• Eesti
  • English

Tootsi asula loodab tuulepargi toel siiski püsima jääda

UncategorizedJanuary 24, 2019

Maaleht, 24.01.2019

Omal ajal naabruses asuvate turbaväljade ja briketitehase toel kerkinud ning elanud Tootsi asula loodab oma hääbuvast ääremaa staatusest pääseda lähikonda 2500 hektarile planeeritava tuulepargi abil.

Pärast haldusreformi liitus Tootsi vald Halinga valla ning Vändra valla ja alevi ühinemisel loodud Põhja-Pärnumaa vallaga, ent keskustest suhteliselt kaugel oleva asukoha tõttu jääb kunagine turbatööstuse niinimetatud monofunktsionaalne asula ikkagi ääremaaks nii Pärnu kui ka naabermaakondade tõmbekeskuste suhtes. Eks omajagu süvendab seda ka asjaolu, et juba poolteist kuud ei läbi asulat reisirongiliiklus, mis oli piirkonna jaoks oluline, sest kõrvu briketitehasega tiirles Tootsi elu aastakümneid ka raudtee ja sellel asunud suure kaubajaama ümber.

Elanikkond väheneb, töökohti ei ole

Pärast haldusreformi moodustati Tootsi osavald, mis on iseenesest on hea, sest nõnda saavad kohalikud inimesed tänu osalusdemokraatiale siiski mingil määral kogu uue suurvalla asjades kaasa rääkida. Samas näitab ajalugu, et Tootsi elanikkond väheneb aasta-aastalt keskeltläbi 30 inimese võrra aastas – surmasid registreeritakse 30 ringis, sünde neli-viis ja veel annab tooni inimeste ränne, mis üldjuhul viib rahvast piirkonnast minema, mitte ei too juurde.

Kui turbatööstuse hiilgeajal elas Tootsis ligemale 1500 inimest, siis praeguseks on paikset elanikkonda jäänud asulasse poole vähem. Pealegi ei ole Tootsis pärast staažika tohtri pensionile jäämist enam kohapealset perearsti. Tõsi, nii-öelda tõmbekeskustesse rajatakse nüüd valitsuse õhutusel tervisekeskusi, ent kohalikud tunnevad, et nende asutamise juures pööratakse tähelepanu eelkõige kulutõhususele, mitte teenuse paremale kättesaadavusele. Nii ongi Tootsi asulasse jäänud praeguseks vaid pereõde ning arst käib seal vastu võtmas heal juhul korra nädalas.

Reisirongiliiklus oli Tootsi rahva jaoks äärmiselt oluline ja praeguseni kubiseb sotsiaalmeedia kahetsusest pakatavatest sõnumitest, mida võib näha nii Tootsi, Tori kui ka teiste Lelle-Pärnu raudteelõigule jäänud asulate veebikogukondades. Inimestel on reisirongi kadumisest kahju juba kasvõi sellepärast, et sellega oldi harjutud, kogu elu käis neis asulates raudtee ümber, olles sellega moel või teisel seotud. Nii mõnigi tunnistab, et tunneb end Eesti riigi poolt hüljatuna, Rail Balticust ei looda keegi eriti midagi, vähemalt mitte esialgu, kui ebamäärasust selle ümber on palju.

Leidub siiski üks lootuskiir, mis võiks Tootsi ja ümbruskonna rahva eluolu taas helgema tuleviku poole pöörata. Nimelt susiseb juba mitu aastat projekt, mille järgi rajataks kunagistele turbaväljadele tuulepark. Kahjuks ei ole projekt viimase aasta-pooleteise jooksul aga kohtusaalist palju kaugemale arenenud. Tootsis ikkagi usutakse, et kui Balti riikide suurim tuulepark ligemale 2500 hektari suurusele alale tuleb, naasevad sinnakanti ka ettevõtlus, noored pered ja heaolu.

Nimelt näeb energiaturu seadus ette, et energiatootja, olgu ta siis kestahes, võib teatud raadiuses asuvatele naabritele müüa elektrit ilma võrgutasuta. Just see asjaolu võiks saada maasikaks, mis ennekõike suure energiatarbega töötleva tööstuse ettevõtted Tootsi kanti meelitab. Igatahes usutakse ja loodetakse Tootsis, et küllap kohtuveskid lõpetavad oma jahvatamise varem või hiljem ning tuulepark tuleb planeeritavale alale niikuinii, olgu selle rajajaks siis Sõnajalgade Eesti Elekter, riigile kuuluv Eesti Energia või keegi kolmas.

Võrgutasuta elekter võiks tööstureid meelitada

Kümmekond aastat Tootsi valda juhtinud Kalev Kaljuste kinnitab neid ootusi, märkides seejuures, et Tootsi asula võib tänu tuulepargile tagasi võita palju, mis omaaegse tööstuse sulgemise ja haldusreformiga kaotati. Ta on seisukohal, et kõige suurema põõna pani asulale ikkagi briketitootmise lõpetamine, haldusreform ei mõjutanud ehk nii palju. Reisirongiliikluse lõpetaminegi ei mõjunud kuidagi positiivselt, möönab ta. Kaljuste usub, et praeguse seisakuperioodi aitavad piirkonnas üle elada vaid tugevad kogukonnad ja paiksete inimeste initsiatiiv oma elu ise korraldada.

„Kui alguses naerdi tuulepargi rajamise plaani peale, et näete – ettevõtjad aetakse sohu, siis praegu käib kõva võitlus selle maa-ala pärast,” räägib Kaljuste. „Kui seda tuuleparki ükskord hooga ehitama hakatakse, siis juba ehitamine vajab umbes sadakonda töötajat. Kuna võrgutasu moodustab olulise osa elektriarvest, siis peaks sellest pääsemine olema tähtis argument, et ettevõtjad tahaksid oma tootmise tuulepargi lähistele tuua. Sellest saab ükskord veel piirkonna tuleviku arengumootor ja piltlikult öeldes Ameerika Tootsi rabas.”

Kalev Kaljuste oli 2006.-2009. aastani Tootsi vallavolikogu esimees, 2009.-2015. aastani Tootsi vallavanem ning seejärel viimane Pärnu maavanem, praegu on Kaljuste Pärnu linnavolikogu liige. Tänu oma ametikohale on ta Pärnumaa eluga hästi kursis ning teab rääkida, et osaliselt endisi Pärnu-Jaagupi ja Vändra kihelkonna piire järgiv Põhja-Pärnumaa vald on praegu üsna Pärnu-Jaagupi ja Vändra alevi keskne, kuid Tootsit mingid ajaloolised sidemed nende kahega eriti ei seo. Alguses oligi plaan anda loodavale omavalitsusele nimeks Vändra-Jakobi vald. Samas ei usu Kaljuste ka seda, et Tootsi nüüd inimestest päris tühjaks valguks, sest Pärnu ja töökohad on ikkagi suhteliselt lähedal – 35 kilomeetri kaugusel.

„Raudtee tõi omal ajal muidugi päris palju inimesi Tootsi elama, ennekõike neid, kel juured pealinnas või Harjumaal, sest rong andis neile mugava ühenduse kodukandiga,” kirjeldab Kaljuste paiga arenguid. „Rong on seda tüüpi liiklusvahend, mis sobib tootsilaste rahuliku meelelaadiga. Seal kasutavad inimesed kohapealseks liikumiseks suvel jalgratast ja talvel Soome kelku, see on teistmoodi elustiil ja rong sobis selle juurde suurepäraselt.”

Rohkem kui Tootsile, avaldas reisirongiliikluse sulgemine Kalev Kaljuste hinnangul negatiivset mõju Eidaperele ja Koogistele, kust võivad kaduda ka üheksa viimast külas elavat inimest. Kardetavasti ei ulatu ka Rail Baltic nendesse kohtadesse.

Mis puutub aga Rail Balticusse, siis Pärnumaal kavatsetakse Kaljuste sõnul võidelda kindlalt selle eest, et trassile tuleksid kohalikud peatused ning peale kiiresti Euroopasse viiva rongi pandaks käima ka nii-öelda kohalik rong, näiteks kiirusega kuni 160 km/h marsruudil Tallinn-Riia. Seni aga peab Tootsi, Tori, Eidapere ja teiste selle kandi asulate elanikele turvalise ühenduse suuremate asulate ja linnadega tagama Pärnumaa Ühistranspordikeskus, korraldades ümber või lisades bussiliine.

– ÄÄREJUTT –
MIS ON MISAllikad: Kalev Kaljuste, Vikipeedia, Maaleht
Tootsi asulaBriketitehas hakkas praeguse Tootsi aleviku lähistel Pööravere Suursoos tööle 1939. aastal.Toona alevikku veel ei olnud, vaid eksisteeris ainult Tootsi karjamõis, mis ka briketitööstusele nime andis.Tootsi raudteejaamast ehitati vabriku juurde kolme kilomeetri pikkune harutee, raudteejaama juurde kuivendatud sooalale hakati 1938. aastal töölisasulat rajama.Toona investeeris Eesti riik Tootsi arendamisse ligemale neli miljonit krooni.Tootsi sai alevi õigused 1949. aastal.Juba 1960. aastatel oli selge, et turbaressurss Tootsi rabas lõpeb. Viimasel ajal veetigi turvast tehasesse Lavassaarest.Briketivabrik lõpetas tootmise 2011. aastal.Vallal õnnestus ajalooline briketitehase hoone lammutamisest päästa, nüüd haldab seda MTÜ ja hoonesse luuakse turbamuuseum.Tootsi valla viimase aasta eelarve oli 1,2 miljonit eurot ning vald sai 300 000 eurot ühinemistoetust.Viimastel aastatel on Tootsi elanike arv vähenenud 30-40 inimese võrra aastas, sellele aitavad kaasa nii loomulik iive kui ka väljaränne.Praegu on Tootsi tiheasustusega asula, mis paikneb umbes 400×800 meetri suurusel alal.

– PISITEKST –
● Kui alguses naerdi tuulepargi rajamise plaani peale, et näete – ettevõtjad aetakse sohu, siis praegu käib kõva võitlus selle maa-ala pärast.

Võitlus tuulepargi vastu tekitas suure võla

UncategorizedAugust 8, 2017

Postimees, 08.08.2017

Kui juuli viimasel päeval sai otse tulevase meretuulepargi asukohas allkirjad Hiiu valla ja tuulepargi arendaja Nelja Energia koostöölepe, on pea kaheaastane tuulepargivastane võitlus tekitanud grupile kohalikele aktivistidele üsna suure võla. Oma võitluse jätkumises on nad selle vaatamata aga kindlad.

Pärast 2020. aastat valmiv ning juba enam kui kümme aastat kestnud Eesti esimese meretuulepargi planeerimisprotsess on muuhulgas toonud Hiiumaal kaasa ka aktiivsete tuulepargivastaste rühma moodustumise, kes koonduvad MTÜ Hiiu Tuul alla.

Loe edasi Postimehe veebist.

Google tahab hakata lendavaid tuuleparke ehitama

UncategorizedApril 11, 2017

Äripäev, 11.04.2017

Saksamaa suuruselt teine energiakontsern Eon investeerib miljoneid, et katsetada sel aastal Iirimaal nn lendavat tuuleparki, sarnase plaaniga on ka Google välja tulnud, kirjutab Handelsblatt.

Kuigi Iirimaal sel aastal toimuva lendava tuulepargi idee maksumust lehele ei avaldatud, küündib see Handelsblatti andmetel miljonitesse eurodesse. Kuid tulevikus võib see olla tehnoloogia, mis aitaks raha kokku hoida. Lehe analüütikute hinnangul maksab Saksamaal suurte tuuleparkide rajamise üks päev umbes 120 000 eurot ning kui tuulepark rajatakse merre, on hind veelgi krõbedam. Seda küll hiidparkide puhul, kus osade transpordiks läheb tarvis eraldi masinaid.

Seepärast katsetab Eon nüüd lahendust, kus energiat toodaksid droonid ligi 400 meetri kõrgusel. Droonid oleks ühendatud trossiga maapeal asuva generaatori külge. Saksa leht võrdleb tehnoloogiat natuke tuulelohe lennutamisega. Plaan on järgmine: droon sikutaks trossi ja sellest tekiks energia. Eonis ollakse veendunud, et selle tehnoloogiaga annaks oluliselt raha kokku hoida. Samas pole Handelsblatti andmetel selle tehnoloogia teemal veel seadusandjad kokkuleppele jõudnud, nii et isegi kui Iirimaa demonstratsioonipark edukaks osutub, tuleb võib-olla ületada veel bürokraatilikud takistused.

Samas sihivad ka teised ettevõtted uuenduslikku tehnoloogiat: möödunud aasta lõpus osalesid naftagigandid Shell ja naftatootmiseks vajalikke seadmeid tarniv Schlumberger Briti õhu-tuulepargi idufirmas Kite Power Solutionis.

Eoni suurimaks rivaaliks peab Handelsblatt aga USA internetigiganti Google’it. Täpsemalt püüab tema emafirma Alphabet tuuleenergias revolutsiooni tekitada: ta ostis juba 2013. aastal USA tuuleenergiafirma Makani Power ning Alphabet ise väidab, et Makani droonid suudavad tavaliste tuulegeneraatoritega võreldes 50 protsenti rohkem energiat toota ning peale selle kuluvat neil protsessi jaoks 90 protsenti vähem materjali kui tavalise tehnoloogia puhul.

Sõnajalad andsid Muhu valla kohtusse

UncategorizedApril 11, 2017

Õhtuleht, 11.04.2017

Vendade Sõnajalgade firma taotleb Tallinna halduskohtus Muhu vallavolikogu otsuse tühistamist, sest nad ei saa ehitada elektrituulikut.

Muhu vallasekretäri Ave Toomsalu sõnul vaidlustas OÜ Estwind Energy kohtus Muhu vallavolikogu otsuse mitte kinnitada Võiküla küla ühe kinnistu detailplaneering.

Selle otsuse tõttu ei saanud Sõnajalgade firma ehitada sinna elektrituulikut. Firma soovib kaebuses, et Muhu volikogu tühistaks 2015. aastal tehtud otsuse ja langetaks selles küsimuses uue otsuse.

President Kaljulaid hiidlaste vastuseisust meretuulepargile: ma ei suuda seda väga hästi mõista

UncategorizedApril 7, 2017

Postimees, 07.04.2017

Rohkem kui nädala eest Hiiumaad külastanud president Kersti Kaljulaid ütles intervjuus kohalikule lehele, et ta ei suuda mõista hiidlaste vastuseisu saare loode- ja põhjarannikule rajatava Eesti esimese meretuulepargi suhtes, kuna taastuvenergiat on Eestil vaja ja tegemist on tulevikuenergiaga.

«Ma ei suuda seda väga hästi mõista sellepärast, et taastuvenergiat on meil vaja. Päikeseenergiat meil ju on ja ka Hiiumaal on nüüd päris korralik ja päris värske päikeseenergiapark, aga see võtab ruumi maa peal ja maa, ma usun seda, läheb ka siin üha kõrgemasse hinda, mida rohkem inimesed saavad lubada endale looduskaunis kohas elamist,» vahendab Hiiu Leht president Kaljulaidi vastust küsimusele, mida arvab tema hiidlaste jätkuvast vastuseisust suurele meretuulepargile.

Kaljulaid lisas, et kahtlemata on taastuvenergia tulevik. «Tuul muidugi on selline energialiik, mis vajab kompenseerimist teiste tootmisliikide poolt ja energia salvestamises oleme me veel üsna nõrgad, aga meretuulepark on kaugel, see ei kosta magamistuppa – ma arvan, et see on ikkagi tuuleenergia kasutamise meeldiv meetod,» märkis ta.

Ka ütles president, et kui vaadata pikema kogemusega riikide, nagu näiteks Taani kogemust, et kui kaua meretuuleparkide tuulikute vundamendid vastu peavad ja millised on probleemid, mis seal on ilmnenud, siis tuleks neid kogemusi ära kasutada ja seeläbi tulevikus esineda võivaid probleeme vältida. «Päris ma sellest vastuseisust – et üleüldse mitte -, siiski aru ei saa,» jäi Kaljulaid endale kindlaks.

Hiiumaa meretuulepargi vastased korraldasid Kärdlas piketi

UncategorizedApril 6, 2017

ERR, 06.04.2017

Hiiumaa rannikust 12 kilomeetri kaugusele kavandatud 100-160 tuulikuga Loode-Eesti meretuulepargi rajamise vastased korraldasid neljapäeval Kärdla kesklinnas piketi, millega protestiti Hiiu valla ja tuulepargi arendaja Nelja Energia vahel plaanitava koostöölepingu vastu.

Koostöölepingu järgi hakkaks arendaja panustama ühise mittetulundusühingu kaudu saare arengusse vähemalt 0,2 protsenti tuulepargi toodetud elektrienergia MWh müügist saadud tulust, kuid mitte vähem kui 0,32 eurot iga MWh kohta, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Valla arvutuste järgi teeks see aastas hinnanguliselt 700 000 eurot. Tuulepargi oponendid on sellest hoolimata lepingule vastu.

“Ma arvan, et seda koostöölepet ei peaks üldsegi sõlmitama, sellepärast, et see võib olla kaalukeeleks, et loodusväärtusi hävitav tuulepark rajatakse,” ütles MTÜ Hiiu Tuul esindaja Inge Talts.

Keskkonnamõjude hindamise aruanne leidis samas, et arendust välistavaid mõjusid tuulepargil praegusel kujul ei ole.

Hiiu vallavolikogu esimees Jüri Ojasoo ütles, et kui arendajalt tuleks lepingu järgi Hiiumaa edendamiseks raha, siis omavalitsuse jaoks lepinguga rahalisi kohustusi ei kaasne.

“Meie kohustused, kui tuulepark tuleb, on väga minimaalsed ja need on kõik pehmed variandid – teavitustöö, rohkem inimesi teavitada, nõustada ja nii edasi, kõik see pool. Meil ei ole ühtegi materiaalset kohustust,” kinnitas Ojasoo.

Koostööleping läheb Hiiu vallavolikogus hääletamisele 20. aprillil.

Enefiti tuuleparkide elektritoodang kasvas märtsis ligi kaks korda

UncategorizedApril 6, 2017

BNS, 06.04.2017

Eesti Energia taastuvenergiaettevõttele Enefit Taastuvenergia kuuluvad neli tuuleparki tootsid märtsikuus üle 23 gigavatt-tunni taastuvelektrit, mida on 90 protsenti rohkem kui 2016. aasta märtsis.

Enefit Taastuvenergia juht Innar Kaasik ütles pressiteates, et hea toodangu tõi stabiilselt tugevana püsinud tuul märtsikuus. “Eelmise aasta märtsiga võrreldes näitasid paremat tulemust kõik Enefit Taastuvenergia tuulepargid Aulepas, Narvas, Paldiskis ja Virtsus. Enim kasvas Aulepa ja Paldiski tuulepargi toodang,” tõi Kaasik välja.

Samuti Enefit Taastuvenergiale kuuluv Iru elektrijaama jäätmepõletusjaam tootis märtsis 12 gigavatt-tundi elektrit, mida on 11 protsenti rohkem kui aasta eest.

Elektrisüsteemihaduri Elering andmetel tootsid märtsis Eestis asuvad tuulepargid kokku 68 gigavatt-tundi elektrit, mida on 69 protsenti rohkem kui aasta varem.

Enefit Taastuvenergia on Eesti Energiale kuuluv taastuvenergiat tootev ettevõtte, mis toodab energiat tuulest, veest, biomassist ja segaolmejäätmetest. Ettevõtte tootmisüksusteks on Iru elektrijaam, Aulepa, Narva, Paldiski ja Virtsu tuulepargid ning Paide ja Valka koostootmisjaamad. Lisaks haldab Enefit Taastuvenergia Keila-Joa ja Linnamäe hüdroelektrijaama.

Valitsus on teada andnud soovist Enefit Taastuvenergia vähemusosalus börsile viia. Eesti Energia tegeleb praegu Enefit Taastuvenergia börsileviimise eelanalüüsiga.

Lüganuse tuulikute ehitamise otsust tühistama ei kiirusta

UncategorizedApril 4, 2017

Põhjarannik, 04.04.2017

Lüganuse vald, kellele maavalitsus on teinud ettepaneku tühistada korraldused, millega väljastati Aidu tuulepargile ehitusload, leiab, et tehtud otsused olid seadusega kooskõlas ning nende kehtetuks tunnistamiseks pole alust.

Märtsi alguses tegi Ida-Viru maavanem Lüganuse vallale ettepaneku tunnistada kehtetuks Maidla ja Lüganuse valla otsused, millega väljastati ehitusload tuulikute püstitamiseks. Selle aluseks oli eelnenud järelevalve, mis algatati pärast seda, kui kaitseministeerium hakkas protestima tuulikute kõrguse ja mudeli üle, mida nendega ei kooskõlastatud.

Ränk rikkumine

Maavalitsus leidis järelevalve käigus, et 2013. aasta ehitusprojektid ei ole kaitseministeeriumiga kooskõlastatud. Võrreldes ministeeriumi kooskõlastatud ehitusprojektiga, on selles muu hulgas muudetud elektrituuliku tüübi ja kõrguse andmeid.

2013. aastal antud ehituslubasid muutis vald erisugustel põhjustel veel kahel korral.

Samasuguse selgituse andis Lüganuse vald ka järelevalve käigus. Kuna Aidu tuulepargi ehitusprojekt tervikuna – eelprojekti staadiumis – oli kaitseministeeriumi poolt kooskõlastatud, siis tuulepargi iga üksiku tuuliku ehitusprojekti korduv kooskõlastamine ei olnud lennundusseaduse alusel nõutud.

Kuna ehitusluba hiljem aga uuendati, oleks vald maavalitsuse hinnangul pidanud küsima selles osas kaitseministeeriumi seisukohta. Ent kuna seda tehtud ei ole, on toime pandud rikkumine ning olemas on alus otsuste tühistamiseks. Kuna ehituslubade väljastamisega on jäetud tagamata riigikaitselised huvid, rikub selline tegevus avalikku huvi.

Tuulikute margi asendamisel oleks tulnud enne ehitusloa väljastamist hinnata täiendavalt keskkonnamõjusid. Peale selle on nende hinnangul eksitud tuulikute kõrguse osas: teemaplaneering näeb ette, et tuuliku masti suurim kõrgus võib olla kuni 135 meetrit ja rootori laba tipu ulatus kuni 185 meetrit.

Tühistamiseks põhjust ei näe

Lüganuse vallavanema Viktor Rauami sõnul ei olnud 2013. aastal seadust, mis oleks reguleerinud tuulikute kõrgust. Toona kooskõlastati projekte nii, et anti ette sektor, kus tuulikud võisid olla. “Kooskõlastuse käigus kärbiti Aidus tuulikute arvu. Kõrgustest ei rääkinud toona veel keegi,” ütles Rauam, kelle sõnul on kõiki toona kehtinud seadusi arvestatud ja järelikult pole ka millegi vastu eksitud.

Ka kõrguse osas ei ole ehituslubasid kuidagi muudetud. Tüli tekkis sellest, et tuulikud on ehitatud pinnasekuhjadele. Kuna tuulikuid ehitatakse Aidu sellele osale, mis rekultiveeriti veel nõukogude ajal, on pinnas seal ebatasane. “Lõpuks peavad tuulikud olema aga ühekõrgused ja seda pole võimalik lahendada muudmoodi kui pinnase endaga,” selgitas Rauam.

Kui maavalitsus viitas oma otsuses sellele, et lubade väljastamisega on jäetud tagamata riigikaitselised huvid, mistõttu see rikub avalikku huvi, siis Lüganuse vald oma vastuses on seisukohal, et hoopis maavalitsus on rikkunud seadust järelevalvet alustades, sest otsused on nelja ja kahe aasta tagusest ajast ning vaidlustusaeg juba ammu läbi. “Peale selle on nii pargi ehitamisest, tuulikutüüpidest kui ka kõrgustest olnud meedias nii palju juttu, et see info ei saanud kellelegi uudise või ootamatusena tulla,” ütles Rauam.

Lüganuse vald on oma vastuse maavalitsuse ettepanekule andnud. Juhul kui küsimust lahendada ei suudeta, on maavalitsusel võimalus otsused kohtus vaidlustada.

1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes