kaardile ehk siis ainult näiteks tuuleenergiale mängida ei tasu.”

Tegelikult tuleb taastuvenergia kontekstis Aavo Kärmase sõnul rääkida ka jäätmete, koostootmisjaamade, biokütuste ja päikeseenergia rakendamise võimalikkusest. Tema sõnul sõltub palju sellest, kuidas toimub pärast 2020. aastat taastuvenergia toetuste süsteem. Seitse riiki on öelnud, et läheb siis üle oksjonite süsteemile, mis tähendab seda, et kes pakub vähem, saab ka toetuse. Eesti pole oma seisukohta veel lõplikult välja kujundanud.

Eesti Energial on 44 elektrituulikut ning tuuleparkide aastatoodang on kokku u 210 GWh elektrienergiat. Selle kogusega saaks varustada aasta jooksul ligi 85 000 keskmise tarbimisega kodu.

Läänemaal asuv Aulepa tuulepark, koguvõimsusega 48 MW, on üks Baltimaade võimsamaid. Selle 16 tuuliku aastatoodang on kokku umbes 80 GWh elektrit. Kogu Euroopas lisandus mullu 12,5 GW tuuleenergeetika võimsust, aastal 2030 peaks 30% Euroopa energiatarbest tulema tuuleparkidest. Üldse on Eestis praegu 139 tuulikut koguvõimsusega ligi 310 MW. Sisuliselt on need tulnud viimase kümnendi jooksul, sest varem tuuleenergiat lihtsalt veel ei kasutatud.

– LISAKAST –
2005. aastal olid tuulikud 35 meetri kõrguse mastiga ja 2 MW võimsused. Täna on tuulikud juba üle 100 meetri kõrgused ja 9,5 MW võimsused.

KAS SOBIKS KA HIIUMAALE? Šotimaa rannikul avati maailma esimene vees ulpivate tuulikutega meretuulepark

Maailma uudisedoktoober 21, 2017

Reisiportaal, 21.10.2017

Kolm päeva tagasi avati Šotimaa rannikul maailma esimene meretuulepark, mille 175 meetrit üle merepinna ulatuvad tuulikud pole otsapidi merepõhja valatud, vaid need ujuvad vees.

Seda võib pidada revolutsiooniks meretuuleparkide ehituses. Hywindi meretuulepark Peterheadist 25 km kaugusel meres avab tuuleenergia kasutuselevõtuks uue võimaluse.

Miks? Sest mida sügavam meri, seda kallim on tuulikut püstitada. Kuskil tuleb piir ette, kustmaalt pole enam mõtet või isegi võimalik tohutute mõõtmete ja kaaluga ehitist püsti panna.

Kui aga tuulikuid ei pea enam otse merepõhja kinnitama, avarduvad merel tuule kasutamise võimalused olulisel määral. Tuuleparke saab püsti panna ka väga sügava veega paikadesse ja ei pea enam otsima madalikke, mille elustik võib saada häiritud.

Loe edasi Reisiportaalist.

Leppiman: liikmesriigid toetavad subsideerimisele heitenormi seadmist

Maailma uudisedoktoober 17, 2017

BNS, 17.10.2017

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetika asekantsleri Ando Leppimani hinnangul toetavad kõik liikmesriigid elektritootjatesubsideerimiseks süsihappegaasiheite normi kehtestamist, kirjutab Euractiv.

Leppiman ütles intervjuus Euractivile, et ükski Euroopa Liidu (EL) liikesriik ei vaidle vastu subsideerimislimiidile 550 grammi süsihappegaasi toodetud kilovatt-tunni elektri kohta. “Probleemküsimus on aga see, kuidas seda rakendada ja hallata,” lisas Leppiman.

Eesti eesistumine on teinud kompromissettepaneku, kus ka limiiti ületavad tootmisvõimsused võiksid teatud perioodil veel riiklikke toetusi saada. “See võiks viia veel paremate tulemusteni emissioonide vähendamisel, samas säilitades strateegiliselt olulised reservid,” märkis Leppiman.

Asekantsleri sõnul on esitatud ettepanek eesistumise praegune seisukoht, aga vajab edasist arutelu Komisjoni töögrupis. “See on üks enim poliitilisi teemasid ning siin ei ole lihtsaid lahendusi,” ütles ta.

Euroopa Komisjon tegi eelmise aasta novembris ettepaneku, millega korraldataks ümber senine elektrituru regulatsioon ühe osana Euroopa puhta energia paketist. Ühe ettepanekuna seataks liikmesriikidele süsihappegaasi emissioonidest lähtuv piir, millele mittevastavaid elektrijaamasid ei tohiks liikmesriigid subsideerida.

Esialgne ettepanek nägi ette limiidi kehtestamist 550 grammile süsihappegaasile ühe toodeteud kilovatt-tunni elektri kohta. Seejuures hakkaks limiit kehtima koheselt kõigile uutele rajatavatele elektrijaamadele ning ettepa

Microsoft ostis andmekeskuse jaoks terve tuulepargi elektritoodangu

Maailma uudisedoktoober 10, 2017

Geenius, 10.10.2017

Pilveteenuste pakkumiseks vajalikud andmekeskused nõuavad omajagu elektrit. Täpselt sel põhjusel ostab Microsoft enda Azure pilveteenuse jaoks ära kogu elektri, mida suudab toota Iirimaale rajatav uus tuulepark.

Täpsemini rajatakse Kerry maakonda Iirimaal 37 megavatise võimsusega tuulepark, mis hakkab toitma Microsofti andmekeskust, mille ülesandeks on pakkuda pilveteenust Iirimaa piirkonnas.

Iirimaal asub ka Azure pilveteenuse veel suurem andmekeskus, mis hoiab Põhja-Euroopa kasutajate andmeid.

Loodava pargi energiat kasutab Microsoft General Electricuga sõlmitud lepingu kohaselt vähemalt järgmised 15 aastat. Lisaks turbiinidele paigaldatakse tuulegeneraatorite juurde ka akud, et uurida, kui hästi ning efektiivselt toimivad taolised energia hoiustamise vahendid.

Hollandi tuulikud lükkavad rongidele hoo sisse

Maailma uudisedoktoober 4, 2017

Eesti Päevaleht, 04.10.2017

2200 tuulegeneraatorist piisab kõigi kiirrongide töös hoidmiseks, kõik tuulikud pole veel püsti.

Tuule jõul rongide liigutamise idees pole tegelikult midagi uut. Näiteks Inglismaal katsetati rööbastel purjetega liikuvaid sõidukeid 1950. aastateni. Tehnoloogia on nüüdseks küll märksa kaugemale arenenud, aga tuul sobib raudruunasid tagant lükkama tänapäevalgi. Selle aasta algusest on Hollandis kasutatud elektriraudtee rongide liigutamiseks eranditult tuulikute elektrit. See on tuuleenergeetika sektorile kahtlemata suur mainekujunduslik võit. „100% taastuvat energiat” on saanud populaarseks hüüdlauseks, sest teadlased muretsevad kliima soojenemise pärast, süsinikuemissioon vajab vähendamist ja Euroopa riigid tahavad jätkusuutlikkuse vallas muule maailmale eeskujuks olla.

Sabassörkija

Kuid Hollandit tavaliselt eeskujuks ei tooda, sest riik on seni olnud taastuva energia allikate kasutuselevõtu poolest pigem üks EL-i sabassörkijaid. Ainult Malta ja Luksemburgi taastuvate energiaallikate osakaal on veel väiksem kui Hollandil, teatab Eurostat. Holland asub küll suurte jõgede suudmealal, meretuultele avatud madalal maal, kuid ometi on suurem osa riigis tarbitud taastuvat energiat tarnitud hoopis hüdroenergia tõotatud maalt Norrast.

Kodune taastuv energia kattis mullu Hollandi tarbimisest ainult 5,9%, sellestki tuli 63% biomassienergiast, teise-kolmanda koha pärast võistlesid tuule- ja päikeseenergia. Kuid lähimateks aastakümneteks on sealsel valitsusel siiski suured ambitsioonid. 2020. aastaks peaks 14% riigi elektrienergiat tulema taastuvatest allikatest, 2050. aastaks juba praktiliselt kogu energia.

Seetõttu sõlmis iga päev 1,2 miljonit inimest vedav Hollandi raudtee-ettevõte Nederlandse Spoorwegen (NS) kokkuleppe energeetikafirmaga Eneco, et varustada kogu riigi elektriraudteede võrk taastuva energiaga, mida toodetakse riigi arvukates tuulegeneraatorites. Leping jõustub täiel määral 2018. aasta algusest. Väidetavasti suudab üks tuulegeneraator tunnis toota sama palju energiat, kui vajab rong kiiruseni 200 km/h kiirendamiseks.

„Kõik jätkusuutlikkuse nimel,” on Eneco põhimõte, kuigi firma tuuleturbiinid maal ja meres toodavad kokku sama palju elektrienergiat, kui 2,4 miljoni elanikuga Amsterdami linnastu aastas kulutab. Hollandi raudtee tervikuna tarbib sama palju (1,2 miljardit kWh), aga ilmneb, et pool NS-i tarbitavast tuuleenergiast ostetakse siiski Belgiast ja isegi Soomest sisse, kuni kõiki uusi tuulikuid veel tööle pole saadud.

Hollandi raudteede kogupikkus on 3223 kilomeetrit. Sellest kolm neljandikku on elektrifitseeritud ja ülejäänu kasutab siiski traditsioonilisi kütuseid. Ühtlasi muudetakse kogu Hollandi elektriraudtee süsinikuneutraalseks. See on ka üks 33 parimast ideest, mis BBC arvates maailma muudavad. Me elame puhta energia revolutsiooni ajal, täiendab väljaanne futurism.com.

Enamik Hollandi energiat toodetakse kivisöeküttel, aga samal ajal kui muud riigid arutavad tuumareaktorite sulgemist, pannakse Hollandis juba kivisöejaamu kinni. Hollandis Borsseles paikneb tuumareaktor, mis katab riigi energiavajadusest 4%. Selle sulgemine on ette nähtud 2033. aastaks.

Maailma tuuleenergia nõukogu teatab, et mullu oli maailmas juba 341 320 tuulegeneraatorit, neist ligemale kolmandik Hiinas. Hiina tootis eelmisel aastal maailma tuuleenergiast 33,6%, USA 17,2%, Saksamaa 10,4%, India 5,8%, Hispaania 5,3% ja Suurbritannia 3,1%. Nii et Hollandi suurtest naabritest kaks on tõsiselt tuulegeneraatorite püstitamisse panustanud. Taani energiatarbimisest kaetakse tuulikutega koguni 37,6%, Hollandis, nagu juba märgitud, oluliselt vähem.

Taastuvatele energiaallikatele üleminek peaks aga efektiivsuse parandamisega vähendama ülemaailmset energiakulutust koguni 42,5%, teatati hiljuti USA-s avaldatud raportis.

100% taastuval energial

7,1 miljoni elanikuga Paraguay elektritoodangust tuleb 100% hüdroenergiast. Üle 90% hüdroenergia tasemel on 5,14 miljoni elanikuga Norra, viie miljoni elanikuga Costa Rica, 3,3 miljoni elanikuga Uruguay, 4,7 miljoni elanikuga Kanada Briti Columbia provints ja 1,1 miljoni elanikuga Uus-Meremaa Lõunasaar. Islandi energiavarustusest katab 72% hüdro- ja 28% geotermaalenergia. Tuuleenergia peaks 100% katma USA Kansase 1400 elanikuga Greensburgi linna ja Suurbritannia üle 21 000 elanikuga Orkney saarte tarbimise. Augustis teatas aga juba 5,4 miljoni elanikuga Šotimaa, et nende energiavajadusest katavad tuulikud koguni 106%.

Kiisler kliimatippkohtumisel: riigid võtavad kliimamuutuste ennetamiseks järjest selgema vastutuse

Maailma uudisedseptember 16, 2017

Delfi, 16.09.2017

Kanada, Hiina ja Euroopa Liit on nädalavahetuseks kokku kutsunud kliimatippkohtumise, et anda selge signaal – ülemaailmse koostööga kliimamuutuste ennetamiseks ja Pariisi kokkuleppe rakendamiseks tuleb hoogsalt edasi minna. Euroopa Liitu esindab kohtumisel koos kliima- ja energiavolinik Miguel Arias Cañetega keskkonnaminister Siim Kiisler.

Kanadas Montrealis toimuval kahepäevasel kohtumisel osaleb 31 maailma riiki, sealhulgas suurimad majandusriigid koos kliimamuutustest enim mõjutatud riikidega, näiteks väikesaared Fidži, Mali jt.

Keskkonnaminister Siim Kiisler kommenteeris, et kohtumine on oluline poliitiline signaal maailmale, et ollakse jätkuvalt pühendunud kliimaalase tegevuse ja Pariisi kokkuleppe raames antud lubaduste elluviimisele.

„Kanada, Hiina ning Euroopa võtavad kohtumisega initsiatiivi ja n-ö teatepulga üle USA-lt, kes oli varasemalt üks aktiivseimaid riike probleemiga tegelemisel. Juhul, kui me kliimamuutusi põhjustavaid tegevusi ei suuda ohjata, tõuseb aastaks 2100. keskmine temperatuur veel 2–6,3 kraadi võrra, see tähendab keskmise meretaseme tõusu kogu maailmas, suureneb äärmuslike ilmastikunähtuste sagedus, intensiivistuvad tugevad tuuled, keeristormid, tornaadod, üleujutused, kuumalained, põuaperioodid ja vihmavalingud,“ lisas Kiisler.

Maailma liidrid arutavad eri riikide kogemusele tuginedes, milliseid praktilisi samme on astutud kliimamuutuste ennetamiseks ja madala süsinikuheitega majanduse suunas liikumisel. Rõhuasetusena on küsimus, kuidas tänasest enam tõhustada toetust kliima-alaste lubaduste rakendamiseks. Ühtlasi on eesmärgiks jagada riikide ootusi ja vaateid novembris toimuva Pariisi kliimaleppe läbirääkimiste (COP23) eel, et kiirendada arutelusid kokkuleppe rakendamise põhimõtete ja vajalike protseduuride paika panemiseks.

Siim Kiisler selgitas, et plaanib kohtumisel jagada nii Euroopa Liidu positiivset kogemust kui ka praktilisi näiteid Eestist. Eesti on tänaseks täitnud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi ning taastuvenergia eesmärgi aastaks 2020. Ühtlasi on Eesti kinnitanud pikaajalised poliitikasuunised, et minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on sihiks Eestis kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.

2015. aasta detsembris Pariisis 195 riigi osalusel sõlmitud Pariisi kokkulepe on esimene kliimamuutustega tegelev mitmepoolne leping, mis käsitleb peaaegu kogu maailma kasvuhoonegaaside heidet (sh Hiina, USA, Venemaa). Kokkuleppe peamine eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis tunduvalt alla 2°C (võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga) ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi. Pariisi kokkuleppega pannakse muuhulgas paika siduvad kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed ja aruandlussüsteem, nähakse ette dünaamiline mehhanism, mis võimaldab võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada, samuti kliimamuutustega seotud rahastamise tegevused ning kliimamuutustega seotud kohanemise pikaajaline kava.

Graafik: kui palju kasutatakse taastuvenergiat erinevates ELi riikides?

Maailma uudisedjuuli 2, 2017

Postimees, 02.07.2017

2015. aasta andmete põhjal moodustas taastuvenergia Euroopa Liidu energia lõpptarbimisest 16,7 protsenti, mis tähendab praktiliselt kahekordset kasvu võrreldes 2004. aastaga.

Kui 2015. aastal oli taastuvenergia üldine osakaal ELi 28 liikmesriigis 16,7 protsenti, siis 2020. aastaks on seatud eesmärgiks viia taastuvenergia üldine osakaal 20 protsendi juurde ning 2030. aastaks vähemalt 27 protsendi juurde energia lõpptarbimisest, selgub Eesti Taastuvenergia Koja taastuvenergia aastaraamatust 2016.

Eurostati 2015. aasta andmetel on taastuvenergia direktiiviga liikmesriikidele püstitatud taastuvenergia eesmärgi (vt graafikult) täitnud 11 EL liikmesriiki: Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Eesti, Horvaatia, Itaalia, Leedu, Ungari, Rumeenia, Soome ja Rootsi. Seejuures Austria ja Slovakkia on eesmärgi täitumisest ühe protsendi kaugusel. 2014. aastal seisuga oli eesmärk täidetud üheksal riigil.

Jätkuvalt on skaala teises otsas Holland, Prantsusmaa, Iirimaa, Suurbritannia ja Luksemburg, kes on seatud eesmärkide täitmisest kõige kaugemal.

Vaata graafikut ja loe edasi Postimehest.

Nelja Energia avas Lätis oma esimese koostootmisjaama ja pelletitehase

Maailma uudisedjuuni 15, 2017

BNS, 15.06.2017

Baltikumi tuuleenergia tootja Nelja Energia avas neljapäeval Lätis, Brocenis oma esimese, 30 miljonit eurot maksma läinud elektri ja soojuse koostootmisjaama ning pelletitehase.

Elektri ja soojuse koostootmine on ettevõtte jaoks uus tegutsemisvaldkond, ütles Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus pressiteate vahendusel.

“Koostöö partneritega ja sealne meeskond on väga hea ning oleme investeeringuga rahul,” märkis Kruus ning tänas ettevõtteid UPB, Hekotek, Inspecta ja teisi koostööpartnereid.

Pelletitehase aastatoodanguks on planeeritud vähemalt 120 000 tonni pelleteid. Tehast varustab energiaga biokütusel töötav koostootmisjaam, mille soojuslik võimsus on 19,4 megavatti, elektriline võimsus 3,98 megavatti ja aastane elektritoodang hinnanguliselt 30 000 megavatt-tundi.

Investeeringu kogumaksumuseks on ligikaudu 30 miljonit eurot. Koostoomisjaam ja pelletitehas loovad 35 töökohta.

Koostootmisjaamas on kütusena kasutusel pelleti tootmisprotsessis ülejääv puidukoor ja hakkepuit, mis tagab jäätmevaba tootmise. “Koostootmisjaama muudab veelgi keskkonnasõbralikumaks suitsugaasipesur, mille abil saadakse ligikaudu 4 megavatti täiendavat soojusenergiat,” sõnas Nelja Energia SIA juht Toms Naburgs.

Nelja Energia käivitas pelletite proovitootmist selle aasta alguses. Katsed on tänaseks edukalt läbitud ja esimesed tellimused on täidetud. Tehase toodang läheb põhiliselt Euroopa turule ekspordiks. Koostootmisjaam on läbinud kõik Läti nõutavad võrgutestid ja elekter müüakse Põhja- ja Baltimaade turule.

Pelletitehast juhib Pellet 4energia SIA ja koostootmisjaama Technological Solution SIA. Mõlemad on Nelja Energia Läti tütarettevõtted.

Nelja Energia on Põhjamaade ja Eesti kapitalil baseeruv Baltimaade suurim tuuleenergia tootja ja arendaja. Ettevõttel on kolmes Balti riigis tuuleparke koguvõimsusega 280 megavatti ning lisaks tuuleparkidele omab ettevõte Eestis ka kaht biogaasijaama. Ettevõtte bilansimaht on rohkem kui 400 miljonit eurot.

Nelja Energia värskeimad projektid on 60 megavatti Leedu Šilutė tuulepark maksumusega rohkem kui 100 miljonit eurot, koostootmisjaam ja pelletitehas Lätis koguinvesteeringuga 30 miljonit eurot ning Tooma tuulepargi 7,05-megavatine laiendus Eestis, mille investeering on 11,5 miljonit eurot.

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes