• Eesti
  • English

Microsoft ostis andmekeskuse jaoks terve tuulepargi elektritoodangu

Maailma uudisedOctober 10, 2017

Geenius, 10.10.2017

Pilveteenuste pakkumiseks vajalikud andmekeskused nõuavad omajagu elektrit. Täpselt sel põhjusel ostab Microsoft enda Azure pilveteenuse jaoks ära kogu elektri, mida suudab toota Iirimaale rajatav uus tuulepark.

Täpsemini rajatakse Kerry maakonda Iirimaal 37 megavatise võimsusega tuulepark, mis hakkab toitma Microsofti andmekeskust, mille ülesandeks on pakkuda pilveteenust Iirimaa piirkonnas.

Iirimaal asub ka Azure pilveteenuse veel suurem andmekeskus, mis hoiab Põhja-Euroopa kasutajate andmeid.

Loodava pargi energiat kasutab Microsoft General Electricuga sõlmitud lepingu kohaselt vähemalt järgmised 15 aastat. Lisaks turbiinidele paigaldatakse tuulegeneraatorite juurde ka akud, et uurida, kui hästi ning efektiivselt toimivad taolised energia hoiustamise vahendid.

Hollandi tuulikud lükkavad rongidele hoo sisse

Maailma uudisedOctober 4, 2017

Eesti Päevaleht, 04.10.2017

2200 tuulegeneraatorist piisab kõigi kiirrongide töös hoidmiseks, kõik tuulikud pole veel püsti.

Tuule jõul rongide liigutamise idees pole tegelikult midagi uut. Näiteks Inglismaal katsetati rööbastel purjetega liikuvaid sõidukeid 1950. aastateni. Tehnoloogia on nüüdseks küll märksa kaugemale arenenud, aga tuul sobib raudruunasid tagant lükkama tänapäevalgi. Selle aasta algusest on Hollandis kasutatud elektriraudtee rongide liigutamiseks eranditult tuulikute elektrit. See on tuuleenergeetika sektorile kahtlemata suur mainekujunduslik võit. „100% taastuvat energiat” on saanud populaarseks hüüdlauseks, sest teadlased muretsevad kliima soojenemise pärast, süsinikuemissioon vajab vähendamist ja Euroopa riigid tahavad jätkusuutlikkuse vallas muule maailmale eeskujuks olla.

Sabassörkija

Kuid Hollandit tavaliselt eeskujuks ei tooda, sest riik on seni olnud taastuva energia allikate kasutuselevõtu poolest pigem üks EL-i sabassörkijaid. Ainult Malta ja Luksemburgi taastuvate energiaallikate osakaal on veel väiksem kui Hollandil, teatab Eurostat. Holland asub küll suurte jõgede suudmealal, meretuultele avatud madalal maal, kuid ometi on suurem osa riigis tarbitud taastuvat energiat tarnitud hoopis hüdroenergia tõotatud maalt Norrast.

Kodune taastuv energia kattis mullu Hollandi tarbimisest ainult 5,9%, sellestki tuli 63% biomassienergiast, teise-kolmanda koha pärast võistlesid tuule- ja päikeseenergia. Kuid lähimateks aastakümneteks on sealsel valitsusel siiski suured ambitsioonid. 2020. aastaks peaks 14% riigi elektrienergiat tulema taastuvatest allikatest, 2050. aastaks juba praktiliselt kogu energia.

Seetõttu sõlmis iga päev 1,2 miljonit inimest vedav Hollandi raudtee-ettevõte Nederlandse Spoorwegen (NS) kokkuleppe energeetikafirmaga Eneco, et varustada kogu riigi elektriraudteede võrk taastuva energiaga, mida toodetakse riigi arvukates tuulegeneraatorites. Leping jõustub täiel määral 2018. aasta algusest. Väidetavasti suudab üks tuulegeneraator tunnis toota sama palju energiat, kui vajab rong kiiruseni 200 km/h kiirendamiseks.

„Kõik jätkusuutlikkuse nimel,” on Eneco põhimõte, kuigi firma tuuleturbiinid maal ja meres toodavad kokku sama palju elektrienergiat, kui 2,4 miljoni elanikuga Amsterdami linnastu aastas kulutab. Hollandi raudtee tervikuna tarbib sama palju (1,2 miljardit kWh), aga ilmneb, et pool NS-i tarbitavast tuuleenergiast ostetakse siiski Belgiast ja isegi Soomest sisse, kuni kõiki uusi tuulikuid veel tööle pole saadud.

Hollandi raudteede kogupikkus on 3223 kilomeetrit. Sellest kolm neljandikku on elektrifitseeritud ja ülejäänu kasutab siiski traditsioonilisi kütuseid. Ühtlasi muudetakse kogu Hollandi elektriraudtee süsinikuneutraalseks. See on ka üks 33 parimast ideest, mis BBC arvates maailma muudavad. Me elame puhta energia revolutsiooni ajal, täiendab väljaanne futurism.com.

Enamik Hollandi energiat toodetakse kivisöeküttel, aga samal ajal kui muud riigid arutavad tuumareaktorite sulgemist, pannakse Hollandis juba kivisöejaamu kinni. Hollandis Borsseles paikneb tuumareaktor, mis katab riigi energiavajadusest 4%. Selle sulgemine on ette nähtud 2033. aastaks.

Maailma tuuleenergia nõukogu teatab, et mullu oli maailmas juba 341 320 tuulegeneraatorit, neist ligemale kolmandik Hiinas. Hiina tootis eelmisel aastal maailma tuuleenergiast 33,6%, USA 17,2%, Saksamaa 10,4%, India 5,8%, Hispaania 5,3% ja Suurbritannia 3,1%. Nii et Hollandi suurtest naabritest kaks on tõsiselt tuulegeneraatorite püstitamisse panustanud. Taani energiatarbimisest kaetakse tuulikutega koguni 37,6%, Hollandis, nagu juba märgitud, oluliselt vähem.

Taastuvatele energiaallikatele üleminek peaks aga efektiivsuse parandamisega vähendama ülemaailmset energiakulutust koguni 42,5%, teatati hiljuti USA-s avaldatud raportis.

100% taastuval energial

7,1 miljoni elanikuga Paraguay elektritoodangust tuleb 100% hüdroenergiast. Üle 90% hüdroenergia tasemel on 5,14 miljoni elanikuga Norra, viie miljoni elanikuga Costa Rica, 3,3 miljoni elanikuga Uruguay, 4,7 miljoni elanikuga Kanada Briti Columbia provints ja 1,1 miljoni elanikuga Uus-Meremaa Lõunasaar. Islandi energiavarustusest katab 72% hüdro- ja 28% geotermaalenergia. Tuuleenergia peaks 100% katma USA Kansase 1400 elanikuga Greensburgi linna ja Suurbritannia üle 21 000 elanikuga Orkney saarte tarbimise. Augustis teatas aga juba 5,4 miljoni elanikuga Šotimaa, et nende energiavajadusest katavad tuulikud koguni 106%.

Kiisler kliimatippkohtumisel: riigid võtavad kliimamuutuste ennetamiseks järjest selgema vastutuse

Maailma uudisedSeptember 16, 2017

Delfi, 16.09.2017

Kanada, Hiina ja Euroopa Liit on nädalavahetuseks kokku kutsunud kliimatippkohtumise, et anda selge signaal – ülemaailmse koostööga kliimamuutuste ennetamiseks ja Pariisi kokkuleppe rakendamiseks tuleb hoogsalt edasi minna. Euroopa Liitu esindab kohtumisel koos kliima- ja energiavolinik Miguel Arias Cañetega keskkonnaminister Siim Kiisler.

Kanadas Montrealis toimuval kahepäevasel kohtumisel osaleb 31 maailma riiki, sealhulgas suurimad majandusriigid koos kliimamuutustest enim mõjutatud riikidega, näiteks väikesaared Fidži, Mali jt.

Keskkonnaminister Siim Kiisler kommenteeris, et kohtumine on oluline poliitiline signaal maailmale, et ollakse jätkuvalt pühendunud kliimaalase tegevuse ja Pariisi kokkuleppe raames antud lubaduste elluviimisele.

„Kanada, Hiina ning Euroopa võtavad kohtumisega initsiatiivi ja n-ö teatepulga üle USA-lt, kes oli varasemalt üks aktiivseimaid riike probleemiga tegelemisel. Juhul, kui me kliimamuutusi põhjustavaid tegevusi ei suuda ohjata, tõuseb aastaks 2100. keskmine temperatuur veel 2–6,3 kraadi võrra, see tähendab keskmise meretaseme tõusu kogu maailmas, suureneb äärmuslike ilmastikunähtuste sagedus, intensiivistuvad tugevad tuuled, keeristormid, tornaadod, üleujutused, kuumalained, põuaperioodid ja vihmavalingud,“ lisas Kiisler.

Maailma liidrid arutavad eri riikide kogemusele tuginedes, milliseid praktilisi samme on astutud kliimamuutuste ennetamiseks ja madala süsinikuheitega majanduse suunas liikumisel. Rõhuasetusena on küsimus, kuidas tänasest enam tõhustada toetust kliima-alaste lubaduste rakendamiseks. Ühtlasi on eesmärgiks jagada riikide ootusi ja vaateid novembris toimuva Pariisi kliimaleppe läbirääkimiste (COP23) eel, et kiirendada arutelusid kokkuleppe rakendamise põhimõtete ja vajalike protseduuride paika panemiseks.

Siim Kiisler selgitas, et plaanib kohtumisel jagada nii Euroopa Liidu positiivset kogemust kui ka praktilisi näiteid Eestist. Eesti on tänaseks täitnud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi ning taastuvenergia eesmärgi aastaks 2020. Ühtlasi on Eesti kinnitanud pikaajalised poliitikasuunised, et minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on sihiks Eestis kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta tasemega.

2015. aasta detsembris Pariisis 195 riigi osalusel sõlmitud Pariisi kokkulepe on esimene kliimamuutustega tegelev mitmepoolne leping, mis käsitleb peaaegu kogu maailma kasvuhoonegaaside heidet (sh Hiina, USA, Venemaa). Kokkuleppe peamine eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõusu pikemas perspektiivis tunduvalt alla 2°C (võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga) ja seeläbi hoida kontrolli all ohtlikke kliimamuutusi. Pariisi kokkuleppega pannakse muuhulgas paika siduvad kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed ja aruandlussüsteem, nähakse ette dünaamiline mehhanism, mis võimaldab võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada, samuti kliimamuutustega seotud rahastamise tegevused ning kliimamuutustega seotud kohanemise pikaajaline kava.

Graafik: kui palju kasutatakse taastuvenergiat erinevates ELi riikides?

Maailma uudisedJuly 2, 2017

Postimees, 02.07.2017

2015. aasta andmete põhjal moodustas taastuvenergia Euroopa Liidu energia lõpptarbimisest 16,7 protsenti, mis tähendab praktiliselt kahekordset kasvu võrreldes 2004. aastaga.

Kui 2015. aastal oli taastuvenergia üldine osakaal ELi 28 liikmesriigis 16,7 protsenti, siis 2020. aastaks on seatud eesmärgiks viia taastuvenergia üldine osakaal 20 protsendi juurde ning 2030. aastaks vähemalt 27 protsendi juurde energia lõpptarbimisest, selgub Eesti Taastuvenergia Koja taastuvenergia aastaraamatust 2016.

Eurostati 2015. aasta andmetel on taastuvenergia direktiiviga liikmesriikidele püstitatud taastuvenergia eesmärgi (vt graafikult) täitnud 11 EL liikmesriiki: Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Eesti, Horvaatia, Itaalia, Leedu, Ungari, Rumeenia, Soome ja Rootsi. Seejuures Austria ja Slovakkia on eesmärgi täitumisest ühe protsendi kaugusel. 2014. aastal seisuga oli eesmärk täidetud üheksal riigil.

Jätkuvalt on skaala teises otsas Holland, Prantsusmaa, Iirimaa, Suurbritannia ja Luksemburg, kes on seatud eesmärkide täitmisest kõige kaugemal.

Vaata graafikut ja loe edasi Postimehest.

Nelja Energia avas Lätis oma esimese koostootmisjaama ja pelletitehase

Maailma uudisedJune 15, 2017

BNS, 15.06.2017

Baltikumi tuuleenergia tootja Nelja Energia avas neljapäeval Lätis, Brocenis oma esimese, 30 miljonit eurot maksma läinud elektri ja soojuse koostootmisjaama ning pelletitehase.

Elektri ja soojuse koostootmine on ettevõtte jaoks uus tegutsemisvaldkond, ütles Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus pressiteate vahendusel.

“Koostöö partneritega ja sealne meeskond on väga hea ning oleme investeeringuga rahul,” märkis Kruus ning tänas ettevõtteid UPB, Hekotek, Inspecta ja teisi koostööpartnereid.

Pelletitehase aastatoodanguks on planeeritud vähemalt 120 000 tonni pelleteid. Tehast varustab energiaga biokütusel töötav koostootmisjaam, mille soojuslik võimsus on 19,4 megavatti, elektriline võimsus 3,98 megavatti ja aastane elektritoodang hinnanguliselt 30 000 megavatt-tundi.

Investeeringu kogumaksumuseks on ligikaudu 30 miljonit eurot. Koostoomisjaam ja pelletitehas loovad 35 töökohta.

Koostootmisjaamas on kütusena kasutusel pelleti tootmisprotsessis ülejääv puidukoor ja hakkepuit, mis tagab jäätmevaba tootmise. “Koostootmisjaama muudab veelgi keskkonnasõbralikumaks suitsugaasipesur, mille abil saadakse ligikaudu 4 megavatti täiendavat soojusenergiat,” sõnas Nelja Energia SIA juht Toms Naburgs.

Nelja Energia käivitas pelletite proovitootmist selle aasta alguses. Katsed on tänaseks edukalt läbitud ja esimesed tellimused on täidetud. Tehase toodang läheb põhiliselt Euroopa turule ekspordiks. Koostootmisjaam on läbinud kõik Läti nõutavad võrgutestid ja elekter müüakse Põhja- ja Baltimaade turule.

Pelletitehast juhib Pellet 4energia SIA ja koostootmisjaama Technological Solution SIA. Mõlemad on Nelja Energia Läti tütarettevõtted.

Nelja Energia on Põhjamaade ja Eesti kapitalil baseeruv Baltimaade suurim tuuleenergia tootja ja arendaja. Ettevõttel on kolmes Balti riigis tuuleparke koguvõimsusega 280 megavatti ning lisaks tuuleparkidele omab ettevõte Eestis ka kaht biogaasijaama. Ettevõtte bilansimaht on rohkem kui 400 miljonit eurot.

Nelja Energia värskeimad projektid on 60 megavatti Leedu Šilutė tuulepark maksumusega rohkem kui 100 miljonit eurot, koostootmisjaam ja pelletitehas Lätis koguinvesteeringuga 30 miljonit eurot ning Tooma tuulepargi 7,05-megavatine laiendus Eestis, mille investeering on 11,5 miljonit eurot.

Fortum sai Venemaa tuuleenergiaoksjonitel suure võidu

Maailma uudisedJune 15, 2017

Delfi Ärileht, 15.06.2017

Fortum võitis Vene tuuleenergeetikaoksjonitel koos Vene riigifirmast partneriga suurema osa pakkumistest.
Kokku korraldati vähempakkumine 1900 megavatile uutele tuuleparkidele. Fortumi sai pakutavast mahust koos Vene riikliku investeerimisfondiga Rusnano enda kätte kokku tuhande megavati jagu uusi arendusprojekte.

Aastatel 2018-2022 kasutusele tulevate projektide vahel korraldati vähempakkumine. Pakkumise võitjad said endale 15 aastaks fikseeritud megavatt-tunni hinnaga lepingu. Fortumi teatel on ettevõtte projektide megavatt-tunni hind 115 ja 135 euro vahel.

Kokku võitis oksjonil endale fikseeritud elektrihinna 15 aastaks 43 projekti. Kaks võitis erafirma Enel Rossija, 15 ettevõte VetroOGK, mis on riikliku tuumaenergeetikafirma Rosatom tütarettevõte ning ülejäänud Fortum.

Fortumi projektid asuvad Rostovi, Uljanovski ja Murmanski oblastis ning Krasnodari ja Stavropoli krais, lisaks ka Tatarstanis.

Fortumi teatel on Vene turule investeeritud juba ligi 240 miljonit eurot.

Jutt Eesti taastuva energia heldest toetamisest on müüt

Eesti uudised, Maailma uudisedMay 29, 2017

Delfi Ärileht, 29.05.2017

Eesti subsideerib taastuvat energiat kõigest viiendikuga EL-i keskmisest, selgus hiljutisest raportist.

Euroopa energiaturu regulaatorite nõukogu CEER 2015. aasta andmeil põhineva raporti järgi on EL-i keskmine ühele megavatt-tunnile taastuvatest allikatest toodetud energiale makstav toetus 110,22 eurot. Eesti seevastu toetas ühe megavatt-tunni taastuva energia tootmist 22,62 euroga.

„Jutud, et meie taastuvenergia toetusskeem on põhjendamatult helde, ei pea paika,” märkis Eesti taastuvenergia koja juht Rene Tammist. „Kümme aastat on toetusskeem püsinud muutumatuna, toona oli toetuste tase teistega võrreldes kõrgem,” ütles ta.

Tammisti sõnul pärsib madal toetustase taastuvasse energeetikasse tehtavaid investeeringuid, sest investorid kasumit eriti ei näe. „Siinsete tootjate tootlused on võrreldes Euroopa Liidu keskmiste näitajatega kõvasti madalamad,” ütles ta. „Samas on meie taastuvenergia arendused tehtud väga kulutõhusad.”

„Mõju investeeringutele on otseselt näha. Eesti on muu Euroopaga võrreldes taastuvenergiatootmiselt edetabeli tagumises otsas. Mullu kukkusime veel kahe koha võrra,” sõnas Tammist.

Piisav toetusskeem

Majandusministeeriumi energeetikaga tegeleva asekantsleri Ando Leppimani sõnul on Eestis taastuva elektri toetusskeem sätestatud elektrituruseadusega, mille järgi makstakse taastuva elektri tootmise eest toetust 53,7 eurot megavatt-tunnist. „Toetusskeem on olnud piisav, et täita Eesti võetud taastuvelektri eesmärgid 2020. aastaks,” ütles ta.

Leppiman juhtis tähelepanu, et CEER-i uuring arvutab toetust elektritootmise kohta, seadus aga sätestab toetuse tarbimise kohta. Eesti toodab rohkem elektrit kui tarbib, näiteks 2015. aastal umbes viiendiku võrra rohkem, sellepärast toetuste määrad ei klapigi.

Elektritootmise maht on suur põlevkiviga köetavate elektrijaamade tõttu. Nood jaamad on Tammisti sõnul ühtlasi ka üks peamisi põhjuseid, miks Eesti toetab taastuvat energiat nii tagasihoidlikult. „Meil on väga tugev fossiilse energia lobi,” ütles ta.

Eestist vähem toetavad taastuvat energeetikat CEER-i uuringu järgi üksnes Põhjamaad Norra, Rootsi ja Soome. Euroopa Liitu mittekuuluv Norra maksab iga toodetud megavatt-tunni kohta kõigest 16,2 eurot toetust. Erinevus Eestist on selles, et Norra saab enamiku energiat suurtest hüdroelektrijaamadest, millest lõviosa toetust ei saagi. Niisiis on taastuva energeetika osakaal toetustetagi suur ja enamik tootjaid saab ilma toetusteta hakkama. Ka Rootsis on suurtel hüdrojaamadel suur osakaal, Soome omakorda on taastuvast energeetikast vähe huvitatud oma tuumajaamade tõttu.

See-eest toetavad lõunanaabrid lätlased oma taastuva energia tootjaid keskmiselt 117,61 euroga megavatt-tunnist, mis ületab isegi Euroopa keskmist. Suurima osa toetusest saavad Lätis hüdroenergia tootjad, tuuleenergia toetus on 67,28 eurot MWh.

Leedu taastuva energia toetus on Eesti omaga sarnasel tasemel pea kõigis valdkondades, välja arvatud päikeseenergia, mille iga toodetud megavatt-tund saab 116,68 eurot toetust.

Seadus on muutmisel

Edaspidi loodab majandusministeerium taastuvale energiale veel vähem peale maksta. „Praegu on riigikogu menetluses elektrituruseaduse taastuvelektri toetusskeemi muutmine viisil, et tulevikus hangitakse uut taastuvelektrit vähempakkumise raames,” rääkis Leppiman. „Arvestades taastuvelektri tootmistehnoloogiate hinnalangust viimastel aastatel, võib prognoosida ka taastuvenergia toetuse olulist langust uute projektide jaoks.”

Vähempakkumise teed on läinud ka Taani, kes saab suure osa oma energiast avamere tuuleparkidest. Viimaste vähempakkumiste tulemused olid Taanis mõneti jahmatavad, sest need võideti nulliga – tuuleparkide operaatorid ei tahtnudki subsiidiume.

Tammisti sõnul pooldatakse ka taastuvenergia kojas vähempakkumisi, kuid need peaksid olema sellised, et iga energiatootja peaks konkureerima endasugustega – näiteks päikeseenergia tootjad oma lahtris, maismaatuulepargid omas, mikrotootjad omakorda omavahel.

Miljonid kuluvad liitumistasule

Üks Eestis taastuva energia arendamist pärssiv tegur on taastuvenergia koja juhi Rene Tammisti sõnul uute arenduste liitumistasud, mis võivad küündida miljonite eurodeni.

„Mõnikord on liitumistasu suurem kui investeering elektritootmisseadmetesse. Ja võib juhtuda, et liitumistasu suuruse tõttu jäetakse investeering üldse tegemata,” selgitas Tammist.

„Olen kuulnud isegi saja miljoni euroni küündivast liitumistasust,” lisas ta, kuid keeldus konkreetset projekti nimetamast. „Neil inimestel on vaja elektrivõrkudega koostööd teha, nad ei taha pahandusi.”

Seevastu võtab näiteks taastuva energeetika arendamisest huvitatud Taani riik Tammisti sõnul uute elektritootmisüksuste, isegi meretuuleparkide liitumistasu enda kanda. „Sellest oleks ka Eestis kõvasti abi,” kinnitas ta.

● Eesti toodab rohkem elektrit kui tarbib, sellepärast toetuste määrad ei klapigi.
● Soome on taastuvast energeetikast vähe huvitatud oma tuumajaamade tõttu.
● Taanis tuuleparkide operaatorid ei tahtnudki subsiidiume.

Rene Tammist: toetustevaba meretuuleenergia veab uut tööstusrevolutsiooni, on aeg see ka Eestis käima lükata

Eesti uudised, Maailma uudised, TuuleenergiaApril 28, 2017

Delfi, Rene Tammist (Eesti Taastuvenergia Koja juht). 28.04.2017

13. aprillil üllatas Saksamaa riiklik Bundesnetzagentur avalikkust teatega, et esmakordselt Euroopas rajatakse meretuulepargid ilma toetusteta. Eesti, panustades iganenud põlevkivienergeetikale ja ignoreerides globaalseid megatrende, kaotab konkurentsis.

Tuuleparkide arendaja Dong Energy selgitas toetusteta tuuleparkide tegemise võimalikkust võimsamate tuulikute (13-15MW), projektide suuruse ja asukohaga. Lisaeelised tulevad vähenenud hoolduskuludest ning tuulikute pikemast elueast. Lisaks ei sisaldanud vähempakkumine võrgurajamise kulusid. Arvatavasi mängivad olulist rolli ka pikk ja odav raha ja kasvanud kasutustegur. Meretuuleenergia on seega saavutanud roheenergeetikute poolt igatsetud võrgupariteedi. Seda erakordselt madalate elektrienergia börsihindade juures.
Ideaalne torm?

Energeetikas toimub ideaalne torm
Energeetikas hetkel toimuvat võib kirjeldada nn ideaalse tormina, kus erinevad asjaolud langevad kokku, luues ideaalsed tingimused taastuvenergia arenguks. Seda kannustavad taastuvenergia tehnoloogiate pretsedenditu hinnalangus, traditsioonilise elektritootmise keskkonnaprobleemid, mis iseäranis riike nagu Hiina või India on sundinud alternatiive otsima, 2015. aasta lõpus sõlmitud üleilmne kliimalepe, mille raames 90% riikidest lubas heitmete vähendamisega tegeleda just taastuvenergia abil ja taastuvenergia lahenduste parem valmisolek energiasüsteemis toimuvatele muutustega kohaneda.

Tehnoloogia areng on parandanud nii päikesepaneelide kui ka tuulikute tootlikkust, mis lubab paari aasta taguse ajaga võrreldes näiteks uutel moodsatel tuulikutel toota elektrit isegi kuni poole võrra rohkem. Seda ka Eestis. Hiljutised tuule- ning päikeseenergia vähempakkumised üle maailma on võidetud hindadega, mis on odavamad kui ükskõik millisest teisest uuest elektrijaamast toodetud energia.

Fossiilenergia entusiastidest riigitegelastel nagu Donald Trumpil, ei ole võimalik neid muutusi enam tagasi pöörata ja ignoreerida. Kivisöest elektritootmine, mis küttis tööstusrevolutsiooni, on jõudmas lõpule. 2014 a. oli esimene aasta 21. sajandil, mil kivisöe tarbimine vähenes – 0,9%, 2015-2016 aastatel on see trend ainult hoogu saanud. Kui veel mõne aasta eest nähti Indias uut ja suurt kivisöe tarbijat, siis nüüdseks on sealne päikeseelekter kivisöest suurusjärgu võrra odavam. India on juba teatanud ulatuslikust kivisöe projektide külmutamisest.

2016. aastal püsisid CO2 heitmed globaalselt samal tasemel eelmise aastaga, ehkki majandus kasvas 3,1%. Eelkõige panustasid vähenemisse kivisöe vähenenud kasutamisest toimunud muutused EL-s ja USAs.

Tehnoloogias toimuvad muutused ei jäta puudutamata ka meie kodumaist, põlevkivi keskset energeetikat. On groteskne, et olukorras kus OECD hiljutine raport „Keskkonnatoime ülevaated: Eesti“ tõdeb, et Eesti majandus on OECD riikidest kõige süsinikumahukam, kavandavad riigikogus menetluses olevad riiklikud arengukavad endiselt põlevkivist õlitootmise mitmekordistamist ning jätkamist põlevkivi otsepõletamisega elektrijaamades.

Riikliku põlevkivikeskse soovmõtlemise monumendiks on Auvere elektrijaam, millega lisandub riiklikult subsideeritud 300 megavatti uut põlevkivienergia tootmisvõimsust, olukorras kus Saksamaa, uue, taastuvenergial põhineva tööstusrevolutsiooni eestvedaja, teatab subsiidiumiteta meretuuleenergia ajastu saabumisest. Võrreldes Põhjamerega, kuhu Saksamaale kavandatavad tuulepargid rajatakse, on meie kodune Läänemeri tuuleenergia tootmise sõbralikum – tuuleolud on analoogsed, ent meri madalam ja rahulikum. Eestis on tänaseks kaks merealade planeeringut kehtestatud ja leitud head alad meretuuleenergia tootmiseks. Alustamisega viivitades jätame Eesti tööstusettevõtted ilma võimalusest selles valdkonnas kaasa lüüa ja Eesti majandusele lisandväärtust tekitada.

Taastuvenergia Koda koos paljude erialaseltside, teadlaste ja ekspertidega avaldas mõne kuu eest plaani, kuidas üleminek taastuvenergiale elektri- ja soojusmajanduses teostada. See on tehniliselt teostatav, majanduslikult otstarbekas ja lubab Eestil kasutada ära oma geograafilist eripära ning ressursipotentsiaali ning selle kasutamise kuluefektiivsust.

Me ei alusta tühjalt kohalt
Me ei alusta sugugi tühjalt kohalt. Alates 2007. aastast on sõltumatud energiatootjad elektritootmisse taastuvatest allikatest Eestis investeerinud enam kui 800 miljonit eurot. Taastuvenergiaga seotud töökohad moodustavad OECD andmetel juba 0.7% riigi tööhõivest (põlevkivi 1,5%).

Üleminek taastuvenergiale toob kaasa mitmed positiivsed sotsiaalmajanduslikud muutused nagu madalamad energiahinnad, keskkonnasääst ning parem elukeskkond ja selle tulemusena kasvaks riigi sisemajanduse kogutoodang keskmiselt 2,2% aastas. See plaan on konkreetne võimalus panna alus majanduse uuele kasvumootorile ning tutvustada Eestit taastuvenergia kompetentsikeskusena. See plaan omakorda mõjuks atraktiivsena gigatehasele uut asukohta otsivale Teslale või 100%-list taastuvenergia joont hoidvatele tehnoloogiahiidude serveriparkidele.
Vajalikud investeeringud tuleksid suures osas heitmekaubanduse tuludest ja taastuvenergia kaubanduse tuludest. Puuduoleva osa kataks erakapital tarbijat koormamata. Vajalik on riigipoolne ambitsioonikas siht, riigi ning ettevõtjate partnerlus ka selleks, et koos kohaliku taastuvenergia tootmisega annaks uus lähenemine võimaluse ka vast-tärganud kodumaise taastuvenergia tehnoloogiaarenduse hoogustamisele.

«Värskemad uudised .. 3 4 5 6 7 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes