• Eesti
  • English

Aivar Kokk: taastuvenergiast on palju võita

UncategorizedMarch 8, 2017

Postimees, Riigikogu majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk. 08.03.2017

Eesti on andnud Euroopa Liidule lubaduse, et 2020. aastaks toodetakse 17,6 protsenti elektrienergiast taastuvatest allikatest, samas möödunud aastal tootsime vähem kui 2015. aastal. Jälgides Euroopa ja maailma energiapoliitikat, on selge, et tulevik on just taastuvenergia päralt. Õigesti käitudes võime sellest protsessist võita palju.

Kuna energiaturg on kogu maailmas väga reglementeeritud ja riiklikult kontrollitud, siis mängivad konkurentsivõimelise energiaturu loomisel väga olulist rolli poliitikute otsused. Võimalusi nutikamad olla on mitmeid – alustades maksukeskkonnast ja seadusandlusest, lõpetades riigihangetega, mis annavad kohalikele ettevõtetele võimaluse osaleda. Kõige määravam on seejuures tahe mõista ja süveneda ning õppida sellest, mida on teinud eduka energiatööstusega riigid.

Taastuvenergia statistikakaubandus teistesse Euroopa riikidesse avaks Eestile mitmeid võimalusi, ent eeldab ühtset visiooni, et taastuvenergia arendamine on riigi jaoks oluline. Statistikakaubanduse põhilisteks klientideks võiksid olla näiteks Prantsusmaa, Hispaania, Holland, Luksemburg ja Belgia, kelle prognoositav taastuvenergia puudujääk kokku on ligi 200 TWh/aastas.

Kui suudaksime neile riikidele energiat müüa, siis näiteks Nelja Energia poolt plaanitava Hiiumaa meretuulepargi aastane toodang oleks 3 TWh ning võimalik eksporditu 100 miljonit eurot aastas. Lisaks veel täiendav positiivne Eesti majandusele investeeringute näol ja kõrge lisandväärtusega töökohad 100-150 inimesele.

Tegelikult ei peaks me mõtlema ainult tootmisele, vaid ka tootmistehnoloogia arendamisele ning kohalikule ettevõtlusele. Eestis on täna mitu tuulikutootjat, kes on tuuletehnoloogia vallas kõvad tegijad, ent kel puuduvad ekspordiks vajalikud referentpargid. Eesti Energia kirjutas Tootsi tuulepargile sellise hanke, kuhu kohalikud tootjad ei kvalifitseerunud. Tulevikus võiks 100 protsenti rahvale kuuluv ettevõte leida viise, kuidas ka kohalikud ettevõtted saaksid oma tooteid või oskusteavet pakkuda. See ei tähendaks automaatselt hanke võitu, ent annaks vähemalt võimaluse.

Teine võimalus olnuks tehnoloogia ülekanne, mida kasutavad paljud maailma riigid, näiteks kaitsetööstuse hangete puhul. Me ei saa riigina teha nii, et teiste riikide ettevõtted ei saaks hangetel osaleda. Mujal on praktika selline, et nähakse ette teatud protsent, mis peab olema valmistatud hankivas riigis. See avaks paljudele Eesti ettevõtetele maailmas uksi, eeskätt metallisektoris. Ja seda mitte ainult tuuleenergia lahenduste puhul.

Samasugustest printsiipidest võiks lähtuda teisteski valdkondades, näiteks päikeseenergias, kus ettevõtjad väidavad, et Eesti Energia on koostanud läbipaistmatud hanked.

„Avaliku hankekutset ei tehtud. Kui lõpuks dokumendid saime, siis selgus, et nõuded on absurdsed. Kellele kutsed olid saadetud ja kes võitis, ei tea tänaseni,“ ütles hiljuti üks päikeseenergia tehnoloogiaga tegelev ettevõtte esindaja, kes soovis 2016. aastal Eesti Energia hankel osaleda.

Ei saa olla selliseid hankeid, mis on peidetud ja kus ei ole võimalust kohalikel pakkuda, seda enam, et kompetents on meie riigis olemas.

Hoopis eraldiseisva teemana võiks siinkohal käsitleda liitumisprobleeme. Paljud head asjad jäävad energiatööstuses tegemata, sest liitumist ei saa, see on liiga kallis või aega nõudev. Täna on turul mitmeid ettevõtteid, kel siiras huvi investeerida nii päikese kui tuuleenergiasse, ent tihti menetletakse liitumisi liiga aeglaselt. Olukorra lahendamiseks olen Eesti Energia juhiga aprillikuusse kokku leppinud kohtumise Riigikogus kõigi osapooltega.

Loome Team Estonia

Arvestades, et statistikakaubandus võib luua meile mitmeid võimalusi, peaksime koostama era- ja riigisektori inimestest koosneva Team Estonia, kes võiks tegeleda taastuvenergia ja ka teiste kaubaartiklite müügiga välismaale, samuti kaubamahtude otsimisega meie raudteele. Oluline on töötada koos, mitte pusida igaüks oma nurgas. Meil on puhas loodus, mahemetsad, brändirahnud – taastuvenergia võiks olla üks viis, kuidas kinnistada Eestit kui vastutustundlikku ja rohelist riiki!

Taastuvenergias ei peaks kartma ka vähempakkumist. Sel juhul tuleks lihtsalt kokku leppida, kui suurel osal turust saaks opereerida riik ja kui suurel eraettevõtjad. Eraettevõtjate jaoks on oluline kindlus, millises majandussituatsioonis nad konkureerivad.

Vikerraadio intervjuu MTÜ-ga Hiiu Tuul

UncategorizedMarch 8, 2017

Vikerraadio, 08.03.2017

Tuuleparkide vastu võitleva MTÜ Hiiu Tuul esindaja Inge Talts andis intervjuu Vikerhommiku reporterile Taavi Libe. Kuula intervjuud siit:

Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõju hindamise aruanne jõuab avalike aruteludeni

UncategorizedMarch 7, 2017

Maaleht, 07.03.2017

Homme ja ülehomme toimuvad nii Hiiumaal Kärdlas kui Tallinnas Keskkonnaministeeriumis Eesti esimese meretuulepargi keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande avalikud arutelud. Aruande valmimisele on eelnenud kümme aastat kestnud uuringud ning tihe koostöö kohaliku kogukonnaga.
Loode-Eesti meretuulepargi arendaja AS Nelja Energia tegevjuhi Martin Kruusi sõnul jäävad esimesed avalikud arutelud juba isegi enam kui kümne aasta taha, kui 2007. aasta veebruaris KMH programm avalikustati.

“Hiljem on avalike arutelude formaadis toimunud kohtumisi nii 2011., 2012. kui 2013. aastal, aga koostöö kohaliku kogukonnaga ja otsesuhtlus erinevate huvigruppidega on olnud pidev läbi aastate,” lisas ta.

Kogukonna seisukohalt kõige olulisemaks tuleb Kruusi sõnul pidada minimaalset visuaalset mõju, kuna tuulikud asuvad 12 km kaugusel rannikust, Hiiumaa elektrivarustuse paranemist ja majanduse elavdamist, aga ka erinevate kompensatsioonimehhanismide väljatöötamist, mis tänaseks on formuleerunud ühiste kavatsuste protokolliks Hiiu vallaga.

“Täna on volikogus menetlemisel ka järgmist sammu astuv koostöölepingu eelnõu. Projekt on arenduse käigus saanud selged piirid, mis annab kindlust nii meile kui energiatootjale, aga ka kogukonnale. Alati jääb mingi arv põhimõttelisi vastaseid, kes kaitsevad oma seisukohti ka siis, kui argumendid on otsas,” lisas Kruus.

Eesti Tuuleenergia Assotsatsiooni juhi Tuuliki Kasoneni sõnul liigub inimeste toetus taastuvenergia projektidele sageli U-kujuliselt.

“Alguses on toetus suur, siis hakkab see reaalsete projektide selginemisel langema ning kui projektid on käima lükatud, kasvab toetus taas kõrgele,” selgitas ta. “Meretuuleenergia puhul on oluline ka laiem kontekst. Värske OECD raport tõi välja, et Eesti majandus on OECD riikidest kõige süsinikumahukam ning meil tuleks oluliselt kiirendada üleminekut rohelisele majandusele. Loode-Eesti meretuulepark on väga oluline projekt muutmaks meie energiatootmine nii majanduslikult, keskkonnaalaselt kui ka ühiskondlikult tänapäeva sobivaks”.

Homme-ülehomme avalikel aruteludel kõne all olevas KMHs ei leidnud spetsialistid ühtegi olulist negatiivset mõju, mis leevendusmeetmete kasutuselevõtul keskkonda märkimisväärselt mõjutaks. Aruande koostamise aluseks olid ulatuslikud valdkondlikud uuringud ja eksperthinnangud. Projekti arenduse käigus korrigeeriti tuulepargi arendusalade paiknemist ning tulles vastu erinevatele huvigruppidele loobuti näiteks esialgu väljapakutud tuulepargi aladest Neupokojevi ja Apollo madalatel.

Lisaks mürale, infrahelile ja vibratsioonile uuriti KMH käigus veel tuulepargi mõju merepõhja setetele ja rannaprotsessidele, merepõhja elustikule ja elupaikadele, vee kvaliteedile, hüdrodünaamikale, kalastikule, linnustikule, mereimetajatele, muinsusväärtustele, jääga seotud riske, navigatsiooniriske, võimaliku õlilaigu levikut ning projekti visuaalset külge. Samuti tuulepargi mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sealhulgas inimeste tervisele, heaolule ja varale, Hiiumaa turismile, kogukonnale, majandusele ja tööhõivele.

Kõige olulisemat positiivset mõju avaldabki tuulepargi rajamine sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, kuid KMH toob välja ka näiteks positiivse mõju kalade elupaikadele, kuna kunstlikud rifid hakkavad pakkuma elupaiku erinevatele merefauna ja -floora liikidele, andes sealhulgas toitu ja varju paljudele kalaliikidele.
Taust: Tuulepargi arendaja AS Nelja Energia soovib Hiiumaast põhja poole asuvasse piirkonda rajada avamere tuulepargi võimsusega 700 MW kuni 1100 MW ehk 100 kuni 160 tuulikut. Tuulikute omavaheline kaugus on ca 1 km. Tuulikute nimivõimsus on 4-7 MW, masti kõrgus 100-105 m ja rootori diameeter 130-164 m.

KMH ekspert oli Skepast&Puhkim OÜ, eksperdirühma kuulusid veel Tallinna Ülikooli Ökoloogiainstituut, Eesti Geoloogiakeskus, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut, Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut ning Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut, Ramboll Soome OY ja EMD International A/S.

Eestil on tänasest kliimamuutustega kohanemise arengukava

UncategorizedMarch 2, 2017

Keskkonnaministeerium, 02.03.2017

Valitsus kinnitas tänasel istungil kliimamuutustega kohanemise arengukava, mis seab suunised, kuidas muutuva kliimaga paremini toime tulla.

Kui seni on Eestis peamiselt tegeletud ekstreemsete ilmastikuolude tagajärgede likvideerimisega, siis nüüd saab tänu arengukavale kliimamuutustest tingitud ohte paremini ette näha ja nendega arvestada.

„Õigeaegne kliimamuutusega kohanemine vähendab oluliselt rahalisi ja ühiskondlikke riske – ühelt poolt on odavam ja mõistlikum praegu tegeleda kahjude ennetamise kui hiljem nende likvideerimisega, kuid sama tark on ka kliimamuutustega kaasnevaid positiivseid ilminguid käsitleda Eesti riigi konkurentsieelisena,“ sõnas keskkonnaminister Marko Pomerants.

Arengukava koostamiseks selgitasid teadlased välja kliimamuutuste mõju Eestile ja nende alusel töötati välja valdkondlikud kohanemismeetmed, nii lühikeses perspektiivis (kuni 2030) kui ka kaugemas tulevikus (kuni 2050 ja 2100).

Kuigi Eestis ei ole kliimamuutuse mõjud nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa riikides, sagenevad ka Eestis aastaks 2100 oluliselt üleujutused ja suvised põuaperioodid, suureneb kaldaerosioon ja kaldarajatised satuvad ohtu ning suurenevad tormikahjustused. Samuti on mõjutatud jää- ja lumikatte kestuse perioodid ning merevee ja siseveekogude tase.

Tulevikus peab valmis olema sagedamasteks metsapõlenguteks, tormideks, üleujutusteks ning uuteks taimekahjuriteks ja võõrliikideks. Kliimamuutustel on ka positiivseid tagajärgi, nimelt pikeneb suveturismi hooaeg, tuuleenergia mahtude võimekus kasvab, kasvatada saab uusi põllukultuure ning suurenevad ökoinnovatsiooni ja IT valdkonna võimalused.

Arengukava eesmärkide täitmiseks tuleb tõsta päästevõimekust ning maakasutuse, linnakorralduse ja planeerimise valdkonna spetsialistide teadlikkust kliimamuutuste mõjudest ja riskidest. Arendada ekstreemsete ilmastikuolude hoiatus- ja prognoosisüsteeme, täiendada geoinfoportaali uute andmetega üleujutuste ja võimalike soojussaarte kohta. Selgitada välja kliimamuutustest ohustatud liigid, nende kohanemisvõime ja ohustatuse tase ning koostada kaitse tegevuskavad.

Arengukava koostamist ja täitmist korraldab Keskkonnaministeerium, kuid meetmeid aitavad ellu viia ka teised ministeeriumid. Eelnõu on ühtlustatud teiste valdkondlike arengukavadega ja seda ka rahastatakse võimalusel juba olemasolevatest vahenditest. Arengukava maksumuse prognoos kuni aastani 2030 on ligikaudu 44 miljonit eurot. Arengukava viiakse ellu rakendusplaani alusel, mille maksumus perioodil 2017–2020 on 6,7 miljonit eurot, millest poole moodustavad riigieelarvelised kulud ja teise poole välisvahendid.

OECD: Eesti peab vähendama sõltuvust põlevkivist

UncategorizedMarch 1, 2017

BNS, 01.03.2017

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) aruande kohaselt peab Eesti tegema täiendavad jõupingutusi põlevkivist sõltuvuse vähendamiseks ning rohelisema majanduse suunas liikumiseks.

OECD esimene Eestit käsitlev keskkonnatoime aruanne soovitab teha tööd energiatõhususe parandamiseks, osta senisest enam puhast energiat Euroopa elektriturult ning suurendada taastuvenergiaallikatesse tehtavaid investeeringuid. Põlevkivi kaevandamise tõttu elektrienergia tootmiseks on Eesti majandus OECD riikide võrdluses kõige süsinikumahukam ning energiamahukuselt kolmas riik, teatas organisatsioon.

“Põlevkivist sõltuvuse vähendamine on Eesti number üks majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne proovikivi ning riik ei saa oodata tegevusetult põlevkivivarude ammendumist,” lausus OECD keskkonnadirektor Simon Upton raporti tutvustusel Tallinnas.”Riigi majanduse ning inimeste tervise ja heaolu nimel peab Eesti leidma viisi oma majanduse rohelisele teele suunamiseks täna,” lisas ta.

Eestis tuleb 70 protsenti energiast põlevkivist. 2014. aastal oli põlevkivitööstuse CO2-heitkogus sisemajanduse koguprodukti (SKP) ühiku kohta 533 kilogrammi, OECD keskmine oli 226 kilogrammi. Eesti kasvuhoonegaaside heitkogus kasvas aastatel 2000-2014 aga 23 protsenti, mis jääb küll alla sama perioodi majanduskasvule – 64 protsenti, kuid mis sellele vaatamata on OECD riikidest Türgi ja Korea järel kolmas kõrgeim kasv.

Tänu riiklikele biomassi- ja tuuleenergia tootmise toetustele ning biomassi ulatuslikule kasutamisele soojuse tootmisel, täitis Eesti oma EL-i 2020. aastaks seatud eesmärgi suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu 25 protsendini kogu energiatarbimises juba 2011. aastal. Samas on riik taastuvenergiaallikatest elektritootmise näitaja poolest OECD riikide seas jätkuvalt üks kehvemaid. Lisaks seavad tänased süsiniku- ja elektrihinnad küsitavuse alla uute tuuleenergia projektide majandusliku kestlikkuse.

Keskkonnatasud olid Eestis kõrgeimal tasemel 2010. aastal, mil moodustasid 2,9 protsenti SKP-st. 2014. aastal langesid keskkonnatasud 2,6 protsendile SKP-st ning selle näitajaga on Eesti OECD liikmesriikide võrdluses ülemise kolmandiku hulgas. Sellele vaatamata on Eestil nii heitkoguste kui muude keskkonnatasude tõstmiseks ruumi küllaga, märgib OECD raportis.

Eesti õhukvaliteet tervikuna on hea, kuid põlevkivi kaevandamine ja töötlemine Ida-Virumaa kirdeosas saastab nii õhku, pinnast kui vett ning piirkonna elanikud kannatavad enam hingamis- ja südame-veresoonkonnahaiguste all, seisab raportis.

Võrreldes EL-i keskmisega tekib Eestis 35 korda rohkem ohtlikke jäätmeid, millest 98 protsenti tuleneb põlevkivi põletamisest ja rafineerimisest. Põlevkivijäätmete ladestamiseks kasutatavatest, eriti nõukogude ajast pärit prügilatest eralduv nõrgvesi saastab põhjavett. Kuna kaevandatava põlevkivi kvaliteet langeb, tuleb suurendada kaevandusmahtusid, mistõttu on alates 2005. aastast ohutute kaevandusjäätmete hulk suurenenud 40 protsendi võrra.

Keskkonnatoime aruanne soovitab Eestil töötada välja ja rakendada spetsiaalsed meetmed kliimamuutustega kohanemiseks, et saavutada Eesti 2030. ja 2050. aastaks seatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid. Samuti tuleks OECD arvates Eestil vähendada heitmete teket kasutades ära Euroopa elektriturgudel olevaid võimalusi, suurendades elektritootmises põlevkivi arvelt taastuvenergiaallikate osakaalu ning tõstes energiatõhusust.

Põlevkivi osakaalu vähendamine peaks toimuma ühiskondlikult vastutustundlikult põlevkivisektoris töötavate inimeste ümberõppe, töövõimaluste leidmise ja sotsiaalsete garantiide tagamise teel, märgib OECD.

Lisaks peaks Eesti ka tugevdama meetmeid tööstuslikust elektritootmisest, transpordi- ja põllumajandussektorist tingitud heitkoguste vähendamiseks.

Tuulepargi vaidlus takistab Eesti Energia börsileminekut

UncategorizedFebruary 27, 2017

Äripäev, 27.02.2017

Eesti Energia töötab Enefit Taastuvenergia IPO ehk vähemusosaluse börsileviimise nimel ning ettevõtte juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul peaks IPO detailid saama selgeks teise kvartali lõpuks, vahendasid ERRi uudised.

Muu hulgas peab selleks ajaks selguma, kas börsile minnakse koos Tootsi tuuleparkidega või ilma, kui vaidlused tuulepargi üle jätkuvad. “Meil on kaasatud strateegiline nõustaja ja juriidiline nõustaja ja moodustatud meeskond, kes teeb sellega igapäevaselt tööd. Teise kvartali jooksul raporteerime siis sellest,” selgitas Sutter ERRi uudisteportaalile.Sutteri sõnul oleks ilma Tootsita IPO palju lahjem. „Kui see projekt on täna vaidlustes, siis me isegi sinna seda praegu ei integreeri, sest tulevastes aktsionärides tekitaks see väga palju segadust, kas ta siis on või ei ole ja meil oleks väga raske seda hinnastada,” põhjendas Sutter, avaldades kahetsust, et Tootsi projektiga investorite poolt vaadates seis segane on. “Meepoti kaitsjate näol on tegemist siin kõva vastasseisuga, aga eks me peame hakkama saama.”

Tootsi projekt ja selle takerdumine

Eesti Energia rajab ammendunud Tootsi suursoo turbamaardlasse tuuleparki 4150 hektarile. Kokku rajatakse 46 tuulikut, tuulepargi võimsus on ca 138 MW.

Baltikumi seni suurima tuulepargi võimsus kataks Pärnumaa suuruse piirkonna eletrienergia vajaduse. Tootsi tuulepark asub 25 km rannikust, inimasustusest eemal.

Rajamisega koos käib eri huvigruppide debatt, kes ei nõustu tuulepargi rajamisega.

Tuuleparki kavatsetakse rajada aastatel 2017-2019. Keskkonnauuringutega alustati 2011. aastast.

Enefit Taastuvenergia börsile viimise kava valmib teises kvartalis

UncategorizedFebruary 27, 2017

BNS, 27.02.2017

Eesti Energia plaanib teises kvartalis tutvustada tütarfirma Enefit Taastuvenergia vähemusosaluse börsile viimise tegevuskava.

Eesti Energia viib läbi hindamist ning ettevalmistused aktsiate avaliku esmapakkumise (IPO) jaoks valmivad teises kvartalis, rääkis Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter pressikonverentsil.

Tema sõnul sõltub kõik Tootsi tuulepargi plaanidest. «Usume, et see tuulepark tuleb ja leiame lahenduse, kuidas see ära teha. Ilma selleta oleks IPO palju lahjem,» ütles Sutter pressikonverentsil.

Eesti Energia juhi sõnul on vähemusosaluse börsile viimine soovijate jaoks võimalus saada osa ühe suurema taastuvenergia ettevõtte tulemustest ja arengust.

Kui Tootsi tuulepark ning teised arendatavad tuulepargid valmivad, kasvab Eesti tuuleenergia tootmine hinnanguliselt 1200 gigavatt-tunnini.

Enefit Taastuvenergia börsile viimise näeb ette mullu novembris sõlmitud uus koalitsioonilepe, mille järgi võõrandab võimuliit Tallinna Sadama, Enefit Taastuvenergia ja EVR Cargo vähemusosalused ning müüb täielikult maha Eesti Teed.

Eesti Energia asustas Enefit Taastuvenergia mullu suvel ning koondas sinna taastuvenergia üksused nagu Iru elektrijaam, Aulepa, Paldiski, Virtsu ja Narva tuhavälja tuulepark, Paide Pogi ning Valka koostootmisjaamad, hüdrojaamad.

“Ringvaade” käis külas Botnical

UncategorizedFebruary 22, 2017

ERR Ringvaade, 22.02.2017

Ringvaade käis tutvumas Botnica nimelise jäälõhkujaga. Vähem on teada, et Botnicat saab kasutada ka meretuuleparkide ehitamises ja sellele eelnevates uuringutes. Multifunktsionaalset jäälõhkujat tutvustavad saates TS Shippingu juht Ülo Eero ja Botnica kapten Indrek Kivi.

Vaata saadet siit, Botnicat tutvustav lõik algab saate 43. minutil.

«Värskemad uudised .. 3 4 5 6 7 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes