• Eesti

Akadeemik Anto Raukas: Elektri hind võib tegelikult kolmekordistuda

CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandus, ETEA uudised, EWEA uudised, Maailma uudised, old-news, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergia, Uncategorizedjuuni 20, 2011

Delfi, 20.06.2011

Akadeemik Anto Raukase hinnangul tuleb lõpetada rahvale puru silma ajamine, nagu tõuseks elektri hind vaid 20- 60 protsenti, sest tegelikult võib hinnatõus olla suisa 2,8 kordne.

“Mina olen vana mees ja pääsen sellest ära. Aga see puru silma ajamine, et elektri hind tõuseb ainult 20, 40 või 60 protsenti, tuleb ära lõpetada. Tegelikult võib elektri hind tõusta isegi ligi 2,8 korda ehk samale tasemel nagu praegu on Taanis,” hoiatab Raukas, vahendab Pealinn.

Saksamaa otsus loobuda tuumaenergiast mõjutab Põhjamaade energiaturu (NordPool Spot) kaudu otseselt ka meid, sest Eesti peab teatavasti oma energiaturu avama 2013. aastal. Itaallased hääletasid äsjasel referendumil tuumaenergia vastu. Prantsusmaalt saaksid sakslased osta vaid tuumaenergiat. Nii ei jäägi neil muud üle, kui osta elektrit Põhjamaade turult ja panna käima kivisöel töötavad elektrijaamad,» selgitab Raukas.

“Kui Saksamaa hakkab elektrit ostma Skandinaaviast, siis lööb see ka meil hinnad üles. Kivisöejaamadest elektri tootmine aga kruvib CO2 kvoodid lakke, mis muudab ka põlevkivist elektri tootmise arutult kalliks. Seetõttu läheb ka uus põlevkivielektrijaam, mida Eesti Energia ehitama hakkab, meile meeletult kalliks maksma,” ütleb Raukas.

Raukase sõnu kinnitab OÜ Energiasalv uuring «Elektrisüsteemi areng 2023», millest selgub, et kui sotsiaalmajanduslikud kulud juurde arvata, siis läheb põlevkivist elektri tootmine kaks korda kallimaks kui tuumajaam ja kolm korda kallimaks kui balansseeritud tuuleenergia kasutamine. “CO2 hinna eeldatava tõusu korral kaotavad fossiilseid kütuseid kasutavad elektrijaamad konkurentsivõime. Eriti halvas olukorras on põlevkivijaamad, mis emiteerivad CO2 kõige rohkem,” räägib OÜ Energiasalv osanik Peep Siitam.

Eesti Energia nõukogu aga kiitis neljapäeval ainuaktsionäri ehk riiki esindava majandusministri Juhan Partsi otsusele tuginedes heaks uue põlevkivielektrijaama ehituse Narva lähedale Auverre. Uue elektrijaama esimene 300 MW võimsusega plokk valmib 2015. aasta lõpuks, teise sama võimsa ploki rajamine otsustatakse 2012. aastal.

Uue jaama vajalikkuses kahtlejaid leidus nii EE juhatuses kui ka nõukogu liikmete seas, samuti leidis põhivõrgufirma Elering, et Eestis jätkub piisavalt tootmisvõimsusi veel kümneks aastaks. Narvas töötab praegu kaks moodsat 215-megavatist elektrijaama, mis teeb kokku 430 MW. Uued ja vanad Narva elektrijaamad kokku aga suudavad praegu toota üle 2500 MW elektrienergiat.

Küsimus on eelkõige selles, et lõppkokkuvõttes maksab nii uue elektrijaama toetuse kui ka suured investeeringud kinni tarbija. Pole ju teada, kas Euroopa Komisjon annab loa toetada uut jaama tasuta jagatava kasvuhoonegaaside kvoodi kaudu, nagu valitsus kavatseb.

“Põlevkivi elektrijaamades põletamine on üldse ebaotstarbekas, sest põlevkiviõli ja sellest vedelkütust tootes on kasumlikkus kordades suurem – 30-50 eurot tonni kohta,” leiab Siitam.

Teda toetab ka Eesti Arengufondi nõukogu esimees Raivo Vare: “Põlevkivi elektriks põletades läheb sellest väga palju lihtsalt kaduma. Põlevkiviõli baasil elektri tootmine oleks efektiivsem ja keskkonnasõbralikum.”

Smart Vormsi ujub nutikate lahendustega vastuvoolu

CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandus, ETEA uudised, EWEA uudised, Maailma uudised, old-news, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergia, Uncategorizedjuuni 17, 2011

HEI, nr 32 (41). Juuni 2011

Ettevõtlikud vormsilased tahavad muuta saarekogukonna tänapäevaste tehnoloogiliste lahenduste abiga targemaks ja tuua saarele elama senisest neli korda rohkem inimesi. Saage tuttavaks projektiga Smart Vormsi.

Saarel on kavas arendada oma elektritootmist, luua tark elektrivõrk, töötada välja kohalikele oludele sobiv passiivmajatüüp, arendada mikrotootmist ja e-teenuseid. Peale traditsioonilise turismi- ja puidutööstuse kavatsetakse saarele luua tarku töökohti ja ergutada loomemajandust. Kui globaalse trendina kolib üha suurem hulk inimesi üha suurematesse linnadesse, siis vormsilased üritavad ujuda vastuvoolu ja välja selgitada, kuidas nutikate lahenduste abiga oleks võimalik elu maal.

Maikuu lõpus valmis Smart Vormsi projekti lähteülesanne, eeloleval suvel kirjutakse kokku kavatsuste protokoll ja sügisel luuakse sihtasutus. Projekti tutvustab üks eestvedajaid, Net Groupi juht Priit Kongo.

Millised on „Nutika Vormsi” esimesed sammud?

Projekt jaguneb kahe osa vahel. Üks pool on energeetikapool ja teine avalikud teenused. Energeetikapoolega alustatakse ka kohe, kuid esimesed tulemused võtavad kaks-kolm aastat, avalikke teenuseid saab käivitada üsna kiiresti.

Esimesed algatused on seotud e-tervishoiu ja e-kooliga. Näiteks e-tervishoiu lahendusi võib saare peal näha juba üsna varsti. Saarel on värskelt elanikke teenindav perearst ja näiteks lihtsamat tüüpi eriarsti konsultatsioone saab läbi viia üle interneti. See on üks esimesi tõsiseid asju.

Järgmistest lahendustest on näiteks mõeldud e-naabrivalvele, e-tuletõrjele ja e-politseile. Kui maja on varustatud GSM-valvega ja suitsuanduritega ning majas tekib ving, siis esimeses järjekorras teade läheb naabritele, kes saavad kohe reageerida. Kui on tulekahju, siis saab esimese ämbri visata naaber, mitte ei oodata saare keskelt tuletõrjeautot. Kui tekib sissemurdmishäire, läheb esimesena appi naaber jne. Need on asjad, millest on räägitud ja mis on kavas peatselt ette võtta. Teenuste kõrval on väga oluline kogukonna koostöö. Et kõik need targad lahenduses tööle hakkaksid, tuleb suunata inimesi koostööle ja koolitada ühistööd tegema.

Te olete Smart Vormsi projekti eeskujudena nimetanud Bornholmi saart Taanis ja Jeju saart Lõuna-Koreas. Mida te eeskujudena konkreetselt välja tooksite?

Kui Bornholm on tuntud tuuleparkide poolest ja Jeju on maailma suurim targa elektrivõrgu katsepolügoon, siis see, mida me Vormsil teha püüame, ei ole ei üks ega teine. Eelkõige me püüame välja arendada ja testida energia mikrotootmist ning arendada väikse targa kogukonna mudelit.

Jeju saarel välja arendatud lahendusi on sisse ostnud näiteks Kanada Ontario provints ja meiegi tahame oma projekti käigus tekkinud lahendusi tulevikus eksportida. Ehk müüa seda mudelit, kuidas panna tööle väike kogukond, kuidas seda energiatõhusalt majandada ja kuidas inimesed tuleksid ning jääksid linnadest maale. Nõndanimetatud ääremaastumise probleeme on väga paljudel riikidel väga paljudes piirkondades. Me arvame, et me saame tulevikus sellist mudelit müüa riikidele, kel on samasugused probleemid ääremaadega.

Kui Bornholm keskendub suurtele tuuleparkidele ja nad õpivad ning katsetavad, kuidas toota reaalajas elektrit ja kuidas sellega turul kaubelda, siis meie seda teha ei kavatse, ja vaatame, kuidas on võimalik luua targa võrgu väikeelektritootmise punkte ning millisel juhul see tasub ära, millisel mitte.

Milline koht Smart Vormsi projektis on turismil ja mis liiki turism see võiks olla?

Turismil on projektis väga tähtis osa ja saare põhiline majandustegevus ongi turismimajandus. Seerol on hulk turismiettevõtjaid, kelle eesmärgiks on hooaja pikemaks venitamine ehk et turistid alustaksid saarel käimist varem ja lõpetaksid hiljem ning nende kohalviibimine oleks pikem.

Kui rääkida turismitüüpidest, siis jätkata tuleks kindlasti kahe suunaga. Esimesena kindlasti välisturistidega ja neile turundada Vormsit kui endist rannarootslaste asupaika, teiseks tuleb arendada siseturismi. Näiteks võiks suvel terved IT-ettevõtete ja teiste asutuste osakonnad, kellele piisab töö tegemiseks kiirest internetiühendusest, viia suvel kuuks ajaks Vormsile. Töötajad võivad võtta kaasa näiteks pere ja osa ajast näiteks käia metsas või olla mere ääres.

Kui suvisel ajal on parimatel päevadel saarel kolm tuhat inimest, kas see on vältimatu kuri, mis tuleb hooajal ära kannatada?

Enne sõda elas saarel kaks ja pool tuhat inimest, mis tähendab, et saare vastuvõtuvõime on päris suur. Praegused 200–220 elanikku on väga vähe ja need suvised 2500–3000 inimest hajuvad saarele nii ära, et neid ei peaks kartma. Suvel võiks saarele ära mahtuma ka viis ja kuus tuhat inimest, küll aga siis peaks tõsisemalt tegelema ööbimis- ja toitlustamispoolega. Praegu ei ole saarel niipalju kohtasid.

Kas te näete eraldatust pigem eelisena või on tulevikus kavas ühendusi parandada?

Logistik ütleks, et see on puudus, Vormsi puhul on teatud eraldatus selge eelis ehk eraldatus on väärtus, mida inimene läheb Vormsile otsima. Meri kontrollib seda, et saar ei ole hoobilt ülerahvastatud ja hoiab ka turvalisuse kontrolli all. See on eelis, mida tuleb õieti ära kasutada.

Te olete rääkinud Vormsi-pärastest tuulegeneraatoritest. Teisalt jõudis möödunud aasta suvel ka ajakirjandusse vormsilaste terav vastuseis tuuleparkidele. Kuidas kavatsetakse selline vastuseis lahendada?

Ma ei tea, et meie projektis väga suuri pingeid oleks, sest me keskendume mikrotootmisele, mitte suurtele mitmekümne meetri kõrgustele propellerimetsadele. Meie keskendume lokaalse iseloomuga tuulegeneraatoritele ja päikesepaneelidele, mis ei tekita niipalju visuaalset müra. Sellele ei ole praegusel hetkel vastuseisu teada.

Kavas on korralda hulk teavitus- ja kaasamisüritusi. Kui me räägime targast maakonnast või targast saarest, siis selle üks osa on ka informeeritud ja ettevõtlikud inimesed, kes kasutavad kogu loodud infrastruktuuri majandustegevuseks. Ma usun, et kui inimesed näevad, et sellised lahendused toovad kaasa turistide hulga suurenemise, ärivõimaluste paranemise ja rohkem töökohti ehk majandusliku olukorra paranemise, siis teevad inimesed usutavasti ka heal meelel koostööd.

Kui suured tuulepargid lähevad külast mööda, siis väikesed tuulikud liituvad kohaliku võrguga ja lisavad kohapealsele energiabilansile positiivset mõju. Need on kardinaalselt erinevad lähenemised ja meie projekti eesmärk on suuruse ja kasu vahel tasakaalupunkti otsimine.

Praegu on Vormsil maa ja majaprobleemid üpris keerulised. Kas vallaga on tehtud plaane, millisel viisil saarele nutikatele inimestele elamatulemise kohti luua?

See on ka üks projekti eesmärke, et välja selgitada põhjused, kuidas inimesi maale elama tuua. Projekti kaasatakse Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskond, kes on uurinud, kus ja miks inimesed elada tahavad. Ilmselt nemad oskavad välja selgitada, millistel põhjustel inimesed linnast maale koliksid. Lisaks kiirele internetile, lasteaiale ja koolile, üritame välja selgitada, mida inimesed tegelikult otsivad ja need võimalused luua. Täna ei oska öelda, kas see saab olema noore pere tasuta maa pärast, kuhu ta saab ehitada oma maja, või on see mingi muu põhjus. Mõtteid on, aga nende realiseerimisvõimalusi tuleb esmalt uurida.

Praegu oleme projekti lähteülesande kirjutamise faasis ja kolme aastaga tahame luua tingimused elanikkonna suurenemiseks. Pikas perspektiivis võiks tänase kahesaja elaniku asemel saarel elada 700 inimest, mis oleks päris suur juurdekasv.

Teie nimetatud 700 ja vallavanema Urmas Pau tuhat inimest on maailma mõistes ikkagi ju maru vähe. Iga projekt nõuab teatud mastaapi, kas sellest oma lahenduste väljapoole müümiseks piisab?

Mastaap on väike, kuid meie eesmärgiks on ju välja arvutada mikroühiskonna ja mikrotootmise mudel. Samal ajal on see number piisavalt suur, et sellist mudelit testida. Kui praegu elab saarel kakssada inimest, siis me kavatseme luua mudeli, mille järgi saaks välja arvutada, kui inimeste arv oleks tuhat või kaks tuhat.

Sellisesse vahemikku jääb juba väga suurel hulgal sihtkülasid või piirkondi, mida me soovime püüda. Väiksuses ma probleemi ei näe. Suured võitlevad suurte probleemidega, väikesed väikestega ja kõigile on vaja oma lahendusi. Bornholmi rakendustega ei lahenda Vormsi probleeme ja vastupidi. Maailmas on turgu mõlema jaoks.

Milline on projekti ajaline raam?

Projekt peaks olema võimalikult lühike ja selgete eesmärkidega. Esimene periood on kolm aastat, mille jooksul me loodame saavutada juba konkreetseid tulemusi. Kolme aasta sisse mahub ära targa võrgu loomine, uue, saare tingimustesse sobiva passiivmaja projekt, võib-olla ka selle alustamine, hulk avalikke teenuseid ja oma energiatootmine. Kui võimalikust kahekümnest ideest realiseeritakse kolme aasta viis-kuus, on see väga hästi saadud.

Pikas perspektiivis peab töö jätkuma, sest paljud asjad lihtsalt võtavad oma aja. Kui me räägime detailplaneeringust ja tehnopargi ehitusest, siis juba see on viie-kuueaastane projekt.

Partnerid

Projekti vastu on huvi üles näidanud hulk ettevõtete klastreid ja konkreetseid eraettevõtteid: Eesti Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Ekspordiklaster, Eesti ECO Klaster ja Eesti Tuule- ja Päikeseenergia Klaster. Organisatsioonidest löövad kaasa Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Jäätmekäitlejate Liit, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja loomulikult Vormsi vald. Ettevõtetest osalevad Smart Vormsi projektis NetGroup OÜ, Ericsson Eesti AS ja Fortum Elekter AS.

Mis asi on tark kogukond?

Targast kogukonnast, olgu siis selleks linn või mõni väiksem üksus, on räägitud tänapäeva mõttes vähemalt kümmekond aastat. Mõtte algeid, kuidas moodne elektrooniline meedia ja kommunikatsioon muudab meie eluviise, võib leida Kanada filosoofi ja meediateoreetiku Marshall McLuhani möödunud sajandi kuuekümnendatest aastatest pärit töödest.

Tänu sellele, et sõna „tark” on niivõrd laiaulatusliku tähenduste pagasiga, pole konkreetset definitsiooni „targale kogukonnale” olemas. Üldiselt tähendab tark kogukond seda, et investeeringud „kõvasse” taristusse käivad käsikäes investeeringutega info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse ning inim- ja sotsiaalsesse kapitali, mis koos aruka ressursside haldamisega tagab kogukonna kestliku õitsengu.

Mõni teoreetik rõhutab enam targa kogukonna majanduslikku poolt, mõni sotsiaalset. Poliitilises võtmes rõhutatakse jagatud valitsemisvorme.

Vormsi täna

Praegune Vormsi saar on Eestis ilmselt üks kummalisema ja traagilisema ajalooga elupaiku. Enne sõda elas saarel 2500 inimest, kes 1944. aastal peaaegu kõik venelaste eest Rootsi pagesid, asemele aga asusid uued inimesed. Uuel Eesti ajal tagastati allesjäänud hooned ja maad vanadele omanikele, mis on loonud saarel keeruliste omandisuhete võrgustiku. Ümmarguselt kolmkümmend protsenti saare 93 ruutkilomeetrist kuulub välismaal elavatele omanikele, mis tähendab paraku suurel osal juhtudest, et see maa on aktiivsest kasutusest väljas. Praegused omanikud pole selle müümisest huvitatud ja mõnel valdusel on üle kümne omaniku. Maamaksud on selleks liiga väikesed, et see maad müüma sunniks. Teiselt poolt on suurmaaomanik riik hakanud oma valdusi saarel müüma, mis avab võimalusi uutele tulijatele. Vallal on tulevikus kavas käivitada ambitsioonikas programm „Maa noorele perele”.

Tänapäevasest ettevõtlusest nii palju, et suurimat tulu toob saarele turism, aasta läbi on suurimaks püsivaks tööandjaks vald, millele järgneb puidutööstus, samuti ehitatakse paate. Saarelt leiab ka ehitusettevõtte.

Vormsi kinnisvaraturg on üpris kummaline selles mõttes, et osta saab seal maid ja maju suhteliselt harva ja hinnad on Eesti mõistes suhteliselt krõbedad.

Eesti Energia käivitab siiski uue elektrijaama ehituse

CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandus, ETEA uudised, EWEA uudised, Maailma uudised, old-news, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergia, Uncategorizedjuuni 16, 2011

BNS, 16.06.2011

Eesti Energia nõukogu andis neljapäeval ainuaktsionäri otsusele tuginedes heakskiidu uue elektrijaama rajamiseks Narva lähistele Eesti elektrijaama kõrvale.

Uue elektrijaama esimene plokk valmib 2015. aasta lõpuks, teise ploki rajamine otsustatakse 2012. aastal.

Varasema mitteametliku info kohaselt on olnud kaalumisel ka muud variandid, sealhulgas elektrijaama ehituse edasilükkamine. Ehituse alustamise otsuse tegemine oli formaalselt energiafirma juhatuse pädevuses, ent teema jõudis tagasi nõukogu ette.

Uue põlevkivielektrijaama rajamisel on sõlmküsimuseks piisava tootluse tagamine projektile. Kuna jaama ehitus on suhteliselt kallis ja seal toodetud elektri omahind kõrge, on võimalik, et jaam saab tulevikus tööd vaid teatud perioodidel, kuna teised turuosalised suudavad tõenäoliselt pakkuda odavamat elektrit. Algselt kavatses valitsus tagada projektile tootluse makstes toetust Eesti Energiale, kuid kuna heakskiidu saamine sellele kavale Euroopa Komisjonilt muutus ebakindlaks, loobus valitsus sellest ja nüüd on kavas Eesti Energia toetamine tasuta saastekvootidega.

“Uue elektrijaama ehitamine tagab Eestile energeetilise julgeoleku järgnevateks aastakümneteks,” sõnas Eesti Energia nõukogu esimees Jüri Käo. “Varustuskindluse huvides rajatav elektrijaam vajab ärilise tootlikkuse tagamiseks kindlasti riigi toetust. Pärast riigiabi loa tagasivõtmist tuleb maksimaalselt panustada võimalusele ehitust tasuta CO2 kvootide arvelt toetada,” lisas Käo.

Euroopa Liit on tunnistanud Eesti vajadust uute elektritootmise võimsuste järele ja riik jätkab läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga uute energiaplokkide ehituse finantseerimiseks tasuta CO2 kvoodi jagamise kaudu. Hiljuti jõustunud Euroopa Liidu seadusandluse muudatused lubavad anda ettevõtetele tasuta CO2 kvooti, mis investeeritakse uutesse tootmisvõimsustesse.

Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive sõnul on uue elektrijaama ehitus väga suur investeering, mille peab ellu viima ettevõtte finantsseisu kahjustamata. “Uue elektrijaama ehitusel on olemas valitsuse heakskiit ja olen veendunud, et vajalik toetus riigi poolt tuleb,” lisas Liive.

Vastates küsimusele, mis saab juhul, kui riik ei saa siiski Eesti Energiale tasuta CO2 kvooti anda, ütles Käo BNS-ile, et olemas on valitsuse kindel tugi ettevõtte rahastamise osas ja kinnitus, et Eesti Energia muud investeeringud elektrijaama ehituse tõttu ei kannata. “Keda uskuda, kui mitte valitsust,” sõnas Käo.

Uus elektrijaam hakkab Eesti Energia teatel kasutama parimat võimalikku tehnoloogiat. Keevkihttehnoloogia võimaldab toota elektrit efektiivselt ja keskkonnasõbralikult põlevkivist ja biokütusest. Biomassi osa kütusesegus saab kasvatada kuni 50 protsendini. “Tänu biokütuse ulatuslikule kasutamisele vähenevad uue elektrijaama CO2 heitmed Euroopa keskmisele tasemele, mis teeb investeeringu Euroopa Liidu kliimapoliitika suhtes neutraalseks,” sõnas Liive.

Eesti Energia sõlmis Alstomi konsortsiumiga kuni kahe plokiga uue elektrijaama ehituslepingu käesoleva aasta jaanuaris. Lepingu sõlmimine võimaldas Alstomil alustada ehitust ettevalmistavate töödega. Alstom on Narva lähistel valmistanud ette ehitusplatsi, kaevetööde ja elektrijaama vundamentide ehitamisega saab alustada selle aasta lõpus.

Eesti Energia kuulutas kuni kahe 300-megavatise keevkihttehnoloogial energiaplokiga elektrijaama riigihanke välja 2009. aastal. 2010. aasta suvel laekus uue elektrijaama hankele kaks pakkumust ning parimaks osutus Alstomi konsortsiumi pakkumine. Uue elektrijaama maksumus on ligi miljard eurot, mis teeb sellest suurima investeeringu energeetikasse alates Eesti taasiseseisvumise ajast, märkis Eesti Energia.

Uus elektrijaam moodustab koos 2012. aastal valmiva uue õlitehasega tulevikus energiakompleksi, kus ühiskasutuses on tulevikus põlevkiviladu, kütuse etteandesüsteem, tuhakäitlus ja uus 330 kilovoldi elektrijaotla.

Tuuleenergia klaster tugevdab tegevushaaret

CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandus, ETEA uudised, EWEA uudised, Maailma uudised, old-news, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergia, Uncategorizedjuuni 16, 2011

Virumaa Teataja, Tuuliki Kasonen. 16.06.2011

Eesti Tuuleenergia Klaster on sündinud Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni all, kuid erinevalt liidust, kes aitab kaasa tuuleenergia edendamisele Eestis, on klastri ülesanne abistada Eesti ettevõtteid sisenemisel tuuleenergia tööstusesse.

Mõtleme selle tööstuse all nii igapereelamu väiketuulikute valmistamist, suurte tuulikute tarneahelat kui ka meretuuleparkide rajamist.

Meie klastris on koos ettevõtted, kes soovivad, et järgmise kümnendi jooksul jõuab Eesti edukate Euroopa tuuleenergia tööstusriikide nimistusse. See ei tähenda ainult tuulikute paigaldamist Eestisse, vaid ka Eesti firmade kompetentsi ja kogemuste suurenemist kasvavas energeetikasektoris ning võimalusi selles rahvusvaheliseltki läbi lüüa.

Meie klastrisse kuuluv Eesti laevatehaste ja metallitööstuskontsern BLRT Grupp juba valmistab meretuuleparkide paigalduslaevu ning meretuulikute vundamente. Samuti on meie klastri firmadest välja kasvanud tuulikute hooldamisega tegelev ettevõte Empower 4Wind.

Kui esimesi Eestis paigaldatud tuulikuid käisid remontimas välisfirmad, siis nüüd saavad sellega üha rohkem ja rohkem hakkama meie enda riigi töömehed.

Kui Virumaast rääkida, siis Jõhvis tegutsev meie klastri liige Eesti Energia Tehnoloogiatööstus on suutnud sisse murda maailma juhtiva, Taani tuulikutootja Vestase tarneahelasse. Selliseid positiivseid näiteid võiks Eestis lähiaastatel veel palju juurde tulla.

Õigesti teevad ettevõtjad, kes ei kiru majandussurutisest tekkinud raskusi, vaid suunavad pilgud suure kasvupotentsiaaliga sektorite poole. Niinimetatud rohelise sektori ning iseäranis tuuleenergia tootmise kasvust võib uudiseid lugeda pea iga päev.

Saksamaa hiljutine otsus tuumajaamad sulgeda on ainult üks näide selle kohta, et rohelisel energial on tulevikku.

Samas tegeleb tuuleenergia klaster ka nende Eesti probleemidega, mis takistavad meie ettevõtjaid mujal läbi löömast. Näiteks on meil tekkinud mitu väiketuuliku tootmise initsiatiivi. Aga kus sa seda oma toodangut testid või katsetad, kui Eestis on väiketuulikute võrguga liitumine ja kohalikult omavalitsuselt selgete vastuste ning lubade saamine üks paras kosmoseteadus.

Seepärast toetamegi protsesse, mis peaksid lähitulevikus kaasa tooma väiketuulikute jaotusvõrguga lihtsustatud liitumise võimaluse ning ühtsed püstitamise normatiivid kohalikele omavalitsustele.

Klaster soovib oma tegevusega tuua teineteisele ligemale teaduse ja praktika ehk suurendada ettevõtete ja teadusasutuste koostööd. Lisaks ettevõtetele on tuuleenergia klastrisse kaasatud ka Eesti maaülikool ning Tallinna tehnikaülikool.

Eesti Tuuleenergia Klaster loodi mullu aprillis ning seda rahastavad klastris osalevad ettevõtted, EL Euroopa Regionaalarengu Fond ning Tallinna Linna Ettevõtlusamet.

GE kombineerib maagaasi, tuule- ja päikeseenergia (Fyysika.ee)

CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandus, ETEA uudised, EWEA uudised, Maailma uudised, old-news, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergia, Uncategorizedjuuni 16, 2011

Roheline Värav, 16.06.2011

Hübriid-elektritehas oleks kõige odavam ja kergem viis taastuva energia kasutamise suurendamiseks maailmas, kirjutab Stiina Kristal Fyysika.ee-s.

General Electrics teatas esimesest elektrijaamast, milles kombineeritakse tuule- ja päikeseenergia maagaasiga – 530-MW jõujaam, mis hakkab tööle Türgis 2015. aastal. Elektrijaama muudab praktiliseks paindlik kõrge efektiivsusega maagaasi süsteem, mille kasutamise plaanid tegi firma teatavaks kaks nädalat tagasi, ning soojusenergia süsteem, mille on loonud eSolar, Californias töötav ettevõte, millesse GE hiljuti investeeris, kirjutab technologyreview.com.

Sellisest hübriidjaamast võib saada mõningates maailma osades domineeriv elektrijaama tüüp, sõnas GE esindaja. Uus tehnoloogia on mõeldud eelkõige riikidele, kus kasutatakse 50-hertsist elektrit. Eriti lihtsustaks see tehnoloogia taastuva energia eesmärkide täitmist Hiinas ning Euroopa Liidus.

Päikeseenergia lisamine maagaasi elektrijaamadele ei ole uus idee, kuid ilma valitsuse toetusteta pole see säästlikuks osutunud. GE sõnul saavad need hübriidjaamad tänu oma uutele turbiinidele ja nendega seotud tehnikale ning õige päikesevalguse ja maagaasi hinna korral olla konkurentsivõimelised ka ilma valitsuse toetuseta.

Kuigi päikese soojusenergia ja maagaasi turbiinide kombineerimise idee pole uus, on seda tuule lisamine sellistesse süsteemidesse, sõnas GE. Kombineerides tuule ja maagaasi elektrijaamad, saab mingil määral kokku hoida tuuleenergia kuludelt – tuulepark võib jagada mingit osa maagaasi elektrijaama kontrollsüsteemidest ning selle ühendusest üldise elektrivõrguga. Samuti silub maagaasi elektrijaam üle mõningad tuuleenergia varieeruvused.

Päikese soojusenergia hõlmab endas peegleid, mille abil päikesevalgus ning sellest tulenev soojus kontsentreeritakse ning millest seejärel auru toodetakse. Seda auru saab maagaasiga kombineeritud elektrijaamas võimsuse suurendamiseks edastada auruturbiinidesse.

eSolari loodud päikesevalguse fokusseerimise mehhanism vähendab kulusid kahel moel – selle moodulitest koosnevat fokusseerivat süsteemi on lihtne paigaldada ja erinevatele elektrijaamadele sobivaks modifitseerida. Samuti saab selle abil kätte kõrgema temperatuuriga auru kui varasemad päikese soojusenergia süsteemid, suurendades jällegi jõujaama võimsust. Samuti on GE töötanud välja maagaasi elektrijaama, mis on väga kõrge efektiivsusega ning mille võimsust saab kergesti seadistada silumaks päikeseenergia võimsuse varieeruvust.

Ühendades päikese soojusenergia süsteemi maagaasi elektrijaamaga ning elimineerides nii vajaduse osta eraldi auruturbiine ja selle lisavahendeid, on päikese soojusenergia süsteemi pealt võimalik kokku hoida kuni 50% kuludest, sõnas Jon Van Scoter, eSolari tegevdirektor ja juhataja. GE soojustoodete aseesimees Paul Browning nimetab uut süsteemi kõige tasuvamaks päikeseenergiaks, mis tänapäeval saadaval.

Allikas: http://www.technologyreview.com/

Fyysika.ee

Martin Kruus: tuumajaam tõstab elektri hinda rohkem kui taastuvenergia

CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandus, ETEA uudised, EWEA uudised, Maailma uudised, old-news, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergia, Uncategorizedjuuni 15, 2011

Delfi Majandus 15. juuni 2011 12:12

Eesti tuuleenergia assotsiasiooni esimees Martin Kruus ütles tänasel üleilmsel tuulepäeval lugejate küsimustele vastates muuhulgas, et aatom-elektrijaama ehitamine Eestisse on ulmeliselt kulukas ning elektrihind kasvab selle rajamisel kordades rohkem kui taastuvenergia puhul.

Mida teate rääkida tuulegeneraatorite põhjustatud infrahelist? Kuidas ja kui suures raadiuses mõjutab see ümbritsevat elukeskkonda?

Infraheli sagedusega 20 Hz ei ole tuvastatav madalamal tasemel kui 79 dB, kuulmissüsteemi mõjutamiseks peab teadlaste sõnul infraheli tugevus olema sellise sageduse juures vähemalt 145 dB. Elektrituulikute poolt tekitatav infraheli jääb vahemikku 50 kuni 70 dB, mis on tunduvalt alla taseme, mil inimene seda kuulma hakkab. Seetõttu ei avalda tuulikud inimese tervisele mitte mingisugust mõju.

Kohe meenub mingi välismaa firma plaan katta tuulikutega suur osa Hiiumaast. Kas selliseid tuuleparke, kus elekter ja raha viiakse välja, aga elukeskkonna reostus (mastid, undamine, vilkumine jmt) jääb meie kanda, on ikka vaja?

Füüsiliselt elektrit välja viia pole võimalik, see tarbitakse ikkagi meil kohapeal ära. Nagu vesigi voolab väikseima takistuse suunas, siis liigub ka elekter alati sinna süsteemis, kus väikseim takistus ning kuna elektriliinid ise on üks suur takisti, siis tarbitakse elekter alati selle genereerimise vahetus läheduses. Seega ei saa elektrit kunagi nii-öelda kotiga ära viia.

Kui energiat mingit piirkonnas genereeritakse rohkem kui seal tarbitakse, siis on võimalik energiat süsteemist välja eksportida, kuid kuna tuuleelektri osakaal on täna vaid neli protsenti Eesti tarbimisest, siis seda ohtu täna ei ole.

Kas eraisiku toodetud energiat saab võrku müüa ja millised on selle tingimused?

Energiamüügiga saab tegeleda siiski juriidiline isik, kuid pidasite vast silmas, et kas väiketootjad saavad oma toodetud energiat võrku müüa.

Teoreetiliselt peaks see olema võimalik ja on ka toimiv keskmise suurusega tuulikute (100-200 kW) ja väikeste vesiveskite puhul.

Väiketuulikute (alla 20 kW) liitumine elektrivõrguga ei ole kahjuks aga siiani väga sujuvalt läinud ja meie teada ei saa hetkel nii väikestest tuulikutest toodetud elektrit võrku müüa. Siiski on olukord paranemas ja loodetavasti täpsustuvad juba selle aasta jooksul väikeseadmete liitumistingimused ja elektri võrku müümine saab väiketootjatele ka tegelikus elus võimalikuks.

Hetkel käib siin tihe koostöö ministeeriumi, jaotusvõrgu, ülikoolide ja väiketuulikute tootjate/müüjate vahel.  

Millised on täna Eesti kodanikul võimalused investeerida tuuleenergia tootmisesse? See tähendab, et kui inimesel on säästud, mida ta sooviks investeerida tuuleenergeetikasse, siis millised on võimalused?

Eestis saab tuuleenergia tootmisesse investeerida ainult omades ise tuulikut, meil selleteemalisi ühistuid või börsiettevõtteid pole veel tekkinud, kuigi võiks. Meile lähim tuuleenergiaga tegelev börsiettevõtte on Rootsi firma Eolus Wind, kelle aktsiaid saab osta Stockholmi börsilt NASDAQ OMX First North ning kes ka Eestis tuuleparke omab ja arendab.

Miks peab tarbija kompenseerima tuuleenergiat? Kas taastuvenergia maks on ikka seadusandlikult korrektne?

Ettevõtjad täidavad riikliku tellimust rohelise elektri tootmiseks. Makstes tasu juba valmistoodangu eest väldib riik sellega ise riigieelarvelisi investeeringuid elektrijaamade ehitamisesse. Lähemalt saab selle kohta informatsiooni Elektrituruseadusest §59-st.

Millal lõpuks ometi Eestisse aatomijaam ehitatakse?

Aatom-elektrijaama ehitamine Eestisse on ulmeliselt kulukas. Üks kaasaegne tuulik maksab 1,5 miljonit eurot /MW. Võttes arvesse tuumajaama pikast ehitusperioodist tulenevaid intresse ja pidevalt suurenevaid kulutusi ohutustehnikale on tuumajaama lõppinvesteeringu kulu ligikaudu 7 miljonit euro/MW kohta.

Sellele lisanduvad kulud kasutatud tuumakütuse käitlemisest ja pikemas perspektiivis ka tuumajäätmete lõppladestusest ning siin räägime miljarditest või isegi kümnetest miljarditest eurodest. Täna valitseb siin veel väga suur teadmatus, kuna lõplikke ladestusjaamu veel pole. Ka needki kulutused on vaja tagasi teeninda elektrimüügist, mis tähendaks, et elektrihind kasvab kordades rohkem kui taastuvenergia puhul.

Kui palju Eestis üldse neid paiku on, kus tuult tuuleenergia tootmiseks piisavalt? Kui suure osa energiavajadusest saaks parimal juhul Eestis tuuleenergiast rahuldada?

Eestis on tuulerikkaid kohti palju, aga samas on ka palju looduskaitselisi ja elamualadest tulenevaid piiranguid, kuid kasutades ka merel asuvaid tuuleparke saaks katta kogu Eesti vajaduse tuuleenergiaga.

Probleemiks kujuneb siin pigem tasakaalustus- ja salvestuselektrijaamade puudumine, seega hüppeline tuuleenergia suurendamine ei oleks mõistlik. See protsess peaks olema evolutsiooniline ning käima käsikäes salvestus- ja tasakaalustusjaamade ja nutikate elektrivõrkude arenguga.
Nutikas elektrivõrk peaks tarbijatel aitama elektrit tarbida siis, kui seda on.

Täna tarbija lihtsalt kasutab elektrit ega teadvusta, et teatud hetkedel on see väga odav ja teatud aegadel väga kallis. Kui tuulikuid on energiasüsteemis palju, siis ilmselgelt on tuulistel tundidel elekter odav. Neil tundidel võiks tarbija näiteks laadida akusid, sh elektriauto oma, soojendada suures veeakumulaatoris tarbe- ja küttevett ning tegelikult saab ka muid elektritarvikuid senisest enam tööle ajastada rohkem lähtuvalt elektrihinnast.

Juhul kui püstitame piisavalt tuulikuid, siis kas võib meil juhtuda sarnaselt Saksamaa või Texase osariigiga, et elektrihind muutub mingil hetkel negatiivseks? Ehk soodsate tingimuste kokkulangevusel on elektrihind tarbijale tasuta.

Jah, elektrituru avanedes 2013. aastal on kõikidel tarbijatel võimalik seda olukorda enda huvides ära kasutada.

Miks on sagedased juhud, et kuuldes tuuliku püstitamisplaanidest laiendab riik antud kohale koheselt looduskaitseala?

See tõesti ei ole hea praktika. Riigi tegevus looduskaitsealade haldamisel peaks olema palju prognoositavam ning mitte toimima kampaania korras ega oluliselt muutma maaomanike õigusi oma maad kasutada. Kergekäeliselt ning teatud huvigruppidele kallutatult ei tohiks riik oma looduskaitsepoliitikat muuta ei ühes ega teises suunas. Vajalik on stabiilsus ja läbipaistvus. Seda tõdes hiljuti ka riigikohus, kes tühistas valitsuse määruse tuulepargi arendajale kuuluvate kinnistute hoiualade kaitse alla võtmise kohta.

Kui võrrelda rahalisi toetusi, mis antakse või on antud Eesti Energiale vs kõikidele teistele tuuleenergia tootjatele kokku, siis milline võiks olla see suhe?

Eelmisel aastal maksti Eesti Energia tuuleparkide toetuseks veidi üle 37 protsendi tuuleparkidele makstavatest toetustest.

Mis või kes pidurdab Eestis enim tuuleenergia arengut?

Teadmine, et tuuleenergia on siinkandis üks väheseid jätkusuutlikke elektrienergia tootmise variante jõuab meie poliitilise, majanduse ja teaduse eliidini väga vaevaliselt ning seepärast puudub ka siiras soov seda valdkonda arendada, mis omakorda peegeldub kõikides igapäevastes protseduurides. Taastuvenergiaga tegeletakse justkui sunniviisiliselt nagu ühe tüütu Brüsseli kohustusega ega ole veel aru saadud selle tegelikust väärtusest.

Kas investeeriksite raha pigem tuumajaama ehitusse Eestis või “arukate võrkude” arendusse?

Kindlasti arukate võrkude arendusse.

Kas tuuleenergia tootjatel oleks midagi selle vastu, kui osa kasumist läheks kohaliku omavalituse või elanike otsetoetusteks?

Ei ole. Näiteks Viru-Nigula, Hanila ning Noa-Rootsi valdades see omaalgatuslikult juba toimib.

Kuidas on käitunud tuumajaamast saadava elektrihinna graafik viimasel kümnel aastal võrreldes tuuleenergiaga?

Praegu töös olevad tuumajaamad on ehitatud 1970. aastatel, mil tehti investeeringuid elektrijaamadesse hoopis teistel alustel. Tollal ehitasid jaamu oma eelarvest riigid, mitte äriettevõtted, ning omahinnast lähtuvat elektri turuhinda ei eksisteerinud. Seega ei saa plaanimajanduslikke tuumajaamu võrrelda uute tuuleelektrijaamadega, mille investeeringud tehakse tavapärase majandusloogika alusel. Arvestades seda, et kapitalikulu täna töös olevate tuumajaamade elektrihinnas ei kajastu ei ole vanade tuumajaamade elektrihind adekvaatne võrdlusmaterjal.

Olen huvitatud elektri tootmisest sisemaal tuulikuga, mille võimsus on 50-100kw, kas Eestis on ettevõtjaid, kes sooritavad võtmed-kätte tehinguid ja millega kaasneb ka Eleringi poolne toetus?

Sellise suurusega tuuliku ostu plaanimisel tasub kindlasti enne uurida elektrivõrguettevõtte liitumistingimusi ja tuuliku vastavust neile tingimustele. Kui tuulik vastab jaotusvõrgu tingimustele ja seda on võimalik võrku liita, siis on võimalik ka toodetud elektri eest Eleringilt toetust saada. Tuleb tunnistada, et siiani pole Eesti suurim jaotusvõrgu ettevõtja väiksemate tuulikute liitumist eriti soosinud ja kohaldab tingimusi, mis kehtivad suurtele tuulikutele.

Eestis on küll firmasid, kes tegelevad sellise suurusega tuulikute impordi ja paigaldamisega, kuid komplektsete lahenduste pakkujaid pole. Täpsemat informatsiooni saab Eesti tuuleenergia assotsiatsioonist.

Lisaks olen kuulnud valitsusepoolsest väiketuulikute regulatsioonist, millal see valmis saab ja jõustub ja mida võidavad sellest väiketootjad?

Tuuleenergia klaster teeb aktiivset koostööd Eesti Energia Jaotusvõrguga parandamaks väiketuulikute võimalusi liituda elektrivõrguga. Samuti on klaster analüüsinud väiketuulikute toetusi ja turgusid mujal Euroopas ning teeb soovitusi toetusskeemide rakendamiseks, mis muudaksid ka eraisikutele taastuvelektri tootmise väiketuulikute abil atraktiivseks.

Kas lähemas tulevikus on kavas kasutusele võtta väiketarbijatele (elanikele) kolmetariifne energiaarvestus, selleks et kas või oma tarbeks tootmisega (tuul, päike) saaks aidata energiavõrgul tipukoormust katta?

Hetkel Eestis energeetika regulatsioon ei näe ette erisusi väiketarbija elektritootmise lahendustele, küll aga kohustab meid selleks ELi taastuvenergia direktiiv, mille kohaselt peab Eesti riik rakendama meetmeid elektrisalvestiste ja tarkade võrkude arendamiseks. Need omakorda aitavad kaasa väiketarbija taastuvenergia tootmise lahenduste tekkimisele ja kasutusele võtmisele, sest jaotusvõrkude nö tagurpidi töölepanemine nõuab võrkude ümberehitamist ja kindlasti ka salvestiste rakendamist.

Tuuleparkide rajamine loodusesse seni tööstuslikult reostamata kohtadesse tähendab, et meil polegi enam kohta, kus näeks päikseloojangut tööstusmaastikku nägemata vaadata. Teeks ettepaneku teha väiksemad tuulegeneraatorid majade katustele panemiseks, mis ei põrise ega vibreeri, kindlasti on sellised juba konstrueeritud ka. Kus on juba maja, seal pole enam ka puutumatut loodust.
Aga see mõte ilmselt ei meeldi suurtootjatele, kes oma kasust siis ilma jääksid. Aga meri ilma tuulikuteta on ilus vaadata. Ja inimene on emotsionaalne olend.

Eesti rannikualad on enamuses kaitse all, mis tagavad ürgse looduse säilimise ka tulevikus ja välistavad tuulikud. Näiteks on kaitsealadeks Lahemaa, Keila-Joa, Pakri, Nõva, Dirhami, Roosta, Matsalu, Väinameri, Soela väin, Kassari laht, Hiiu madal, Vilsandi rahvuspark, Sõrve, Kihnu väin, Pärnu laht…. Seega ei saa väita, et tulevikus meil polegi enam kohta, kus puhast päikeseloojangut näeks.

Majakatustele väiketuulikute paigaldamine ei lahenda suurenergeetika probleeme, sest need tekitavad samuti müra, aga müraallikas tuuakse inimestele lähemale.

Teiseks on väiketuulikutel ka väikesed mastid ning tuulikud asuvad turbulentsetes õhuvooludes, mis omakorda takistavad energiatootmist. Kolmandaks ei ole enamasti asustatud kohtades ja madalal kõrgusel olevatel majade katustel ka piisavalt kvaliteetset tuult, et sinna väiketuuliku paigaldamine ära tasuks. Samas väikesaartel või ranniku ääres võib ka katusele paigaldatav tuulik arvestatava koguse energiat toota.

Kui palju energiat kulub ühe 3MW võimsusega tuugeni tootmiseks, püstitamiseks, teenindamiseks ja utiliseerimiseks? Mitme aastaga üks 3MW tugen need kulud katab ja tegelikult energiat tootma hakkab?

Meil puuduvad andmed tuugenite kohta, aga mis puudutab kaasaegseid elektrituulikuid, siis on vaja ligikaudu neli kuud, et tasa teha kogu energia hulk, mis läheb tuuliku tootmise, paigaldamise, kasutamise, hooldamise ja tegevuse lõpetamise peale pärast 20-25 aastast eluiga. Oma töötamise jooksul toodab tuulik kuni 80 korda rohkem energiat, kui on vaja tema tootmiseks, hooldamiseks ja lammutamiseks.

Millised on tuuleenergia silumis- või kompensatsioonimehhanismid tänapäeval, üks suurimaid miinuseid on tuuleenergia ebastabiilsus, olen lugenud näiteks tuulejaamade juures biogaasi või vesiniku tootmisest, mis tuulepuudusel omakorda käivitavad generaatorid.

Kas tuuleenergia võib olla täiesti autonoomne ja sõltumatu ja sealjuures ka stabiilne? Eestile on soovitatud energeetika mudelit tuuleenergia ja Eestis toodetud biogaas. Oleks see realistlik?

Tõsi ta on, et mida rohkem tuuleparke ehitatakse, seda enam on vaja tasakaalustavaid elektrijaamu, kuna olemasoleva elektrisüsteemi absorbeerimisvõime saab ammendatud. Tasakaalustavad jaamadeks võib olla hüdropump-elektrijaam, gaasijaam, elektriakud, kütuse element, hoorattad või suruõhk.

Neid kõiki maailmas kasutatakse, seega oleks mõistlik rakendada neid ka Eestis. Enamlevinud tehnoloogiateks on gaasimootoril töötav jaam, mis maksab 0,6 miljionit eurot / MW ja hüdropump-elektrijaam, mille kulu on 0,7-1 miljonit eurot / MW. Kui paigaldada tuulikud koos gaasi- või hüdropump-jaamaga tuleb see ikkagi oluliselt odavam kui näiteks tuumajaama ehitamine.

Ainuüksi biogaasist jääb tuuleenergia balansseerimiseks väheks, v.a juhul, kui ei toimu suurt arengut pürolüüsi gaasi tootmisel.

Elektrituulikute ehitamise õpetamise guru Hugh Piggot korraldab üle maailma kõikjal kursusi ka kõige vaeseimais riikides. Millal jõuab Hugh Piggot Eestisse? Kas Eesti tuuleenergia assotsiatsioon on teinud midagi selleks,et ta tuleks Eestisse?

Meil on Eestis oma Piggot olemas, sest tuuleenergia klastri arendusjuht Criss Uudam on tema juures vastava koolituse saanud. MTÜ Samsaara korraldab juuli lõpus ka Eestis Hugh Piggot’i poolt arendatud väiketuuliku iseehitamise kursuse, kus Criss Uudam on ka üheks koolitajaks. Rohkem teavet kursuse kohta leiab www.samsaara.ee.
Suure huvi korral võiks kaaluda tõesti Hugh Piggot’i järgnevatel aastatel Eestisse kutsuda isiklikult kursust läbi viima.  

Mis on tüüpilised valearusaamad seoses tuuleenergiaga/tuuleparkide rajamisega?

Et tuuleenergia on kallis. Tegelikult ei ole, kuna tuul on kütusena tasuta, puuduvad saastetasud. Põhjus miks ta kallis tundub on see, et mistahes uus elektrijaama on kulukas ning riigi eelarvelistest vahenditest ehitatud vanade jaamade elektri omahinnas investeerimiskulu ei kajastu. Odav elekter on meil ajutine ja näiline ning kehtib seni, kuni vanad jaamad püsti seisavad ja keskkonnanõuetele mingitki moodi vastavad, see aeg saab aga varsti ümber.

Saastekvoodid on saadaval

CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandus, ETEA uudised, EWEA uudised, Maailma uudised, old-news, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergia, Uncategorizedjuuni 15, 2011

Äripäev, Tööstus. 15.06.2011

Eesti on saastekvoodi ülejäägi müügist teistesse riikidesse teeninud palju raha. Nii palju, et jätkub ka tuuleenergeetikale. Õige kah – tuuleenergeetikud on aidanud ja aitavad vähendada keskkonna saastamist.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse seesugune toetus tuuleenergeetikale on esmakordne. Raha võeti Eesti-Hispaania tehingu tulust.

Kokku eraldati kahele tuulepargile 12,4 miljonit eurot. Kuna tuuleenergeetika arendamiseks saadi Hispanialt 23 miljonit eurot, võib lisa loota.

Tosin miljonit Lääne-Virumaa projektidele. 7,23 miljonit eurot sai Ida-Virumaale Lüganuse valda ehitatav Varja tuulepark, 5,13 miljonit Lääne-Virumaale Viru-Nigula valda rajatav Ojaküla tuulepark. Esimesena nimetatu on OÜ Raisneri projekt ja sisaldab kuut kahemegavati suuruse nimivõimsusega tuulejõujaama, teine OÜ Nelja Energia gruppi kuuluva OÜ Oceanside kava ja tähendab kolme 2,3megavatist tuulejõujaama. Nende tuuleparkide koguvõimsus on seega vastavalt 12 MW ja 6,9 MW.

Varja ja Ojaküla tuulepargid toodavad aastas arvestuslikult 45 000 megavatt-tundi elektrienergiat ja vähendavad atmosfääri paisatava CO2 kogust umbes 50 000 tonni võrra, tuuleenergeetika on nii keskkonnakaitse- kui ka majandusalane mõiste.

Riiklikku toetust need tuulepargid ei saa. Seega ei pea elektrienergia tarbijad seda kulu katma.

Kvoote jagati Eesti jaoks soodsal ajal. Kui Kyoto protokollile alla kirjutanud riigid tasuta saastekvoodid omal ajal ära jagasid, võeti aluseks 1990. aasta saastemahud. Kes siis rohkem õhku rikkus, see rohkem kvooti sai. Eesti sealhulgas. Kvoodid nägid igale riigile ette maksimaalse CO2 heitkoguse.

Kuna aga jagamine sattus ajale, mil üliebaefektiivne sotsialistlik tööstus hääbuma hakkas ja peagi kokku kukkus, tekkis kvootide ülejääk. Kui 1990. aastal paisati Eestist atmosfääri 41 miljonit tonni CO2, siis 2007. aastal 22 miljonit tonni.

Seda võimaldas majanduse üleüldine restruktureerimine, sealhulgas elektrienergia tarbimise vähendamine ja muudegi säästuabinõude rakendamine ning taastuvate energiaallikate kasutusele võtmine. Kvoodiga kaasnenud kohustus kärpida aastatel 2008-2012 CO2 kogust võrreldes 1990. aastaga kaheksa protsendi võrra, täideti.

Kokkuhoid andis võimaluse müüa kvoodi ülejääki. 2010. aastal realiseeris Eesti kvooti 3,6 miljardi krooni (230 miljoni euro) eest. Lisaks Hispaaniale saadi kaubale Austria, Luksemburgi ja Jaapaniga.

Müügist saadud raha tohib kasutada vaid nende projektide rahastamiseks, mis lubavad reaalset CO2 emissiooni vähendamist, keskkonna tegelikku tervenemist. Eesti on lisaks tuuleenergeetikale suunanud tulu koostootmisjaamade rajamisse, katlamajade rekonstrueerimisse, küttevõrgus energia säästmisse, ökonoomsete busside ja elektriautode ostmisse ja hoonete soojustamisse.

Tehingud tasuta saastekvootidega ja kootide kasutamine lõpevad aga peagi. Neid saab üldjuhul teha järgmise aasta lõpuni, mil lõpeb Kyoto protokolli aruandlusperiood. Nii müüjal kui ka ostjal on projektide tegemiseks ja rakendamiseks varuks vaid poolteist aastat. Seda on väga vähe.

Ehk ärkas Eesti liiga hilja?Antud oludes meie põlevkivienergeetika mõne aja pärast konkurentsivõimetuks osutuda. Ähvardavaid tegureid on teisigi. 2013. aastal avaneb lõplikult Eesti elektriturg. Ja kaks uut põlevkiviblokki võib ehitamata jääda.

Nimelt kahtleb Euroopa Komisjon nende riikliku toetamise skeemis. Leitakse, et see võib oluliselt kahjustada sisemaist ja lähiriikide konkurentsi. Abiluba võib tulemata jääda. Riigi abita aga põlevkiviblokke ehitada ei ole võimalik.

Kui kõrgele tõuseb aga nende tegurite toimel elektri hind, ei oska praegu vist keegi öelda. Siiski võib Eesti põlevkivienergeetikale teisalt avaneda ajutine abiventiil.

Nimelt ootab Euroopa Komisjon kümnelt riigilt – Eestilt, Bulgaarialt, Küproselt, Tsehhilt, Ungarilt, Lätilt, Leedult, Maltalt, Poolalt ja Rumeenialt – septembri lõpuks taotlusi tasuta saastekvootide kasutamiseks aastatel 2013-2020.

Taotluste laekumise järel on komisjonil kuus kuud aega taotluste rahuldamiseks või nende tagasi lükkamiseks.

Küll tuleb aga osa kvootidest kinni maksta: 2013. aastal 30%, 2014. aastal 40% jne. Kuni 2020. aastal kvoote vaid raha eest välja antakse. Seejuures näitab kvootide hind tõusutendentsi.

Elering: elektri hind Eestis tõuseb peagi 60 protsendi võrra

CO2 kaubandus, Eesti uudised, Energiakaubandus, ETEA uudised, EWEA uudised, Maailma uudised, old-news, Tehnoloogiaarendus, Tuuleenergia, Uncategorizedjuuni 15, 2011

E24, 15.06.2011

Eleringi värske prognoos leiab, et 2016. aastal maksab elektrienergia ligikaudu 60 protsenti enam hinnast, millega praegu kodumajapidamised ja väikefirmad seda Eesti suletud turul osta saavad.

Prognoosi järgi on 2016. aastal keskmine elektri hind Eestis 48,5 eurot megavatt-tunni eest. Praegu saab suletud turul osta elektrit hinnaga 29,4 eurot.

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»