• Eesti
  • English

OECD: Eesti peab vähendama sõltuvust põlevkivist

UncategorizedMarch 1, 2017

BNS, 01.03.2017

Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) aruande kohaselt peab Eesti tegema täiendavad jõupingutusi põlevkivist sõltuvuse vähendamiseks ning rohelisema majanduse suunas liikumiseks.

OECD esimene Eestit käsitlev keskkonnatoime aruanne soovitab teha tööd energiatõhususe parandamiseks, osta senisest enam puhast energiat Euroopa elektriturult ning suurendada taastuvenergiaallikatesse tehtavaid investeeringuid. Põlevkivi kaevandamise tõttu elektrienergia tootmiseks on Eesti majandus OECD riikide võrdluses kõige süsinikumahukam ning energiamahukuselt kolmas riik, teatas organisatsioon.

“Põlevkivist sõltuvuse vähendamine on Eesti number üks majanduslik, keskkonnaalane ja sotsiaalne proovikivi ning riik ei saa oodata tegevusetult põlevkivivarude ammendumist,” lausus OECD keskkonnadirektor Simon Upton raporti tutvustusel Tallinnas.”Riigi majanduse ning inimeste tervise ja heaolu nimel peab Eesti leidma viisi oma majanduse rohelisele teele suunamiseks täna,” lisas ta.

Eestis tuleb 70 protsenti energiast põlevkivist. 2014. aastal oli põlevkivitööstuse CO2-heitkogus sisemajanduse koguprodukti (SKP) ühiku kohta 533 kilogrammi, OECD keskmine oli 226 kilogrammi. Eesti kasvuhoonegaaside heitkogus kasvas aastatel 2000-2014 aga 23 protsenti, mis jääb küll alla sama perioodi majanduskasvule – 64 protsenti, kuid mis sellele vaatamata on OECD riikidest Türgi ja Korea järel kolmas kõrgeim kasv.

Tänu riiklikele biomassi- ja tuuleenergia tootmise toetustele ning biomassi ulatuslikule kasutamisele soojuse tootmisel, täitis Eesti oma EL-i 2020. aastaks seatud eesmärgi suurendada taastuvate energiaallikate osakaalu 25 protsendini kogu energiatarbimises juba 2011. aastal. Samas on riik taastuvenergiaallikatest elektritootmise näitaja poolest OECD riikide seas jätkuvalt üks kehvemaid. Lisaks seavad tänased süsiniku- ja elektrihinnad küsitavuse alla uute tuuleenergia projektide majandusliku kestlikkuse.

Keskkonnatasud olid Eestis kõrgeimal tasemel 2010. aastal, mil moodustasid 2,9 protsenti SKP-st. 2014. aastal langesid keskkonnatasud 2,6 protsendile SKP-st ning selle näitajaga on Eesti OECD liikmesriikide võrdluses ülemise kolmandiku hulgas. Sellele vaatamata on Eestil nii heitkoguste kui muude keskkonnatasude tõstmiseks ruumi küllaga, märgib OECD raportis.

Eesti õhukvaliteet tervikuna on hea, kuid põlevkivi kaevandamine ja töötlemine Ida-Virumaa kirdeosas saastab nii õhku, pinnast kui vett ning piirkonna elanikud kannatavad enam hingamis- ja südame-veresoonkonnahaiguste all, seisab raportis.

Võrreldes EL-i keskmisega tekib Eestis 35 korda rohkem ohtlikke jäätmeid, millest 98 protsenti tuleneb põlevkivi põletamisest ja rafineerimisest. Põlevkivijäätmete ladestamiseks kasutatavatest, eriti nõukogude ajast pärit prügilatest eralduv nõrgvesi saastab põhjavett. Kuna kaevandatava põlevkivi kvaliteet langeb, tuleb suurendada kaevandusmahtusid, mistõttu on alates 2005. aastast ohutute kaevandusjäätmete hulk suurenenud 40 protsendi võrra.

Keskkonnatoime aruanne soovitab Eestil töötada välja ja rakendada spetsiaalsed meetmed kliimamuutustega kohanemiseks, et saavutada Eesti 2030. ja 2050. aastaks seatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid. Samuti tuleks OECD arvates Eestil vähendada heitmete teket kasutades ära Euroopa elektriturgudel olevaid võimalusi, suurendades elektritootmises põlevkivi arvelt taastuvenergiaallikate osakaalu ning tõstes energiatõhusust.

Põlevkivi osakaalu vähendamine peaks toimuma ühiskondlikult vastutustundlikult põlevkivisektoris töötavate inimeste ümberõppe, töövõimaluste leidmise ja sotsiaalsete garantiide tagamise teel, märgib OECD.

Lisaks peaks Eesti ka tugevdama meetmeid tööstuslikust elektritootmisest, transpordi- ja põllumajandussektorist tingitud heitkoguste vähendamiseks.

Tuulepargi vaidlus takistab Eesti Energia börsileminekut

UncategorizedFebruary 27, 2017

Äripäev, 27.02.2017

Eesti Energia töötab Enefit Taastuvenergia IPO ehk vähemusosaluse börsileviimise nimel ning ettevõtte juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul peaks IPO detailid saama selgeks teise kvartali lõpuks, vahendasid ERRi uudised.

Muu hulgas peab selleks ajaks selguma, kas börsile minnakse koos Tootsi tuuleparkidega või ilma, kui vaidlused tuulepargi üle jätkuvad. “Meil on kaasatud strateegiline nõustaja ja juriidiline nõustaja ja moodustatud meeskond, kes teeb sellega igapäevaselt tööd. Teise kvartali jooksul raporteerime siis sellest,” selgitas Sutter ERRi uudisteportaalile.Sutteri sõnul oleks ilma Tootsita IPO palju lahjem. „Kui see projekt on täna vaidlustes, siis me isegi sinna seda praegu ei integreeri, sest tulevastes aktsionärides tekitaks see väga palju segadust, kas ta siis on või ei ole ja meil oleks väga raske seda hinnastada,” põhjendas Sutter, avaldades kahetsust, et Tootsi projektiga investorite poolt vaadates seis segane on. “Meepoti kaitsjate näol on tegemist siin kõva vastasseisuga, aga eks me peame hakkama saama.”

Tootsi projekt ja selle takerdumine

Eesti Energia rajab ammendunud Tootsi suursoo turbamaardlasse tuuleparki 4150 hektarile. Kokku rajatakse 46 tuulikut, tuulepargi võimsus on ca 138 MW.

Baltikumi seni suurima tuulepargi võimsus kataks Pärnumaa suuruse piirkonna eletrienergia vajaduse. Tootsi tuulepark asub 25 km rannikust, inimasustusest eemal.

Rajamisega koos käib eri huvigruppide debatt, kes ei nõustu tuulepargi rajamisega.

Tuuleparki kavatsetakse rajada aastatel 2017-2019. Keskkonnauuringutega alustati 2011. aastast.

Enefit Taastuvenergia börsile viimise kava valmib teises kvartalis

UncategorizedFebruary 27, 2017

BNS, 27.02.2017

Eesti Energia plaanib teises kvartalis tutvustada tütarfirma Enefit Taastuvenergia vähemusosaluse börsile viimise tegevuskava.

Eesti Energia viib läbi hindamist ning ettevalmistused aktsiate avaliku esmapakkumise (IPO) jaoks valmivad teises kvartalis, rääkis Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter pressikonverentsil.

Tema sõnul sõltub kõik Tootsi tuulepargi plaanidest. «Usume, et see tuulepark tuleb ja leiame lahenduse, kuidas see ära teha. Ilma selleta oleks IPO palju lahjem,» ütles Sutter pressikonverentsil.

Eesti Energia juhi sõnul on vähemusosaluse börsile viimine soovijate jaoks võimalus saada osa ühe suurema taastuvenergia ettevõtte tulemustest ja arengust.

Kui Tootsi tuulepark ning teised arendatavad tuulepargid valmivad, kasvab Eesti tuuleenergia tootmine hinnanguliselt 1200 gigavatt-tunnini.

Enefit Taastuvenergia börsile viimise näeb ette mullu novembris sõlmitud uus koalitsioonilepe, mille järgi võõrandab võimuliit Tallinna Sadama, Enefit Taastuvenergia ja EVR Cargo vähemusosalused ning müüb täielikult maha Eesti Teed.

Eesti Energia asustas Enefit Taastuvenergia mullu suvel ning koondas sinna taastuvenergia üksused nagu Iru elektrijaam, Aulepa, Paldiski, Virtsu ja Narva tuhavälja tuulepark, Paide Pogi ning Valka koostootmisjaamad, hüdrojaamad.

“Ringvaade” käis külas Botnical

UncategorizedFebruary 22, 2017

ERR Ringvaade, 22.02.2017

Ringvaade käis tutvumas Botnica nimelise jäälõhkujaga. Vähem on teada, et Botnicat saab kasutada ka meretuuleparkide ehitamises ja sellele eelnevates uuringutes. Multifunktsionaalset jäälõhkujat tutvustavad saates TS Shippingu juht Ülo Eero ja Botnica kapten Indrek Kivi.

Vaata saadet siit, Botnicat tutvustav lõik algab saate 43. minutil.

Terviseameti andmetel püsib Mäli tuugenite müra normis

UncategorizedFebruary 10, 2017

Postimees, 10.02.2017

Hiiepanga põlise talukoha peremees Taivo Tambre võitleb sõna otseses mõttes tuuleveskitega, sest tema pöördumised vallamajja, arendaja ja tervisekaitseameti poole on jätnud teda omapäi Varbla suurvoorele rajatud tuulepargi müra ja varjutusega.

Loe artiklit siit.

Eesti on võimalikku taastuvenergia müüki arutanud kolme EL-i riigiga

UncategorizedFebruary 2, 2016

BNS, 02.02.2016

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Ando Leppimani sõnul on diskussioone statistikakaubanduse raames taastuvenergia müügiks peetud kolme riigiga; kui vastavad seadusemuudatused esimesel poolaastal vastu võetakse, võib esimeste tehinguteni jõuda 2017. aasta alguses.

Kuigi varem pole statistikakaubanduse raames liikmesriikide vahel tehinguid tehtud, on Leppimani sõnul huvi selleks olemas, kuna aastaks 2020 suudavad oma taastuvenergia eesmärgi ületada üksnes mõned liikmesriikid. “Praegu on taastuvenergia kogust ületavaid riike vaid kolm – lisaks Eestile ka Bulgaaria ja Rootsi, Leedu on aga täpselt eesmärgi täitnud,” ütles Leppiman statistikakaubanduse põhimõtteid tutvustaval üritusel ajakirjanikele.

“Võttes arvesse Euroopa Komisjoni progressiraportis toodut, prognoositakse, et eesmärgi täidavad küll üle poole liikmesriikidest, samas senine taastuvenergia eesmärkide täitmine selleks ülemäärast optimismi ei anna,” lisas Leppiman.

Milliste riikidega Eesti täpsemalt läbirääkimisi peab, ei soovinud ministeerium praeguses faasis avalikustada. Küll on aga EL-i liikmesriikide seas suurimad probleemid taastuvenergia eesmärkide täitmisega Hollandil, Belgial, Luksemburgil ning suure energiatarbimisega Suurbritannial, Prantsusmaal, Hispaanial. Puudujäävad kogused kokku võivad ulatuda sadadesse teravatt-tundidesse.

Eestis täna olemasolevaid tootmisvõimsusi ja statistikakaubanduse praegu teadaolevat ajalist piiri kuni aastani 2020 arvestades on suurema koguse täiendava taastuvenergia tootmiseks vajalikud tootmisvõimsused olemas peamiselt Narva elektrijaamades. Statistikakaubanduse raames saaks ettevõte taastuvenergiat müü kuni aastani 2020. Kuidas selle skeemiga pärast edasi minnakse, pole Leppimani sõnul hetkel selge. Konsultatsioonid 2030. aasta eesmärkide ja nende täitmise osas on kavas Euroopa Liidus pidada selle aasta lõpuks.

Igale tehingule statistikakaubanduse raames eelneb MKM-i ja keskkonnaministeeriumi analüüs puiduturu olukorra kohta ning seejärel peab tehingu heaks kiitma valitsus.

Juhul kui analüüs näitab võimalikke negatiivseid mõjusid, saab Leppimani sõnul muuta vastavalt tehingu mahte. Samuti on alguses plaanis alustada väiksemate kogustega, mis järk-järgult kasvavad. “Keegi pole eeldanud, et maksimaalne võimalik kogus [Eesti Energia puhul 3 teravatt-tundi] peaks olema toodetud esimesel aastal, sellel oleks kindlasti negatiivne mõju,” rääkis Leppiman. Ta lisas, et hinnanguliselt ühe miljoni tihumeetri ulatuses võiks täiendavalt puitu kasutada ilma oluliste kaasnevate mõjudega.

Konkreetseid puidu hinnatõusu prognoose Leppiman välja ei toonud, öeldes, et hind ei pruugi ka üldse tõusta. “Puidu hind ei sõltu statistikakaubanduse raames Narvas kasutatavast puidust, ka praegu toimub väheväärtusliku puidu eksport ja import, seega hinda mõjutab peamiselt Läänemere regioonis ja Baltikumis toimuv,” rääkis Leppiman.

Eesti Energial Narva elektrijaamades toodeti puiduhakkest taastuvelektrit ka aastail 2011-2012. Tookord oli neile taastuvenergia toetuse määr 53,7 eurot megavati kohta, täna on kaalutav toetuse määr 20-30 eurot. “Eesti Energial ei teki turul ostujõudu, et ta saaks valimatult kokku osta ja hinnad üles lüüa,” ütles Leppiman. Samas kui Eesti võimalike huvilistega hinna suhtes kokkuleppele ei jõua, võib tehing Leppimani sõnul ka ära jääda.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp kinnitas, et täna jääb suur osa väheväärtuslikku puitu metsa. “2015. aasta lõpus oli raiemaht ligikaudu 10 miljonit tihumeetrit, sellele lisaks on vaba ressurssi veel suurusjärgus 5 miljonit tihumeetrit,” rääkis ta. “Meil on ressurss, mida saame kasutada,” lisas ta.

Eesti metsadest on Lampi sõnul 75 protsenti selline mets, mida saab kasutada majandustegevuseks. Sellest vähemväärtusliku puiduga osa on tema sõnul suuresti eraomanike käes, kellel pole hetkel motivatsiooni selle müüki saatmiseks.

Metsateadlase Hardi Tulluse sõnul ei tee 1-4 miljonit tihumeetrit lisanduv raiemaht Eesti metsadele midagi halba, kuna praegu on seal palju väheväärtuslikku puitu ja ka üleküpsenud metsa. “See hiiglaslik ressurss seisab, metsas on selle kasutegur süsiniku emissiooni vähendamisel null,” ütles ta. “Aastane raiemaht 15 miljonit tihumeetrit võimaldab saada lahti väheväärtuslikust metsast, näiteks hall-lepikutest ja asendada see uue väärtusliku metsaga,” lisas ta.

Arendajad ootavad kaitseministeeriumilt tuuleparkide asjus lahendust

UncategorizedJanuary 27, 2016

BNS, 27.01.2016

Kuigi kaitseministeerium on riigikaitselistel põhjustel blokeerinud Ida-Virumaale tuuleparkide rajamise projekti, ootavad nii riigikogu keskkonnakomisjon kui ka tuuleparkide arendajad, et ministeerium pakuks omapoolse tehnilise lahenduse.

“Teisipäevasel keskkonnakomisjoni arutelul ei tõmmatud tuulikute tööstusele kriipsu peale, vaid otsustati edasi liikuda ja kaitseministeeriumi juurde töörühm moodustada, kes hakkab tehnilist lahendust otsima,” ütles Eesti Tuulehnoloogia liidu esimees ja Ida-Virumaa tuuleparkide eestvõtja Andres Sõnajalg BNS-ile.

Ka riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra ütles BNS-ile, et nad ootavad ministeeriumilt konstruktiivseid ettepanekuid ja probleemile aktiivselt lahenduse otsimist, kuna tuulitööstuse rajamine ja roheenergeetika arendamine on prioriteetne samm.

Kaitseministeerium ja õhuvägi on varem öelnud, et planeeritavad tuulepargid nii Ida-Virumaale kui ka Lääne-Eestisse hakkavad segama riigikaitse eesmärgil püstitatud radarite tööd, tekitades tuuliku taha pimeda ala, mistõttu radar ei suuda enam liikuvat julgeolekuohtu tuvastada.

Vakra sõnul võib ühe variandina kõne alla tulla see, et seadust muudetaks niimoodi, et võimaldataks tuulepargi arendajatel riigikaitsesse panustada ning oma kulu ja kirjadega näiteks lisaradar osta, mis neile hiljem hüvitataks. “Praegu seadus seda ei luba ja selle taha on ka ministeerium pugenud, kuid see ei saa niimoodi jätkuda,” rääkis Vakra.

Ta lisas, et tegelikult on tehnoloogiline võimekus tuuleenergia ja riigikaitse vahelise konflikti lahendamiseks olemas ja praegu tuleks kokku leppida, kas ja kuidas jaotatakse riigi ja ettevõtete vahelised kulud. “Lisaks ootame kaitseministeeriumilt tagasisidet kuu aja pärast, et kuidas ja kuhu on asjad liikunud,” märkis Vakra.

Vakra tõi välja, et praegu on valdavalt kõigil olemas soov tuuletööstuse projektidega edasi minna ja mitte asja unarusse jätta.

Oleg ja Andres Sõnajalale kuuluv tuuleenergeetikaga tegelev Eleon AS on varem teatanud, et nende eesmärk on ehitada Ida-Virumaale elektrituulikutetööstus, mis hõlmab 60 tuuliku ehitamist ja loob 2020. aastaks 1200 kuni 1400 uut töökohta.

Ida-Virumaa elektrituulikute tööstusala strateegia hõlmab tuulikute tootjat Eleon ja tuuleparkide arendajaid Vaivara, Toila, Sonda ja Lüganuse valla. Eleoni partnerettevõtted on AS Roheline Elekter ja Aidu Tuulepark OÜ, kelle valduses kokku 1100 megavatti põhivõrgu liitumisi Vaivara, Toila ja Lüganuse vallas ning välja on ehitatud liitumispunktide alajaamad.

Lähipäevil peaks Eleon alustama ka Aidu tuulepargi ehitamist, mis eelmise aasta sügisel riigilt hoonestusõiguse sai.

Ida-Viru suure tuuletööstuse idee peab riigikaitse ees taanduma

UncategorizedJanuary 27, 2016

EPL Delfi, 27.01.2016

Radareid segavate tuulepargiprojektide rohkus sunnib riiki uue radari ostmist arutama.

Viimastel päevadel on lausa kaks riigikogu komisjoni arutanud, kuidas tuuleenergiat ja riigikaitset omavahel klapitada. Äsja jõudis meediasse, et Tuuletehnoloogia liit sooviks rajada suurelt jaolt Ida-Virumaale tuuletööstuse keskuse, mis looks isegi kuni 1400 töökohta. Paraku ei saa see mõte täies mahus kunagi teoks, aga tõenäoliselt ei juhtu seda üldse.

Nimelt segaksid tuulikud kaitseväe radareid ja Eesti Päevalehele teadaolevalt ka luuret. Õhuväe õhuseiredivisjoni õhuseire inseneri ja tehnilise grupi ülema major Mati Kuppari sõnul on radaritega kaks probleemi.

„Esiteks tekitavad tuulikute pöörlevad labad radarile valesihtmärke. Labade ioonkiirgus on ligilähedane lennuki kiirgusega, mis tähendab, et nad tuvastatakse kui õhusõidukid,” selgitas ta. Kui ekraani taga istuv inimene saab aru, et signaali tekitavad tuulikud, siis radar hakkab arvutama, kuhu võiks „õhusõiduk” edasi liikuda. See kulutab radari võimsust päris lennukite avastamise arvel. Mujal maailmas on tuulikute labasid kaetud kihiga, mis radari signaali peegeldamise asemel neelab. Ent see ei lahenda teist ja veelgi suuremat probleemi.

Tuulik varjab vaenlase

„Tuuliku taha tekib pimeala ja teoreetiliste arvutuste põhjal ei ole radar võimeline seal lendavat objekti tuvastama,” selgitas major Kuppar. Kui tuulikud on 200 meetri kõrgused ja radarist piisavalt kaugel, siis jääb pimeala juba sellisele kõrgusele, kus võiks sõjalennuk liikuda. Sellepärast seatakse tuulikutele kõrgusepiiranguid.

Sellest suvest kehtib uus ehitusseadus, mis võimaldab kaitseministeeriumil tuuliku ehitamist mitte lubada, kui see hakkaks radarit segama. Ja kuna Eesti radaripilt on integreeritud NATO omaga, siis on tingimused, kus, kui palju ja mida me peame nägema, rangelt paigas. Enim probleeme on oodata Lääne-Eestisse ja mõistagi Ida-Virumaale kavandatud tuuleparkidega.

Lääne-Eestisse Hiiumaa lähedale kavandab ülisuurt tuuleparki Nelja Energia. Kuid Muhumaal asub kaitseväe radar. Sellise kõrgusega tuulikuid, mida rajada soovitakse, ei saa kaitsejõud lubada.

Nelja Energia juhatuse esimees Martin Kruus ütles, et tema teada ei ole mingitest meetritest Hiiumaa puhul veel räägitud. Üldiselt olevat arendajad ja riik seni alati lahenduse leidnud. „Läänerannik on hea tuulepiirkond. Virtsu kandis on palju tuuleparke ja samas lähedal on Muhu radar. Nii et need saavad ka koos eksisteerida,” sõnas ta, kuid tõdes ühtlasi, et Ida-Virumaaga võib olla suurem probleem.

Mujal maailmas on radarite ja tuulikute vastuolu lahendatud näiteks lisaradaritega, mille on ehitanud kas riik või tuulikuarendaja. Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna keskkonna ja planeerimise nõuniku Heddy Klaseni sõnul võiks ka Eestis üks tuulikute kõrguse probleemi lahendus olla lisaradar. „Riigikaitse arengukava aga ei näe ette, et tuleks radareid juurde osta, eelarves pole ka selleks raha,” tõdes ta. Ühe radari eluea kulud – ost, hooldus, tööjõud ja kõik muu – on 30 aasta jooksul kokku vähemalt 60 miljonit eurot. Kui lisaradar kõne alla ei tule, ei jää arendajal muud üle kui kärpida tuulikud piisavalt madalaks.

Kui Lääne-Eesti probleem oleks veel lahendatav, siis Ida-Virumaaga on teine lugu. Sinna lisaradari ehitamist riigikaitsjad targu ei maini. Selle põhjus – millest kaitsevägi ja -ministeerium sõnagi ei räägi – peitub Eesti Päevalehele teadaolevalt luures.

Nimelt segavad tuulikud ka piiritagust pealtkuulamist. Pöörlevad labad ajavad raadiosignaali nii sassi, et sealt ei saa enam tervet sõnumit ja selle päritolu kohta täiesti kindlaks teha. Just seetõttu võib karta, et Ida-Virusse plaane tegevad arendajad peavad oma kavatsused maha matma.

«Värskemad uudised .. 3 4 5 6 7 .. Vanemad uudised»

nike factory outlet kobe 9 elite polo ralph lauren outlet online air max 90 pas cher polo ralph lauren pas cher fake nike shoes new basketball shoes tiffany free runs what the kobe 8 nike air mag big size jordans nba shoes