• Eesti
  • English

Eesti Energia Tootsi tuulepargi valmimist edasi ei plaani lükata

UncategorizedMarch 21, 2017

BNS, 21.03.2017

Kuigi riigikogu majanduskomisjon on teinud ettepaneku võimaldada Eesti Energia Tootsi tuulepargi valmimise tähtaega edasi lükata 2021. aastani, plaanib riiklik energiafirma siiski tuulepargi algselt planeeritud tähtajaks valmis saada.

“Eesti Energia plaan on saada Tootsi tuulepark valmis enne 2020. aastat, sellest plaanist lähtume ka täna,” vastas Eesti Energia meediasuhete juht Kaarel Kuusk BNS-i küsimusele, et kas ettevõte jõuab pargi enne 2021. aastal jõustuvat seadusemuudatust valmis.

“Käimasoleva kohtuasja ajakulu on paraku väga keeruline kui mitte võimatu prognoosida,” lisas ta.

Riigikogu majanduskomisjon otsustas saata teisele lugemisele kaua veninud elektrituru seaduse eelnõu, mis muu hulgas muudab taastuvenergia toetusskeemi põhimõtteid. Tootjad, kes alustavad taastuvenergia tootmist pärast 2018. aasta 1. juulit, saavad toetust uue toetusskeemi alusel. Tuuleparkide puhul muutub toetusskeem aga tunduvalt hiljem ehk alatest 2021. aastast.

Eelnõu eesmärk on komisjoni sõnul muuta toetusskeem tarbijale vähem koormavaks. Peale 2020. aastat seotakse toetuste maksmine riigi taastuvenergia eesmärgiga ning riik ostab taastuvenergiat täiendavalt vähempakkumise korras.

Vähempakkumise korraldab valitsus majandus- ja taristuministri ettepanekul. Lisaks sellele eristatakse olemasolevaid tootjaid, kes saavad 12-aastase toetusperioodi lõpuni praegu kehtivate määrade alusel toetust edasi. Seega toimub olemasolevate toetuste järkjärguline vähenemine.

Suurtest tuuleparkidest on enne kavandatavat 2021. aasta tähtaega valmimas veel vendade Oleg ja Andres Sõnajala arendatav Aidu tuulepark, mis peaks valmima 2019. aastal.

ARSTID HOIATAVAD: Kliimamuutused teevad inimesed haigeks

UncategorizedMarch 20, 2017

“Kliimamuutused ei toimu ainult Arktikas, vaid ka siin. See pole probleem, millega seisame silmitsi aastal 2100, see on probleem juba praegu. Ja see ei tee kahju ainult jääkarudele, vaid ka meile endale,” ütles dr Mona Sarfaty, kes kuulub kliimamuutuse tervistkahjustavale mõjule tähelepanu juhtivasse arstide ühendusse. “Arstid on esimesed, kes seda mõju oma kabinettides näevad.”

Nii üha kasvav õhureostus, puhta vee puudus kui üha suurenev arv haiguskandvaid putukaid on USA arstide ühenduse sõnul näited sellest, et kliimamuutused teevad inimesed haigeks, kirjutab Inquirer. net.

Medical Society Consortium of Climate and Health nimetust kandev arstide ühendus koondab enda alla rohkem kui pooled Ameerika Ühendriikide arstidest. Ühendus on enda eesmärgiks võtnud panna seadusandjad mõistma kliimamuutuse ja globaalse soojenemise poolt kujutatud terviseohte ja seda, mida nende vältimiseks ja leevendamiseks lähiaastatel tegema peab.

“Arstid üle kogu meie riigi näevad, et kliimasoojenemine teeb inimesed haigeks,” ütles uue arstide ühenduse juht dr Mona Sarfaty. “Arstid on esimesed, kes seda mõju oma kabinettides näevad. Kõige hullem on aga see, et kõige kahjulikum on see lastele, vanuritele, vaestele ja krooniliste haiguste all kannatavatele inimestele.”

Arstide ühendus avaldab peagi raporti, mis juhib tähelepanu viisidele, kuidas kliimamuutused mõjutavad rahva tervist ning milles soovitab kliimamuutuste aeglustamiseks kiiremas korras üle minna taastuvenergiale.

Raport, pealkirjaga “Meditsiiniline hoiatus! Kliimamuutused teevad kahju meie tervisele” lastakse ringlusse vabriiklaste enamusega valitsuse seas.

Raportis hoiatatakse kliimamuutuste mõju eest südametervisele ja hingamiselundkonna haigustele, mida süvendavad maastikutulekahjud ja õhureostus ning ka ekstreemselt kuumade ilmade poolt põhjustatud vigastustele.

Lisaks juhivad arstid tähelepanu ka putukate, nagu puukide ja moskiitode kaudu levivatele haigustele, mille levikuala on kliimasoojenemise tõttu üha laienemas.

Äärmuslikud ilmastikunähtused nagu orkaanid ja põuad muutuvad üha sagedasemaks ning lisaks sellele, et need röövivad inimestelt nende kodud ja sissetulekud, kahjustavad need arstide sõnul ka inimeste vaimset tervist.

Suurem osa ameeriklastest ei ole teadlikud, et suurenenud astmajuhtude ja allergiate arv on seotud kliimamuutusega, nenditakse raportis.

2014. aastal läbi viidud rahvaküsitlusest selgus, et vaid üks neljandik ameeriklastest oskas nimetada kasvõi ühte viisi, kuidas kliimamuutused mõjuvad inimeste tervisele.

Siiski ei ole rahvas arstide ühenduse sõnul võimetu muutuseid algatama. Rahvas peaks survestama valitsust üle minema taastuvale päikese- ja tuuleenergiale ja ka ise eelistama liigeldes pigem jalgrattasõitu ja jala käimist.

“Kliimamuutused ei toimu ainult Arktikas, vaid ka siin. See pole ainult probleem, millega seisame silmitsi aastal 2100, see on probleem juba praegu. Ja see ei tee kahju ainult jääkarudele, vaid ka meile endale,” ütles dr Sarfaty.

Taastuvenergia statistikakaubanduse eelnõu läheb teisele lugemisele

UncategorizedMarch 20, 2017

BNS, 20.03.2017

Kolmapäeval läheb riigikogu täiskogus teisele lugemisele elektrituru seaduse eelnõu, mis võimaldab Eestil alustada taastuvenergia statistikakaubandusega; eelnõuga muudetakse ka taastuvenergia toetusskeemi ning väiketarbijatel võimaldatakse saada taastuvenergia toetust päikesepaneelidele võimsusega kuni 50 kilovatti.

Majanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul võiksid statistikakaubanduse põhilisteks klientideks olla näiteks Prantsusmaa, Hispaania, Holland, Luksemburg ja Belgia, kelle prognoositav taastuvenergia puudujääk kokku on ligi 200 teravatt-tundi aastas. Majanduskomisjoni liikme Kristen Michali hinnangul võib statistikakaubandus tuua Eestile mitukümmend miljonit eurot eksporditulu ning luua metsandusse üle 2000 uue töökoha.

Kui statistikakaubanduse raames vajalik statistikakogus on suurem kui Eesti ülejääk, võib valitsus elektrituru seaduse eelnõu kohaselt täiendava statistika saamiseks vähempakkumise korraldada.

Eelnõu muudab ka taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetusskeemi põhimõtteid. Tootjad, kes alustavad taastuvenergia tootmist pärast 2018. aasta 1. juulit, saavad toetust uue toetusskeemi alusel. Tuuleparkide puhul muutub toetusskeem alatest 2021. aastast.

Eelnõu eesmärk on muuta toetusskeem tarbijale vähem koormavaks. Peale 2020. aastat seotakse toetuste maksmine riigi taastuvenergia eesmärgiga ning riik ostab taastuvenergiat täiendavalt vähempakkumise korras. Vähempakkumise korraldab valitsus majandus- ja taristuministri ettepanekul. Lisaks sellele eristatakse olemasolevaid tootjaid, kes saavad 12-aastase toetusperioodi lõpuni praegu kehtivate määrade alusel toetust edasi. Seega toimub olemasolevate toetuste järkjärguline vähenemine.

Majanduskomisjon otsustas, et väiketarbijatel võimaldatakse saada taastuvenergia toetust päikesepaneelidele võimsusega kuni 50 kilovatti, mis vastab keskmise korterelamu katusepinnale paigaldatava päiksepaneeli võimsusele. Muudatusega panustatakse korterelamute ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete energiatõhususse.

Veel otsustas komisjon, et kui statistikakaubanduse vähempakkumisel parima pakkumise teinud tootja kasutab energia tootmiseks aastas rohkem kui 500 000 tihumeetri ulatuses Eestist pärit puitu, peab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) esitama valitsusele analüüsi ostetava hakke mõju kohta puidutööstusele.

Kui teine lugemine lõpetatakse riigikogus 22. märtsil, siis enne lõpphääletust oodatakse Euroopa Komisjonilt riigiabiluba.

Valitsus kinnitas Eesti seisukohad Euroopa puhta energia paketi kohta

UncategorizedMarch 16, 2017

BNS, 16.03.2017

Valitsus kinnitas neljapäeval Eesti seisukohad Euroopa puhta energia paketi kohta, mille kohaselt näeb Eesti taastuvenergia eesmärkide täitmisel suurt potentsiaali piiriülesel koostööl.

Euroopa puhta energia paketi eesmärk on anda tõuge puhta energia kasutamisele Euroopa Liidus ning seeläbi panustada EL-i kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisse ning Pariisi kliimakokkuleppe täitmisse. Pakett sisaldab nelja valdkonda: energiatõhusus, taastuvenergia, elektriturg ning Euroopa energiavaldkonna strateegiline planeerimine, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Energiatõhususe puhul toetab Eesti eesmärkide saavutamiseks vajaliku raamistiku sätestamist aastani 2030. Eesti hinnangul peaks liikmesriikidel olema võimalus valida, kuidas energiat säästa. Taastuvenergia eesmärkide täitmisel näeb Eesti suurt potentsiaali piiriülesel koostööl.

Energiajulgeoleku kaalutlustel peab liikmesriikidel säilima õigus võtta kasutusele kodumaiseid kestlikult majandatud ressursse. Uus elektrituru mudel peab Eesti hinnangul olema võimalikult turupõhine ning andma tarbijatele võimaluse reageerida hindade muutumisele. Kohalikele elektritootjatele tuleks elektrikaubanduses tagada võrdsed konkurentsitingimused kolmandates riikides asuvate tootjatega.

Võimalike kriisiolukordade ennetamiseks väärtustab Eesti riikidevahelist koostööd ning leiab, et piiriülesed koostöömehhanismid peavad olema tehnoloogianeutraalsed. Strateegilise planeerimise puhul leiab Eesti muu hulgas, et riiklikud kavad peaksid olema omavahel võrreldavad ning nende koostamisega ei tohi kaasneda liigset halduskoormust.

Euroopa puhta energia paketi algatuste edukas menetlemine on Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise üks prioriteetidest.

Meretuuleenergia kogub tuure

UncategorizedMarch 15, 2017

Postimees, 15.03.2017

Tuuleenergiast, mis roll elektriturul on läbi aastakümnete olnud üsna marginaalne, on tänaseks saanud kõige kiiremini kasvav elektritootmise allikas. Pealegi muutub tuulikute rajamine odavamaks, mis tähendab, et tuuleenergia suudab peagi konkureerida ka fossiilsete kütustega.

«Ma usun, et juhul, kui sul on piisavalt suur koht sobiva tuulekiirusega, on võimalik luua meretuulepark, kus elektri omahind on sama kui söel töötavatel elektrijaamadel kogu maailmas, ka USAs,» ütles Bloombergile Taani elektritootja Dong Energy tegevjuht Henrik Poulsen.

Loe edasi Postimehest.

Täna öösel kukub elektrihind erakordselt madalale

UncategorizedMarch 14, 2017

Äripäev, 14.03.2017

Alates südaööst langeb Eestis elektri megavatt-tunni hind elektribörsil Nord Pool Spot 4 eurole, mis on ligikaudu seitse korda odavam kui homme päeval.

Elektritootja 220 Energia juhatuse liikme Marko Alliksoni sõnul on hinnalanguse põhjus tugev tuul Rootsis ja Taanis, kus hinnad on samuti maas. Tänu headele ühendustele jõuab soodus hind ka Eesti tarbijateni. Sama seis on Lätis, Leedus ja Soomes.

“Eesti on kahtepidi ühendatud Rootsiga, ühest küljest Soome kaudu – Soome-Rootsi on omavahel ühendatud. Teisest küljest on Lõuna-Rootsi ja Leedu ühendatud. See tähendab, et siin pudelikaela ei ole, kogu odav energia tuleb siiamaani välja,” selgitas Allikson.

Tema sõnul ei ole nii odav hind midagi harukordset. “Kui tuult on palju, elektrit on ja tahad turule pääseda ja sealt kas või ühe euro teenid või ka 0,1 eurot, siis sa toodad,” ütles ta. Selliseid olukordi tekib tema hinnangul üha rohkem, sest aina rohkem tuuleenergia tootjaid tuleb turule.

Eriti soodsas seisus on homme Taani elektritarbijad, sest seal langeb elektrihind südaööl 0,01 eurole megavatt-tunnist. Kella ühest kaheni on hind -4,06 eurot ehk sisuliselt maksavad tootjad peale. Miinushind püsib kella kolmeni, seejärel on hind 0,05 eurot ja alles kell neli tõuseb sarnasele tasemele Eestiga – 4,56 eurole megavatt-tunnist.

Allikson selgitas, et selles ei ole samuti midagi tavapäratut. “Kui tuulega toota ja on mingid tunnid, kus on palju energiat, siis mittetootmisele pealemaksmine on loogiline, sest suuremaid elektrijaamu ei pane paariks tunniks kinni,” rääkis ta. Mahakoormamise ja käivitamise kulu võib Alliksoni sõnul olla märksa suurem, kui mõni tund kaotada elektrihinnast.

“Tarbija ainult võidab sellest ja on õnnelik.”

Võitluses tuulepargi vastu lähevad käiku eksitavad pildid

UncategorizedMarch 14, 2017

Postimees, 14.03.2017

Üle kümne aasta kestnud vaidlused, kas ja millistel tingimustel saaks Nelja Energia Hiiumaa loode- ja põhjarannikule Eesti esimese meretuulepargi rajada, on jõudnud niikaugele, et selle vastu võitlevad hiidlased püüavad kas tahtlikult või tahtmatult tõde moonutada.

3. märtsil avaldas Hiiu Leht hiidlasest hobifotograafi Kalle Kruusi arvamusloo ja fotomontaaži, kuidas võiks välja näha vähemalt 12 kilomeetri kaugusele Hiiumaa loode- ja põhjarannikust plaanitud Eesti esimene meretuulepark.

Pildid läksid hiidlaste seas kiiresti liikvele, tekitades vahetult enne projekti keskkonnamõju hindamise (KMH) avalikke arutelusid – mis toimusid 8. märtsil Hiiumaal ja 9. märtsil Tallinnas – palju poleemikat.

Nädal hiljem, 9. märtsil tunnistas fotomontaaži autor, kes on meretuulepargi vastane, et võis arvutustega eksitada, tuues tuulikud 30 protsendi võrra lähemale, kui nad tegelikult oleksid. Ka teatas ta, et ei luba Postimehel neid pilte avaldada, kuigi need on juba avaldatud nii Hiiu Lehes kui ka Maalehes, öeldes põhjenduseks, et ei ole teadlikult nõus eksitavat infot avaldama.

Loe edasi Postimehest lk 10 ja lk 11.

Hiiumaa tuulepargi alla jääb ilmselt üle saja seni avastamata laevavraki

UncategorizedMarch 14, 2017

Eesti Päevaleht, 14.03.2017

Möödunud nädalal tutvustati Hiiumaa rannikuvetesse planeeritava Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõju hindamise (KMH) raportit. Kohalikud aktivistid keskendusid KMH raporti tutvustamisüritustel sellele, kuidas tuulikugeneraatorite infrapunalained mõjutavad kohalike elukvaliteeti, kuid ühtlasi ilmnes, et keskkonnamõju hinnates on jäetud tegemata midagi olulist – allveearheoloogiline uuring.

„See on olnud väga tiheda mereliikluse ala, kus on olnud ka hulgaliselt laevahukke. Ma usun, et silmad kinni võiks öelda, et tuulikupargi aladelt leitakse enam kui sada laevavrakki,” ütles keskkonnamõju hindamise raporti koostamise ajal veel muinsuskaitseameti Hiiu maakonna vaneminspektorina töötanud Dan Lukas.

Möödunud reedel saatis muinsuskaitseamet Loode-Eesti meretuulepargi projekti osalistele kirja, milles juhtis tähelepanu, et keskkonnamõju hinnates tulnuks uurida ka tuulikupargi ehitamise mõju kultuuripärandile.

Ajalooline kaubatee
„Kõnealune ala jääb ühele olulisemale ajaloolisele kaubateele, kus on toimunud ka palju laevahukke. Leidub väga hästi säilinud kaubapurjekaid, aurikuid ning ka Esimese ja Teise maailmasõja aegseid sõjalaevade vrakke, millest osa on ühtlasi merehauad, nagu näiteks allveelaeva Akula vrakk,” kirjutas muinsuskaitseameti veealuse pärandi vaneminspektor Maili Roio. Ta juhtis tähelepanu, et aruande keskkonnapiirangute kaardile ei ole kantud kõiki kultuurimälestisi ega ka kultuuriväärtusega vrakke ning hinnanguliselt võib tuulepargi rajamine mõjutada isegi kuni kümmet teadaolevat vrakki. „Kas tuulepargi ehitamine kahjustab vrakke, oleneb sellest, kuhu ja kuidas rajatakse tuulepark, ja seetõttu ongi oluline mõju hinnang, sealhulgas ka leevendusmeetmete käsitlus,” lisas ta.

Keskkonnamõju hindamise aruandes on tuulikuparkide ehitamise mõju praegu teadaolevatele vrakkidele üsna põgusalt hinnatud. Aruanne leiab, et tuuleparkide rajamine avaldab vrakkide seisukorrale väheolulist negatiivset mõju ja setete olulistes kogustes vrakkidele kandumine on vähetõenäoline. Siiski on praegune käsitlus ilmselt liiga pealiskaudne.

Lukasega nõustus ka Hiiumaa militaarajaloo uurija Ain Tähiste, kes kinnitas, et laevavrakke on Hiiumaa põhjarannikul tõesti palju. „Üks koht, kus on hästi palju vrakke, on Laine madal, mis jääb kirdesse. Seal on hulgaliselt kaitsealuseid vrakke. See jääb küll võimalike tuuleparkide arengust välja, kuid samas on meil siin ümbruskonnas kuni viisteist vrakki, mis on seotud otseselt merelahingutega. Näiteks on siisetes vetes sakslaste allveelaev U-144, mis oli Nõukogude allveelaevade esimene võit üldse,” selgitas Tähiste.

Loode-Eesti meretuulepargi arendaja, AS-i Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus ei pidanud muinsuskaitseameti lisauuringu nõudmist probleemiks. „See teema on varemgi üleval olnud ja kui see toob kaasa täpsustamise, siis meil pole sellega mingit probleemi. Me oleme arvestanud sellega, et juhul kui me hakkame tuulikuparke projekteerima ja ehitama, siis tuleb igas kohas niikuinii arheoloogiline uuring teha,” ütles ta. Kruus rõhutas, et enne iga tuuliku rajamist tehakse selle asukohas põhjalik arheoloogiline uuring ja kui selgub, et alale jääb mõni muinsuskaitse seisukohast oluline objekt, saab tuuliku asukohta muuta.

Kilomeeter vahet
„Me ei sihi ühtegi väärtust ja paneme need tuulikud püsti nii, et need midagi ei kahjusta. Tuulikutel on vahet üks kilomeeter ja neid saab vajaduse korral vabalt nihutada. Pealegi tuleb arvestada ka sellega, et võib-olla soovib muinsuskaitseamet mõned vrakid üldse välja tõsta,” ütles Kruus.

Kui palju lükkab muinsuskaitseameti nõutav lisauuring edasi kahemiljardilise projekti KMH lõplikku valmimist, ei saa praegu täpselt öelda. Nüüd tuleb arendajal kohtuda muinsuskaitseametiga ning täpselt kokku leppida, milliseid ja kui mahukaid uuringuid veel teha tuleb. Kui KMH saab kunagi lõpliku kinnituse, järgneb sellele meretuulepargi projekteerimine ja ehitamine. Kuivõrd Eestis pole varem tuulikuid merre ehitatud, võib veel ette tulla muidki ootamatusi. Ent AS Nelja Energia on seadnud sihiks sõlmida esimesed elektri statistikakaubanduse lepingud juba 2020. aastal.

Sander Kiviselg sukeldumisklubist Barrakuuda rõhutas möödunud nädalal Tallinnas toimunud KMH aruande tutvustamisel samuti allveearheoloogiliste uuringute tähtsust. „Merepõhja aluskaart, mida on kasutatud, on vana ja sealt puuduvad paljud laevavrakid. Tulevaste tuulikute alal võib neid olla kümneid. Seal on näiteks kaitsealune allveelaevavrakk Akula ja ka laevavrakk Ernst Russ, mis asuvad lähemal kui 500 meetrit aladele, kuhu on praegu planeeritud tuulikud,” ütles Kiviselg.

Varem miinituukrina töötanud Kiviselg tõstatas ka küsimuse, et Esimese ja Teise maailmasõja aegsetes vrakkides võib peituda seniajani ohtlikke pomme, miine ja muid lõhkekehi, mis võivad ehitustööde ajal tekitada tõsise keskkonnaohu.

Peale arheoloogiliselt oluliste vrakkide seisukorra teeb Kiviseljale muret seegi, et kui praegu on Hiiumaa rannikumeri vee hea läbipaistvuse tõttu üks Eesti potentsiaalikamaid sukeldumisalasid, siis nii tuulepargi ehitusajal kui ka pärast seda tema arvates hea nähtavus kaob. See annaks hoobi sukeldujate ja muinsuskaitseameti ühisprojektile, millele alles aasta alguses heakskiit saadi.

Muinsuskaitseameti juhtimisel algas jaanuaris Eesti-Soome-Rootsi koostööprojekt „Baltic History Beneath Surface: Underwater Heritage Trails In Situ and Online”. Projektiga soovitakse hoogustada Läänemere veealuse kultuuripärandi turismipotentsiaali.

„Hiiumaast põhja poole jääv mereala on valitud just seetõttu, et sealsed tingimused on nii objektide kui ka nähtavustingimuste poolest ühed parimad Eesti vetes. Sealsed vrakid on väga hästi säilinud isegi tavapärases sukeldumissügavuses kuni 30 meetri sügavusel ja on seetõttu eriti atraktiivsed sukeldumisturismi arendamiseks. KMH aruandes oleks vaja hinnata ka mõju sukeldumisturismile, et kindlaks teha, kuidas tuulepargi rajamine mõjutab ligipääsu vrakkidele ja ka nähtavust,” sõnas Maili Roio muinsuskaitseametist.

Veealune muusum
Kavandatavast tuulikupargist mõnesaja meetri kaugusele jääb allveelaeva Akula vrakk, mis pärineb juba Esimesest maailmasõjast. Sinna on projekti raames kavas rajada veealune muuseum sukeldumispoide ja infotahvlitega, kust sukeldujad saavad laevavraki kohta lugeda. Vee alla on edaspidi plaanis paigutada ka LED-tuled, mida muuseumikülastaja saab nupust sisse lülitada. „Selge on see, et kui nähtavus nendel aladel kaob, siis see vähendab oluliselt kogu meie projekti väärtust,” nentis Kiviselg.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna ametnik Kaspar Anderson kinnitas, et tuulikupargi projektile ei saa luba anda KMH heakskiiduta ja selleks on vaja muinsuskaitseameti seisukohti arvestada. „Iga tuuliku vahe on üks kilomeeter ja kindlasti on võimalik neid paigutada nii, et need vrakkidele ei satuks. Aga see eeldab teadmisi, kus need vrakid asuvad, nii et meil on ikkagi vaja teha täiendavaid uuringuid,” ütles Anderson.

Ta tõdes, et tuulikupargi ehitamine, mis kestab kuni kolm aastat, mõjutab vee läbipaistvust kindlasti, kuid pärast valmimist ei tohiks tuulikud nähtavusele mõju avaldada. „Kuivõrd sukeldumishooaeg kestab aprillist septembrini ja meil on lindude pesitsemise ning kalade kudemise tõttu niikuinii kevadest suve keskpaigani ehituspiirangud, siis jätab see sukeldujatele võimaluse ilma segavate ehitustöödeta sukelduda ka hooaja esimeses pooles,” ütles Anderson.

– ÄÄREJUTT –
Tuuleparkide mõju loodusele on väike

Keskkonnamõju hinnates ei leitud ühtegi olulist negatiivset mõju, mis leevendusmeetmete kasutamise korral keskkonda märkimisväärselt rikuks. Analüüs näitas, et tuulikuparkide rajamine võib avaldada olulist negatiivset mõju näiteks linnustikule, kuid linnuekspertidega leiti lahendus, et tuuleparki ei rajata Apollo madalikule, mis on oluline aulide rändepeatuspaik. Leevendusmeetmena nihutatakse tuulikute asukoht Apollo madalast kagu poole sügavamasse vette.

Tuulikuparkide ehitamine avaldab väheolulist negatiivset mõju vee kvaliteedile, heljumi levikule, kalaliikide arvukusele, põhjaloomastikule ning taimestikule ja hallhüljestele.

Kui tuulikupargid juba püsti saavad, võivad need mõjutada lainetust ja hoovusi. Samuti avaldavad kuni 160 merre püstitatavat tuulikut vähest negatiivset mõju kalastikule, hallhüljestele, merikotkastele ja piirivalve radarisüsteemile.

Esile on toodud ka positiivne mõju. Näiteks võib nn kunstliku rifi tekkimine mõjuda hästi kalade elupaikadele. Positiivne mõju avaldub ka laiemas pildis – Hiiumaa turismile, kogukonnale ja üleüldisele kliimamuutusele. Olulist positiivset mõju avaldavad tuulikupargid majandusarengule, tööhõivele ja elektrienergia varustuskindlusele.

– PISITEKST –
● Keskkonnamõju hindamise aruandes on tuulikuparkide ehitamise mõju praegu teadaolevatele vrakkidele üsna põgusalt hinnatud.
● Esimese ja Teise maailmasõja aegsetes vrakkides võib peituda seniajani ohtlikke pomme, miine ja muid lõhkekehi.

«Värskemad uudised 1 2 3 4 5 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes