• Eesti
  • English

President Kaljulaid hiidlaste vastuseisust meretuulepargile: ma ei suuda seda väga hästi mõista

UncategorizedApril 7, 2017

Postimees, 07.04.2017

Rohkem kui nädala eest Hiiumaad külastanud president Kersti Kaljulaid ütles intervjuus kohalikule lehele, et ta ei suuda mõista hiidlaste vastuseisu saare loode- ja põhjarannikule rajatava Eesti esimese meretuulepargi suhtes, kuna taastuvenergiat on Eestil vaja ja tegemist on tulevikuenergiaga.

«Ma ei suuda seda väga hästi mõista sellepärast, et taastuvenergiat on meil vaja. Päikeseenergiat meil ju on ja ka Hiiumaal on nüüd päris korralik ja päris värske päikeseenergiapark, aga see võtab ruumi maa peal ja maa, ma usun seda, läheb ka siin üha kõrgemasse hinda, mida rohkem inimesed saavad lubada endale looduskaunis kohas elamist,» vahendab Hiiu Leht president Kaljulaidi vastust küsimusele, mida arvab tema hiidlaste jätkuvast vastuseisust suurele meretuulepargile.

Kaljulaid lisas, et kahtlemata on taastuvenergia tulevik. «Tuul muidugi on selline energialiik, mis vajab kompenseerimist teiste tootmisliikide poolt ja energia salvestamises oleme me veel üsna nõrgad, aga meretuulepark on kaugel, see ei kosta magamistuppa – ma arvan, et see on ikkagi tuuleenergia kasutamise meeldiv meetod,» märkis ta.

Ka ütles president, et kui vaadata pikema kogemusega riikide, nagu näiteks Taani kogemust, et kui kaua meretuuleparkide tuulikute vundamendid vastu peavad ja millised on probleemid, mis seal on ilmnenud, siis tuleks neid kogemusi ära kasutada ja seeläbi tulevikus esineda võivaid probleeme vältida. «Päris ma sellest vastuseisust – et üleüldse mitte -, siiski aru ei saa,» jäi Kaljulaid endale kindlaks.

Hiiumaa meretuulepargi vastased korraldasid Kärdlas piketi

UncategorizedApril 6, 2017

ERR, 06.04.2017

Hiiumaa rannikust 12 kilomeetri kaugusele kavandatud 100-160 tuulikuga Loode-Eesti meretuulepargi rajamise vastased korraldasid neljapäeval Kärdla kesklinnas piketi, millega protestiti Hiiu valla ja tuulepargi arendaja Nelja Energia vahel plaanitava koostöölepingu vastu.

Koostöölepingu järgi hakkaks arendaja panustama ühise mittetulundusühingu kaudu saare arengusse vähemalt 0,2 protsenti tuulepargi toodetud elektrienergia MWh müügist saadud tulust, kuid mitte vähem kui 0,32 eurot iga MWh kohta, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Valla arvutuste järgi teeks see aastas hinnanguliselt 700 000 eurot. Tuulepargi oponendid on sellest hoolimata lepingule vastu.

“Ma arvan, et seda koostöölepet ei peaks üldsegi sõlmitama, sellepärast, et see võib olla kaalukeeleks, et loodusväärtusi hävitav tuulepark rajatakse,” ütles MTÜ Hiiu Tuul esindaja Inge Talts.

Keskkonnamõjude hindamise aruanne leidis samas, et arendust välistavaid mõjusid tuulepargil praegusel kujul ei ole.

Hiiu vallavolikogu esimees Jüri Ojasoo ütles, et kui arendajalt tuleks lepingu järgi Hiiumaa edendamiseks raha, siis omavalitsuse jaoks lepinguga rahalisi kohustusi ei kaasne.

“Meie kohustused, kui tuulepark tuleb, on väga minimaalsed ja need on kõik pehmed variandid – teavitustöö, rohkem inimesi teavitada, nõustada ja nii edasi, kõik see pool. Meil ei ole ühtegi materiaalset kohustust,” kinnitas Ojasoo.

Koostööleping läheb Hiiu vallavolikogus hääletamisele 20. aprillil.

Enefiti tuuleparkide elektritoodang kasvas märtsis ligi kaks korda

UncategorizedApril 6, 2017

BNS, 06.04.2017

Eesti Energia taastuvenergiaettevõttele Enefit Taastuvenergia kuuluvad neli tuuleparki tootsid märtsikuus üle 23 gigavatt-tunni taastuvelektrit, mida on 90 protsenti rohkem kui 2016. aasta märtsis.

Enefit Taastuvenergia juht Innar Kaasik ütles pressiteates, et hea toodangu tõi stabiilselt tugevana püsinud tuul märtsikuus. “Eelmise aasta märtsiga võrreldes näitasid paremat tulemust kõik Enefit Taastuvenergia tuulepargid Aulepas, Narvas, Paldiskis ja Virtsus. Enim kasvas Aulepa ja Paldiski tuulepargi toodang,” tõi Kaasik välja.

Samuti Enefit Taastuvenergiale kuuluv Iru elektrijaama jäätmepõletusjaam tootis märtsis 12 gigavatt-tundi elektrit, mida on 11 protsenti rohkem kui aasta eest.

Elektrisüsteemihaduri Elering andmetel tootsid märtsis Eestis asuvad tuulepargid kokku 68 gigavatt-tundi elektrit, mida on 69 protsenti rohkem kui aasta varem.

Enefit Taastuvenergia on Eesti Energiale kuuluv taastuvenergiat tootev ettevõtte, mis toodab energiat tuulest, veest, biomassist ja segaolmejäätmetest. Ettevõtte tootmisüksusteks on Iru elektrijaam, Aulepa, Narva, Paldiski ja Virtsu tuulepargid ning Paide ja Valka koostootmisjaamad. Lisaks haldab Enefit Taastuvenergia Keila-Joa ja Linnamäe hüdroelektrijaama.

Valitsus on teada andnud soovist Enefit Taastuvenergia vähemusosalus börsile viia. Eesti Energia tegeleb praegu Enefit Taastuvenergia börsileviimise eelanalüüsiga.

Lüganuse tuulikute ehitamise otsust tühistama ei kiirusta

UncategorizedApril 4, 2017

Põhjarannik, 04.04.2017

Lüganuse vald, kellele maavalitsus on teinud ettepaneku tühistada korraldused, millega väljastati Aidu tuulepargile ehitusload, leiab, et tehtud otsused olid seadusega kooskõlas ning nende kehtetuks tunnistamiseks pole alust.

Märtsi alguses tegi Ida-Viru maavanem Lüganuse vallale ettepaneku tunnistada kehtetuks Maidla ja Lüganuse valla otsused, millega väljastati ehitusload tuulikute püstitamiseks. Selle aluseks oli eelnenud järelevalve, mis algatati pärast seda, kui kaitseministeerium hakkas protestima tuulikute kõrguse ja mudeli üle, mida nendega ei kooskõlastatud.

Ränk rikkumine

Maavalitsus leidis järelevalve käigus, et 2013. aasta ehitusprojektid ei ole kaitseministeeriumiga kooskõlastatud. Võrreldes ministeeriumi kooskõlastatud ehitusprojektiga, on selles muu hulgas muudetud elektrituuliku tüübi ja kõrguse andmeid.

2013. aastal antud ehituslubasid muutis vald erisugustel põhjustel veel kahel korral.

Samasuguse selgituse andis Lüganuse vald ka järelevalve käigus. Kuna Aidu tuulepargi ehitusprojekt tervikuna – eelprojekti staadiumis – oli kaitseministeeriumi poolt kooskõlastatud, siis tuulepargi iga üksiku tuuliku ehitusprojekti korduv kooskõlastamine ei olnud lennundusseaduse alusel nõutud.

Kuna ehitusluba hiljem aga uuendati, oleks vald maavalitsuse hinnangul pidanud küsima selles osas kaitseministeeriumi seisukohta. Ent kuna seda tehtud ei ole, on toime pandud rikkumine ning olemas on alus otsuste tühistamiseks. Kuna ehituslubade väljastamisega on jäetud tagamata riigikaitselised huvid, rikub selline tegevus avalikku huvi.

Tuulikute margi asendamisel oleks tulnud enne ehitusloa väljastamist hinnata täiendavalt keskkonnamõjusid. Peale selle on nende hinnangul eksitud tuulikute kõrguse osas: teemaplaneering näeb ette, et tuuliku masti suurim kõrgus võib olla kuni 135 meetrit ja rootori laba tipu ulatus kuni 185 meetrit.

Tühistamiseks põhjust ei näe

Lüganuse vallavanema Viktor Rauami sõnul ei olnud 2013. aastal seadust, mis oleks reguleerinud tuulikute kõrgust. Toona kooskõlastati projekte nii, et anti ette sektor, kus tuulikud võisid olla. “Kooskõlastuse käigus kärbiti Aidus tuulikute arvu. Kõrgustest ei rääkinud toona veel keegi,” ütles Rauam, kelle sõnul on kõiki toona kehtinud seadusi arvestatud ja järelikult pole ka millegi vastu eksitud.

Ka kõrguse osas ei ole ehituslubasid kuidagi muudetud. Tüli tekkis sellest, et tuulikud on ehitatud pinnasekuhjadele. Kuna tuulikuid ehitatakse Aidu sellele osale, mis rekultiveeriti veel nõukogude ajal, on pinnas seal ebatasane. “Lõpuks peavad tuulikud olema aga ühekõrgused ja seda pole võimalik lahendada muudmoodi kui pinnase endaga,” selgitas Rauam.

Kui maavalitsus viitas oma otsuses sellele, et lubade väljastamisega on jäetud tagamata riigikaitselised huvid, mistõttu see rikub avalikku huvi, siis Lüganuse vald oma vastuses on seisukohal, et hoopis maavalitsus on rikkunud seadust järelevalvet alustades, sest otsused on nelja ja kahe aasta tagusest ajast ning vaidlustusaeg juba ammu läbi. “Peale selle on nii pargi ehitamisest, tuulikutüüpidest kui ka kõrgustest olnud meedias nii palju juttu, et see info ei saanud kellelegi uudise või ootamatusena tulla,” ütles Rauam.

Lüganuse vald on oma vastuse maavalitsuse ettepanekule andnud. Juhul kui küsimust lahendada ei suudeta, on maavalitsusel võimalus otsused kohtus vaidlustada.

Sõnajalad loobusid tuulepargivaidluses kohtuasjast

UncategorizedApril 3, 2017

Õhtuleht, 03.04.2017

Vendade Sõnajalgade firma Eurowind loobus rajatava tuulepargiga seoses kohtuvaidlusest Pärnu maavalitsusega.

Tallinna halduskohtu menetluses on OÜ Eurowind kaebus Pärnu maavanema korralduse osalise tühistamise nõudes. Korraldus puudutas Pärnu maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu kehtestamist Sauga vallas. Sauga valla osas oli teemaplaneeringu koostamise ajal kaebaja soov arendusala P18, P19 ja P20 lisamiseks teemaplaneeringusse, selgitas Pärnu maavalitsuse planeeringute talituse juhataja Tiiu Pärn Õhtulehele. Planeeringuga on määratud maakonna tuuleenergeetika arendamise põhimõtted ja suunad ning tuulikuparkide rajamiseks sobivad maa-alad. Need selgitati välja tänu avaliku plaanimis- ja teemaplaneeringu eri osaliste koostööle ja kaasamisele. Pärnumaale on plaanitud 15 elektrituulikute arenduspiirkonda Audru, Halinga, Saarde, Sauga, Tori, Varbla ja Vändra vallas kogupindalaga ca 4850 ha.

Märtsis teatas Eurowind Tallinna halduskohtule, et loobub kaebusest.

Sauga valla üldplaneeringu menetlus on lõpetatud ja üldplaneering on kehtestatud Sauga vallavolikogu otsusega.

Kas pretsendent Tootsi tuulepargile? EL-i konkurentsivolinik andis riigiabi loa Taani tuulepargile

UncategorizedMarch 29, 2017

Postimees, 29.03.2017

Euroopa Komisjon andis Taanile riigiabi loa toetada Kriegers Flak tuulepargi Läänemerre rajamist. Komisjoni hinnangul on projekti toetamine kooskõlas Euroopa Liidu (EL) riigiabi eeskirjadega.

Projekt aitab Taanil vähendada süsihappegaasi heitkoguseid, mis on kooskõlas EL-i energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, kahjustamata seejuures põhjendamatult konkurentsi.

«Kriegers Flak tuulepark aitab vähendada süsinikdioksiidi heitmeid, samas on toetust hoolikalt kavandatud, selleks et vältida konkurentsi moonutamist elektriturul. Mul on hea meel, et saan kinnitada riigiabi toetuse sellele projektile,» ütles Euroopa konkurentsipoliitika volinik Margrethe Vestager.

Loe edasi Postimehe veebist.

Graafik: tuulegeneraatorid viisid ABB mullu korralikule kasvule

UncategorizedMarch 28, 2017

Postimees, 28.03.2017

Kuigi ABB majandusnäitajaid mullu kasvasid, ei tugine head tulemused siiski globaalsetel trendidel, vaid pigem mõningatel headel tellimustel, mis ettevõte mullu sai.

«Kasv tuligi eelmisel aastal peamiselt ekspordi arvelt,» rääkis ABB Balti riikide juht Bo Henriksson. Ta lisas, et hea aasta oli mootorite ja generaatorite tehasele, kus saime suuri tellimusi peamiselt tuulegeneraatorite segmendis. «Aasta oli kordaläinud ka komplektalajaamade tehasele, seda peamiselt tänu ekspordile Soome.»

Loe edasi Postimehe veebist.

Balti elektrivõrgu sünkroniseerimine Euroopaga takerdus vaidlustesse

UncategorizedMarch 24, 2017

BNS, 23.03.2017

Leedu ja Poola valitsuse esindajad jätkavad läbirääkimisi Balti elektrivõrgu sünkroniseerimiseks Lääne-Euroopaga, kuid siiani on vaidluse all, millal ja milline otsus vastu võetakse.

Pärast Poola elektrivõrgu süsteemihalduri PSE ettepanekut ehitada Leedu ja Poola vahele merekaabel on Leedu ja Eesti elektrivõrgu operaatorid väljendanud ettepaneku osas rahulolematust; Läti on nõudnud põhjalikumat arutelu.

Seni on Balti riigid näinud Euroopaga sünkroniseerimise lahendusena teise Litpoli ühenduse ehitamist Leedu ja Poola vahele, kuid viimane deklareeris, et ühenduse ehitus oleks väga keeruline, sest see peaks vastama kõigile keskkonnanõuetele. Poola tegi eelmisel nädalal ettepaneku ehitada teise LitPoli maismaa ühenduse asemel hoopis merekaabel, mis tagaks parema elektrivahetuse nii Poola ja Leedu vahel kui ka Balti riikides. Lisaks teatas PSE, et merekaablit võib kasutada ka Poola meres asuvate tuulikuparkide ühendamiseks mandriga.

“See on ainult idee ja meil ei ole hetkel teavet detailide kohta. Kui see idee on Balti riikides teretulnud, siis saame võimalikust ehitusest rääkida ja ideed edasi arendada,” ütles PSE pressiesindaja Beata Jarosz. PSE tegevjuht Eryk Klossowski teatas eelmisel nädalal, et Poola ei ole huvitatud teise LitPoli ühenduse ehitusest, vaid soovib ehitada merekaabli Leedu sadamalinna Klaipeda ja Wladyslawowo vahele.

Leedu elektrivõrgu süsteemihaldur Litgrid teatas eelmisel nädalal, et Euroopaga sünkroniseerimine oleks võimalik ka ühe olemasoleva LitPoli ühendusega, juhul kui Balti riigid suudaksid töötada isoleeritud režiimi all. Litgridi tegevjuht Daivis Virbickas ütles BNS-ile, et merekaabel ei mõjuta Euroopaga sünkroniseerimist, vaid suurendaks võimsust.

Eesti Elering teatas, et Poola pakutud merekaabel ei tooks sünkroniseerimisele suurt kasu. Elering lisas, et esialgsete andmete kohaselt on ka ühe LitPoli ühendus piisav Euroopaga sünkroniseerimiseks, kuid kahtleb ühenduse usaldusväärsuses. Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster ütles, et Eesti ei ole välistanud võimalust sünkroniseerida oma võrke Skandinaaviaga.

Läti elektrivõrgu operaatori AST arvates peaks ükskõik millise sünkroniseerimisversiooniga leppima kõik kolm Balti riigi elektrioperaatorid.

“Me arvame, et sünkroniseerimislahendus peaks olema vastuvõetav kõigile kolmele Balti elektrioperaatorile ning kõiki alternatiive tuleks arutada nii rahalisest, tehnilisest kui ka usaldusväärsuse küljest vaadatuna. Praegu on liiga vara rääkida õigest lahendusest,” ütles AST pressiesindaja Andris Sprogis.

Poola eesmärgiks on ehitada merekaabel mitte ainult riikidevaheliseks elektrivahetuseks, vaid ka Läänemeres asuvate tuulikuparkide ühendamiseks mandriga. Poola energiafirma Polenergia sai eelmisel aastal loa ehitada 600-megavatine Läänemere tuulepark Gdanski lähedale, see avatakse 2021-2022 aastal.

“Üsna keeruline on valida ilma uuringute ja analüüsideta parim sünkroniseerimise versioon, seega tundub, et hetkel on kõige parem variant teise LitPoli ühenduse ehitamine.” ütles Leedu energiainstituudi esindaja Virginijus Radziukynas.

Radziukynas selgitas, et ühe Poola ja Leedu vahelise ühenduse rikke tõttu lõppeks elektrivarud, sellisel juhul peaks Baltikum tegutsema isoleeritud režiimil. Kuid kahe ühenduse olemasolul võiksid need võimaliku rikke tõttu üksteist asendada. Radziukynas lisas, et merekaabli ühendus Leedu ja Rootsi vahelise NordBalti näitel on aeglasem ja rikke toimumisel ei edasta see esimestel minutitel elektrit.

Euroopa Komisjoni Teadusuuringutekeskus on uurib ja analüüsib kahte Balti elektrisüsteemide läänemaailmaga ühendamise alternatiivi. Üheks variandiks on Balti elektrivõrku sünkroniseerida Poola kaudu läbi kahe LitPoli ühenduse või läbi ühe ühenduse, tõstes võimsust 500-megavatilt 1000-megavatini. Teiseks variandiks on ühendada Balti elekrivõrk Soome kaudu Skandinaavia elektrisüsteemi. Keskus avaldab uuringute tulemused järgmisel nädalal.

«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes