• Eesti
  • English

Viking Grace muutus purjelaevaks

Maailma uudised, Tuuleenergiaaprill 15, 2018

Logistikauudised, 15.04.2018

M/S Viking Grace on maailma esimene reisilaev, mis on tuuleenergia kasutamiseks varustatud rootorpurjega. Soome ettevõtte Norsepower Oy Ltd väljatöötatud rootorpurjelahendus vähendab kütusekulu ning aastane süsinikuheide väheneb 900 tonni võrra.

Viking Grace hakkas tuulte toel seilama eelmise nädala neljapäeval, ehk 12. aprillil, Turu-Stockholm liinil. Viking Grace’le paigaldatud silindrikujuline rootorpuri on 24 meetrit kõrge ja neljameetrise diameetriga ning kasutab laeva tuuleenergia jõul edasiviimiseks nn Magnuse efekti.

Rootori keerlemisel voolab õhk ühele poole väiksema rõhuga kui teisele poole. Rõhuvahest tekkiv tõukejõud viib laeva edasi. Rootorpuri töötab automaatselt ja süsteem seiskub tuulesuuna ebasoodsaks muutumise korral. Sõltuvalt tuuletingimustest vähendab rootorpuri laeva süsinikuheidet aastas kuni 900 tonni võrra.

Mere ja saarestiku loodus on Ahvenamaa laevaettevõttele väga südamelähedane ning looduse säästmine on ettevõtte äritegevuse tähtis eeltingimus. 2013. aastal valminud Viking Grace on üks maailma kõige rohelisematest reisilaevadest, kuna kasutab veeldatud maagaasi (LNG) ning on väikese süsinikuheite ja madala müratasemega. Tänu uuele rootorpurjele on laev nüüd Turu saarestikku läbides veelgi loodussõbralikum.

„Täna on meie jaoks suur päev. Ahvenamaa laevaettevõttena sõltub meie toimetulek merest, seega on mere heaolu toetamine meile primaarse tähtsusega. Soovime võtta kasutusele uusi lahendusi, mis vähendavad keskkonnale avalduvat koormust. Soome ettevõte Norsepower on projekteerinud maailmaklassi mehhaanilise rootorpurje, mis vähendab kütusekulu. Oleme uhked, et meie Viking Grace on maailma esimene reisilaev, mis kasutab seda uuenduslikku lahendust,“ selgitas Viking Line’i tegevdirektor Jan Hanses.

Purje kallal töötati viis aastat

Soome säästva tehnoloogia ettevõte Norsepower Oy Ltd on rootorpurjelahenduse väljatöötamisega tegelenud viis aastat. Rootorpurje ideest hakati rääkima juba sada aastat tagasi, ent suurt huvi pakkuvaks on see muutunud just viimasel ajal – karmistuvate keskkonnakaitsenõuete ning kõrgematasemeliste materjalide ja tehnoloogiliste lahenduste valiku tõttu. Norsepower on arendustöös teistest aastaid ees.

„Maailma viimaste traditsiooniliste suurte purjelaevade omanikud ja kasutajad olid just Ahvenamaa laevaettevõtted, seega on sobilik, et nüüdisaegse abipurjetehnoloogia kasutuselevõtmisel on samuti esirinnas Viking Line, mille peakontor on Ahvenamaal. Viking Line ja Norsepower on teinud Viking Grace’ile rootorpurje paigaldamisel suurepärast koostööd ning projekti lõpuleviimine on kõigi asjaosaliste jaoks rõõmus hetk,“ ütles Norsepoweri tegevjuht Tuomas Riski.

Lisaks M/S Viking Grace’ile paigaldatud Norsepoweri rootorpurjelahendusele hakkab Viking Line tuuleenergiat kasutama ka ettevõtte uuel laeval, mis võetakse plaanide kohaselt kasutusse 2020. aastal. Hiinas ehitatud reisilaev on varustatud kahe Norsepower’i tarnitud mehhaanilise rootorpurjega, seega on laeva tuuleenergiapotentsiaal kahekordne.

Taastuvenergia osakaal EL-i tarbimises oli tunamullu 17 protsenti

Eesti uudised, Maailma uudisedjaanuar 25, 2018

BNS, 25.01.2018

Taastuvenergia osakaal Euroopa Liidu elektritarbimises oli 2016. aastal 17 protsenti, võrreldes 2004. aasta 8,5 protsendiga; Eestis oli taastuvenergia osakaal tarbimises 28,8 protsenti.

Euroopa Liidu eesmärgiks on 2020. aastaks tõsta taastuvenergia osakaalu tarbimises 20 protsendini ning 2030. aastaks vähemalt 27 protsendini.

Võrreldes 2004. aastaga kasvas taastuvenergia osakaal tarbimises märkimisväärselt kõigis liikmesriikides. Võrreldes 2015. aastaga kasvas see 15 liikmesriigis, teatas Eurostat.

Eestis oli taastuvenergia osakaal tarbimises 28,8 protsenti, kasvades 2015. aastast 0,2 protsendipunkti ja 2004. aastast 10,2 protsendipunkti. Eesti on 2020. aastaks taastuvenergia osakaalu eesmärgiks seadnud 25 protsenti.

Suurim oli taastuvenergia osakaal 53,8 protsenti Rootsis. Rootsile järgnesid 38,7 protsendiga Soome, 37,2 protsendiga Läti, 33,5 protsendiga Austria ja 32,2 protsendiga Taani. Madalaim oli osakaal 5,4 protsenti Luksemburgis ning 6 protsenti nii Maltal kui Hollandis.

2020. aastaks endale seatud eesmärgi olid 2016. aasta seisuga täitnud 11 liikmesriiki: Eesti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, Tšehhi, Ungari, Horvaatia, Bulgaaria ja Itaalia. Eesmärgi täitmisele lähedal on ka Austria, millel on sellest puudu 1 protsendipunkt.

Kõige kaugemal on eesmärgist 8 protsendipunkti Holland, 7 protsendipunkti Prantsusmaa, 6,5 protsendipunkti Iirimaa ja 5,7 protsendipunkti Ühendkuningriik.

Uuring: tuule- ja päikeseenergia on juba praegu fossiilkütustest odavam

Maailma uudisedjaanuar 15, 2018

Heureka, 15.01.2018

Praeguste tehnoloogia arengutrendide juures võib oodata, et peagi muutuvad majanduslikult otstarbekamaks ka teised alternatiivsed energiaallikad, kirjutab techxplore.com.

Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur IRENA avaldas hiljuti ülevaateuuringu tulemused, millest selgub, et juba lähema kahe aasta jooksul võib oodata reaalselt kasutatavate taastuvenergia tehnoloogiate maksumuse langemist allapoole fossiilkütustel põhinevate lahenduste hinnataset. Hetkel on fossiilkütustest kuluefektiivsem ennekõike maismaa-tuulepargid ja päikeseenergia.

Raporti kohaselt taastuvenergia hind jääma aastaks 2020 vahemikku 2,5st 8 eurosenti kilovatt-tunni kohta. Fossiilkütustest saadava energia hind on praegu aga vahemikus 4-14 eurosenti/kWh.

«Hinnamuutus näitab olulist nihet energeetika paradigmades,» ütles IRENA peadirektor Adnan Amin pressiteate vahendusel. «Enam ei ole energia tootmisel taastuvenergia kasutamine vaid keskkonnasõbralik otsus, nüüd on see ka majanduslikult otstarbekas.»

Hinnalanguse taga ei ole aga vaid tehnoloogia areng, vaid ka konkurentsi kasv. 2019. aasta alguseks peaks taastuvenergia hind jõudma juba alla 3 USA sendini kWh kohta.

Eesti Energia sõlmis Poolas lepingu Gewindi tuulepargiga

Eesti uudised, Maailma uudiseddetsember 22, 2017

BNS, 22.12.2017

Eesti Energia tütarettevõte Poolas sõlmis Gewindi tuulepargiga energiaostu lepingu, et müüa tuulepargis toodetud elektrit edasi oma äriklientidele.

“Uuest aastast saavad taastuvenergia tootjad Poolas ise valida, millistele äripartneritele oma toodangut müüa. Gewindi tuulepark on esimene taastuvenergia tootja, kes meid oma partneriks on valinud ning loodan, et edaspidi tekib meil sarnaseid koostöölepinguid veel mitmete rohelise energia tootjaga,” ütles Eesti Energia juhatuse liige Andres Sutt pressiteate vahendusel.

Leping elektrienergia ostmiseks Gewindi tuuleelektrijaamalt sõlmiti 12 kuuks.

Poolas äriklientidele elektri ja maagaasi müümine on osa Eesti Energia strateegilisest eesmärgist. “Meie ambitsioon on kasvada Baltikumi elektrimüüjast Läänemere piirkonna energiamüüjaks ja -teenuste pakkujaks. Meie eesmärk on pakkuda oma klientidele kõigil kuuel energiamüügi koduturul terviklahendusi, mis aitavad klientidel optimeerida energiatarbimist ning saada positiivset kasutajakogemust kaasaegseimast tehnoloogiast,” ütles Sutt.

Enefit müüb Poolas äriklientide elektrit ja gaasi. Ettevõte alustas müügitegevust Poola elektri- ja gaasiturul käesoleva aasta suvel. Praeguseks on Eesti Energia tütarettevõte Enefit sõlminud Poolas ligi 50 energiamüügi lepingut.

Poola elektrituru maht on aastas üle 161 teravatt-tunni, mis on üle kuue korra suurem, kui Baltikumi elektriturg kokku, mis eelmisel aastal oli 25 teravatt-tundi. Eesti elektrituru maht on aastas 8, Lätis 7 ja Leedus 10 teravatt-tundi.

Poola gaasituru maht on aastas üle 166 teravatt-tunni. See on neli korda enam kui Baltikumi gaasiturg kokku, mis eelmisel aastal oli 41 teravatt-tundi, sealhulgas Eestis 5, Lätis 14 ja Leedus 22 teravatt-tundi.

Eesti Energia kontserni kuulub üle 20 ettevõtte. Kontsernis töötab ligikaudu 5800 inimest. Eesti Energia tegutseb lisaks Eestile Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal, Jordaanias, Ameerika Ühendriikides ning Soomes ja Rootsis.

Taastuvenergia meelitab ettevõtteid üha enam

Eesti uudised, Maailma uudiseddetsember 20, 2017

Äripäev, 20.12.2017

Enam kui sadakond rahvusvahelist suurettevõtet on andnud lubaduse minna täielikult üle taastuvenergia kasutamisele, kirjutab Eesti Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammist.

Nende hulgas on IKEA, Coca-Cola, H&M, Philips ja Google. Kui Google ja H&M on taastuvenergiale ülemineku saavutamisele väga lähedal, siis näiteks IKEA, Philips ja Coca-Cola püüdlevad eesmärgi täitmise poole aastaks 2020.

Üleminek taastuvatele energiaallikatele vähendab ettevõtete opereerimiskulusid, võimaldab siseneda turgudele, kus väärtustatakse keskkonnahoidu, vähendab regulatiivseid riske, mõjub atraktiivselt vastutustundlikele investoritele, parandab ettevõtete pikaajalist jätkusuutlikkust, tõstab brändi reputatsiooni ja tõmbab ligi progressiivseid talente.

Loe edasi Äripäevast.

Ministrid jõudsid ühisele seisukohale EL-i energiaühenduse juhtimises

Maailma uudiseddetsember 19, 2017

BNS, 19.12.2017

Euroopa Liidu ministrid jõudsid esmaspäeva hilisõhtul kokkuleppele, mis käsitleb energiaühenduse juhtimise süsteemi, integreerides riikide kliima- ja energeetikavaldkonna planeerimise, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakond.

“Arutelu nõukogus on näidanud kõigi liikmesriikide otsustavust luua võimekas energiaühendus. Tänane kokkulepe on selle liidu nurgakivi, mis annab üldise suuna tugevate eeskirjade ja piisava paindlikkusega,” ütles majandus- ja taristuminister Kadri Simson. “Energia- ja kliimaeesmärgid on ühe ja sama mündi kaks külge ning on tähtis vaadata neid koos.”

Energiaühenduse juhtimise määrus aitab tagada ELi 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamise, eelkõige taastuvate energiaallikate, energiatõhususe ja kasvuhoonegaaside heitkogustele. Uued eeskirjad tagavad ka pikaajalise poliitika sidususe ja stabiilsuse energeetikasektoris, pakuvad investoritele kindlust ja suurendavad liikmesriikide vahelist koostööd.

Riikide kliima- ja energiakavad kirjeldavad riikide eesmärke ja tegevusi majanduse süsinikumahukuse vähendamisel, energiatõhususes, energiaturu hea toimimise tagamiseks ja energiajulgeoleku kindlustamiseks, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise sihte. Need kavad hõlmavad perioodi 2021-2030 ja neid uuendatakse iga 10 aasta tagant.

Paraneb liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vaheline koostöö, kus liikmesriigid esitavad jooksvalt oma plaane ning komisjon saab neile jooksvalt reageerida. Samuti peavad riigid teavitama enda kliima- ja energiakavadest teisi huvitatud riike.

Liikmesriigid peavad 2020. aasta siduvat taastuvenergia eesmärki täitma ka pärast 2020. aastat. Kui liikmesriik langeks alla oma 2020. aasta taseme, oleks ta kohustatud võtma ühe aasta jooksul lisameetmeid selle puudujäägi kõrvaldamiseks.

Energeetikaministrid seadsid eesmärgid taastuvenergia edendamiseks

Maailma uudiseddetsember 18, 2017

BNS, 18.12.2017

Euroopa Liidu energeetikaministrid otsustasid esmaspäevasel kohtumisel Brüsselis, et aastaks 2030 peab taastuvenergia osakaal kasvama, moodustades kogutarbimisest vähemalt 27 protsenti, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakond.

Ministrite poolt kinnitatud kokkulepe käsitleb bioenergiat ja selle säästlikku kasutamist, transpordikütuseid, taastuvelektrit, kütet ja jahutust ning keskendub ka tarbijate osalusvõimaluste suurendamisele. Oluline põhimõte taastuvatele energiaallikatele üleminekul on tarbijate kaasamine.

“See otsus on otsese positiivse mõjuga kõigile eurooplastele,“ ütles kohtumist juhtinud majandus- ja taristuminister Kadri Simson. “Taastuvenergia laialdasem kasutamine aitab muuta meie linnad, tööstused ja kodud keskkonnasõbralikumaks. Direktiiv hõlbustab ka tarbijate endi tootjateks hakkamist. Valitsusi, ettevõtteid ja tarbijaid kaasates säilitame ülemaailmse juhtpositsiooni taastuvenergia vallas,” lisas ta.

Kokkuleppe peamised punktid:

• Kütte ja jahutussektoris peavad liikmesriigid püüdma suurendada taastuvenergia oskaalu indikatiivselt 1 protsendipunkt aastas. Otsus võtab arvesse liikmesriikide märkimisväärseid klimaatilisi erinevusi, eelkõige arvestab see uue muudatusena jahutusseadmete suure osakaaluga soojemates kliimades.

• Transpordisektoris määratakse 2030. aastaks taastuvate energiaallikate eesmärk igal liikmesriigil 14%, edasiarendatud biokütuste jaoks on alameesmärk 3%, mille puhul lubatakse topeltarvestust. Selle edasiarendatud biokütuste eesmärgi saavutamiseks on 2025. aastal ette nähtud siduv vahetähis 1%, suurendamaks investeeringute turvalisust ja tagamaks kütuse kättesaadavus kogu perioodi vältel. Elektritransporti õhutab viiekordne korrutis maanteetranspordis kasutatava taastuva elektrienergia puhul.

• Esimese põlvkonna biokütuste puhul jääb paika piirmäär 7%, et tagada investoritele kindlus. Kui liikmesriik kehtestab madalama piirmäära, antakse neile võimalus taastuvenergia üldise eesmärgi vähendamiseks transpordis.

• Direktiivis selgitatakse ka eeskirju, mis käsitlevad säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriume, mis kehtivad biokütustele, vedelatele biokütustele ja biomassi kütustele.

• Liikmesriikidel on võimalus avada oma riiklikud taastuvenergia toetusskeem piiriüleseks osaluseks, et kaasata taastuvate energiaallikate tootjaid teistes liikmesriikides, kuid lõpliku otsuse tegemise õigus selles valdkonnas jääb liikmesriikidele. Nii nõukogu tekstis kui ka komisjoni ettepanekus on pööratud tähelepanu taastuvenergia arendamiseks antud toetuse stabiilsusele, hoidmaks ära tagasiulatuva mõjuga põhjendamatud toetusskeemide muutmised.

• Oluline on märkida ka seda, et tarbijad saavad lihtsustatult teavitada väikeste seadmete paigaldamisest (näiteks päikesepaneelid) ning selgemad on klientide kui taastuvenergia tootjate ning energiaühistute õigused ja kohustused.

Taastuvenergia kasutamise edendamise direktiiv on üks osa Euroopa Liidu suuremast puhta energia paketist. Edasi saab arutada õigusakti kui Euroopa Parlament jõuab oma seisukohtadeni.

Taastuvenergia mitmekordistamise valem

Eesti uudised, Maailma uudised, Tuuleenergiadetsember 14, 2017

Tööstusuudised, 14.12.2017

Taastuvenergia areneb järjest kiiremini mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas ning meil on kohustus olla selle arengu esirinnas, kirjutab Enefit Green’i juht Aavo Kärmas.

Taastuvenergia on kindlasti kõige kiiremini arenev ja kasvav energeetika valdkond. Rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) andmetel lisandus aastatel 2010–2016 maailmas keskmiselt 243 gigavatti (GW) elektritootmisvõimsusi aastas, neist 128 GW ehk 53% põhines taastuvatel energiaallikatel. Perioodiks 2017–2040 prognoosib IEA aga aastas lisanduma 229 GW elektritootmisvõimsusi, millest 160 GW ehk 70% põhineb taastuvatel energiaallikatel. IEA hinnangul toodetakse 2040. aastal 40% elektrist taastuvatest allikatest.

Globaalselt tasandilt natuke kodule lähemale tulles näeme, et Euroopa Liidus põhinevad 80% uutest elektritootmisvõimsustest taastuvatel energiaallikatel. Kui praegu on kõige suurema osakaaluga taastuvenergia allikas Euroopas hüdroenergia, siis prognooside kohaselt võtab 2030ndatel aastatel selle koha endale tuuleenergia.

Ka meie oleme võtnud suuna alternatiivsetest ja taastuvatest allikatest elektritootmise kasvatamisele – strateegia kohaselt toodab Eesti Energia aastal 2021 40% elektrist alternatiivsetest ja taastuvatest allikatest.

Tuuleenergeetika puhul kehtib üldiselt põhimõte „mida suurem, seda parem“. Umbes 30 aastat tagasi paigaldatud maismaatuulikud olid keskmiselt 0,1megavatise (MW) võimsusega. Täna on suurimate maismaatuulikute võimsus 7,5 MW ehk võimsus on kasvanud 75 korda.

Päikesel suur potentsiaal

Kõige tormilisemalt on viimasel ajal arenenud päikeseenergia tootmine ning sellele energiatootmise viisile prognoositakse kõige suuremat kasvu ka edaspidi. Solar Power Europe andmetel ületas 2016. aastal maailmas lisandunud päikeseelektri tootmisvõimsus esmakordselt lisandunud tuuleelektri tootmisvõimsusi.

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes