Tänasel päeval on riik selgelt saastamise keskse lähenemise soosija ning taastuvenergia arendamise kulu on pandud tarbijale, leiab Taastuvenergia Koja juhataja Rene Tammist.

“Süsteem on eripärane, sest toetust makstakse ühtviisi kõigile energiatootmisviisidele. Selle toetusega ei ole võimalik näiteks arendada päikeseenergeetikat või avamere tuuleparke. See võimaldab arendada kõige odavamaid ja konkurentsivõimelisi tehnoloogiaid,” rääkis ta intervjuus ETV hommikuprogrammile “Terevisioon”.

Tammiste hinnangul on tänane toetustesüsteem optimaalne ning võrreldes teiste EL-i liikmesriikide ja meie naabritega on toetused pigem keskmised või sellest väiksemad.

Majandusministeerium aga soovib toetusi kärpida ja seda tagasiulatuvalt. Seda koda taunib, kuid uute uute projektide toetuste muutmist nad ei vastusta.

“Me ei ole selle vastu, et tarbijatele kuidagi energiakandjate hinda leevendada. Vastupidi, oleme teinud ettepanekuid, et tarbijatelt üldse see taastuvenergia toetuste kulu maha võtta,” kinnitas Tammist.

Tema sõnul on palju erinevaid finantseerimisallikaid. Näiteks CO2 heitmete tulud. Riik järgmise seitsme aasta jooksul 1-2 miljardit eurot, osa sellest tuleks Tammiste sõnul suunata kliimamuutuste vastasesse võitlusesse. “Samuti struktuurivahendid. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku suunata kindel protsent taastuvenergia arendamisse.”

“Tegu põhimõtteliste valikutega. Riik on täna väga saastamise keskse lähenemise soosija. Taastuvenergia arendamise kulu on pandud tarbijatele, samal ajal kui põlevkivienergeetika naudib toetusi tasuta CO2 kvoodi näol,” rõhutas Tammist.

“Samuti käesoleva aasta riigieelarves tehti 150 miljoni euro suurune eraldis põlevkivienergeetika toetamiseks. Igal aasta subsideeritakse põlevkivi läbi madalama põlevkivi hinna. Riik täna eelistab saastamist.”

Eleringi juht Taavi Veskimägi ütles kohtumisel ajakirjanikega, et elektril varustuskindlus olemas Eestil olemas kuni 2025. aastani, gaasi varustuskindluses on aga teatavaid küsimusi, mis sõltuvad pigem välispartneritest kui meist endist.

“Gaasivarustuskindluses on küsimused pigem Eestist väljaspool. Kuidas lahendatakse Poola ja Leedu vaheline ühendus ning kas me hakkaksime saama gaasi lisaks Gazpromile ka lõunapoolt. Lisaks on tuleb Gazpromi lepingu lõppemisel uuesti läbirääkida hinnad ja tingimused. Lisaks on küsimus üleval kuhu riiki ehitatakse LNG terminal ehk gaasivaadid piirkonna gaasiturvalisuse tagamiseks, kas Lätti, Eestisse või Soome,” sõnas Veskimägi.

Hetkel on Eestis torudes umbes 3 päeva jagu gaasi, samal ajal kui enam kui pool majapidamistest ja suurtest majadest kasutab toasooja tootmiseks just gaasi.

Gaasitaristu ehk torude eraldamine on aga oluline esimene samm suuremateks arenguteks gaasiturul. Veskimägi lisas, et gaasitorude eraldamine sarnaselt elektrijuhtmetele eraldi ettevõtesse annab kindluse investeeringuteks ning võimaluse suuremaks turvalisuseks gaasituruavanemisel.

Elektriturul on asjalood aga kindlamad. numbrid räägivad enda eest – Eesti eksportis eelmisel aastal tervelt 40 protsenti oma toodangust. Samal ajal kui Läti elektribilanss oli 20 ja Leedu energiabilanss 60 protsendiga miinuses.

“Elektrikaubandus peab meil säilima samadel alustel nii Soome, Venemaa kui ka teiste Balti riikidega. Järgmisel aastal, kui turg avaneb ja mängutulevad ka teised pakkujad, pean Eesti Energia lihtsalt veelgi rohkem müüma oma energiat välismaale,” sõnas Veskimägi.

Ettevõtja Hannes Tamjärv kirjutab, et Eesti võib mõnes vallas kuuluda küll lääneriikide hulka, kuid energeetikasse suhtumise poolest käitume nagu Kesk-Aafrika riik.

Esmaspäevast alates teeb Liivi lahe, kaasa arvatud Saaremaa ja Ruhnu ranniku kohal vaatluslende uurimisgrupp, kelle ülesandeks on Eesti-Läti koostööprogrammi raames välja selgitada sobivad paigad tulevase avamere tuulepargi rajamiseks.

“Eesmärk on lätlastega kahasse Liivi lahes kaardistada nii lindude ja hüljeste asukohad kui ka teha tuule- ja jäämõõdistusi, et selgitada välja, kuhu oleks Liivi lahes kõige soodsam avamere tuuleparke rajada,” rääkis maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi teadur Leho Luigujõe. Tema kaardistab teadlaste grupiga lindude asurkondi. Hüljeste loendamiseks ja mõõdistustöödeks on moodustatud meeskonnad nii Eesti kui ka Läti poolel.

Loendus- ja mõõdistustööd käivad kõigil neljal aastaajal, et tänavu sügiseks saaks teha kokkuvõtte Liivi lahe aastaringsetest oludest.

“Seirelennud toimuvad kolmandat korda, esimesed olid möödunud aasta suvel ja sügisel,” märkis Leho Luigujõe. “Viimane kolmepäevane seirelend toimub aprilli lõpus ja siis on aega kuni sügiseni tulemusi analüüsida ja kokkuvõtteid teha.”

Kui esmaspäeval toimusid seirelennud Pärnu lahel ja Kihnu lähistel, siis teisipäeval Saaremaal Sõrvest Kübassaareni, Liivi lahe keskosas kuni Ruhnuni välja.

Seni suurim avastus puudutabki just Ruhnut, sest saare lähedusse merre kavandatava suure tuulepargi projekti võib lisaks kohalike elanike vastuseisule põhja lasta ka asjaolu, et tulevase tuulepargi asukohas on palju talvituvaid linde.

“Lindude koondumisala on seal Ruhnust loodes asuva madaliku juures päris suur ja tuulepargi rajamisel tekibki just tõsine konflikt arktiliste lindudega, sest seal on tuhandepealisi parvi. See on tõsine konfliktikoht,” rääkis Leho Luigujõe.

Lisaks lindude ja hüljeste probleemile võivad tuuleparkide võimalike asukohtade osas korrektiive teha tuule- ja jäämõõdistused, sest pole otstarbekas rajada tuulepark ebasoodsate tuulte või jääoludega asukohta.

Tuuleenergia projekt

Projekti “Liivi laht kui tuuleenergia ressurss” eesmärk ongi teaduspõhiselt kaardistada Liivi lahe meretuule väljad ja jäätingimused, hüljeste ja lindude elupaigad ja rändeteed, inimeste suhtumine tuuleparkidesse ja võimalik majanduslik väljund kogu Liivi lahe piirkonna osas. Projekti GORWIND partnerid on uurimisinstituudid Eestist ja Lätist ning Eestimaa ja Läti looduse fond.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on uuele kooskõlastusringile saatnud taastuvenergia toetuste kärpekava, mis kaks aastat tagasi läbi ei läinud, ning Eesti Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimehe Arvi Hamburgi arvates on selleks praegu õige aeg.

Arvi Hamburg rääkis intervjuus ETV saatele “Terevisioon”, et meie eesmärk on, et energiaportfell oleks hästi mitmekesine. Elektri tootmiseks peaks kasutama kõiki primaarenergia liike. praegu oleme orienteerunud rohkem põlevkivile, aga juurde peaksid tulema teised kütuseliigid, eelkõige hakkepuit.

Taastuvenergia tootmisel on Eesti eelised tuuline rannikuala ja metsarohkus. Ka peaks meie eesmärk Hamburgi sõnul olema uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine ja nende väljaarendamine Eestis. “Elektriturul on väga erinevate huvidega turuosalised – kes tahab kasumit maksimeerida, kes tahab hinda minimiseerida jne. Nüüd me peame ju leidma mingisuguse kompromissi, mis ühiskonda tervikuna rahuldab,” rääkis Hamburg. Peame arvestama tarbija ostujõudu, teiseks uusi tehnoloogiaid ja kolmandaks Eesti elektrisüsteemi iseärasusi ja kasutama ära meie eeliseid. “Ja viimaseks – võib-olla ka mitte viimasel kohal -, aga me ei tohiks võtta eesmärgiks mingeid Euroopa Liidu sihtarve – et meil on vaja 20% [taastuvenergiat - toim] ja ükskõik mis hinnaga. see ei ole nagu päris loogiline.

Me oleme ka akadeemias arutanud, oleme arutanud tehnikaülikoolis, Maailma Energeetikanõukogu Eesti rahvuskomitees, et milline see kompromiss saaks ikkagi olema nüüd kõikide turuosaliste vahel? Ja viimasena see, et – võib-olla pole küll väga ilus öelda, aga siiski – Euroopa peaks ka mõtlema selle üle, kuidas ikkagi olla konkurentsis, kuidas saavutada tasakaal majandusliku võimekuse, see tähendab elektri ja kõige muu energia omahinna, ja keskkonna vahel. Ei saa olla nii, et me iga hinna eest päästame keskkonda.” Hamburgi arvates on taastuvenergia turg võib-olla isegi üle kuumenenud. tuuleenergia arendajaid on ilmunud väga palju. möödunud aastal oli kasv tuuleenergiast toodetud elektri tootmisel 75%. 2007. aastal taastuvenergia tootjatele kehtestatud toetused on Hamburgi hinnangul toiminud hästi, aga praegu on jõudnud kätte aeg leida kompromiss elektritarbijate lootuste ja tootjate ootuste vahel, arvestades ühiskonna huve tervikuna.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna juhataja Ando Leppiman ütles, et taastuvenergia tootmise toetuste vähendamisel võiks tarbijate elektriarve järgmisel aastal väheneda 3% ja 2020. aastal juba 6%. “Mis on ajendanud ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seda eelnõu välja töötama, ongi see. et 2007. aastal vastu võetud toetusskeem on lihtsalt osutunud liialt heldeks nendele tootjatele. Ja kui juba 2007. aastal, pärast selle toetusskeemi vastuvõtmist majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ise ütles,et ca üks kolmandik sellest väljamakstavast toetusest on liiast, siis täna me tegelikult sedasama tõdemegi, et ca 300 miljonit ühest miljardist, mis me sel aastal maksame, on liialt makstud, ” rääkis Leppiman.

Majandusminister Juhan Partsi eelmine katse vähendada rohelise elektri toetusi luhtus üle-eelmise aasta sügisel, eile saatis aga ministeerium kooskõlastusringile uue kärpeplaani.

Planeeringute ja projekteerimisega tegelev firma Hendrikson & Ko ei pea vajalikuks tellida keskkonnamõjude uurimise hinnangut kahe Oitme külla planeeritava elektrituuliku rajamisele.

“Küsisime ekspertarvamust ja leiti, et keskkonnamõjude hindamise aruannet pole selle projekti puhul vaja, kui ka naaberkinnistute omanikud sellega nõus on,” ütles Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep. “Seega võib peagi alata ka detailplaneeringu koostamine.”

Firma MegaWind OÜ tahab Leisi valda Oitme külla püstitada esimesed kaks tuulegeneraatorit, mis on 80 meetrit kõrged ja 1,5 megavatise võimsusega.

Majandusministeeriumis välja töötatud taastuvenergia toetuste muutmise eelnõu jõustumisel väheneb biomassist soojust ja elektrit tootvate koostootmisjaamadele makstav toetus enam kui elektrit tootvatel tuulegeneraatoritel.

Biomassil töötavad Väo, Tartu ja Pärnu elektri ja soojuse koostootmisjaamad saavad praegu elektri eest müügihinnale lisaks toetust 53,7 eurot megavatt-tunni kohta.

Äsja majandusministeerimist kooskõlastusringile läinud eelnõu järgi oleks nende koostootmisjaamade jaoks toetuse suurus tulevast aastast selline, et koos elektri turuhinnaga moodustaks see kokku 74 eurot megavatt-tunni kohta. Sama suur oleks toetus hüdroenergia tootmisel.

Majandusministeerium märkis eelnõu seletuskirjas, et elektribörsi Nordpool elektri tulevikutehingute hinnad järgnevateks aastateks on tasemel 45 eurot megavatt-tunni kohta. Seda prognoosi arvesse võttes oleks koostootmisjaamade toetus 29 eurot megavatt-tunni kohta ehk praegusest 46 protsenti madalam.

Tuulepargid saavad praegu toetust samuti 53,7 eurot megavatt-tunni kohta, selgitas BNS-ile majandusministeeriumi energeetika osakonna energiaturutalituse peaspetsialist Rein Vaks. Sellele lisandub elektri müügihind.

Uue skeemi järgi oleks tuuleparkide puhul turuhinna ja toetuse summa 86 eurot megavatt-tunni kohta. Kui elektri turuhind oleks 45 eurot, oleks tuuleparkide toetuse summa 42 eurot megavatt-tunni kohta ehk praegusest toetusest ligi 22 protsenti väiksem.

Tuuleparkide ja nimetatud koostootmisjaamade kõrval kulub oluline osa taastuvenergia toetustest Eesti Energia Narva Elektrijaamadele, kes toodab samuti biomassist elektrit ja soojust. Ka elektrijaamad saavad Vaksi selgitusel praegu biomassist toodetud elektrile toetust 53,7 eurot megavatt-tunni kohta.

Eelnõus toodud skeemi kohaselt hakkaksid Eesti Energia Narva Elektrijaamad saama toetust vastavalt süsinikdioksiidi (CO2) turuhinnale. Kui CO2 hind on alla 10 euro tonni kohta, oleks toetus elektrijaamadele 35 eurot megavatt-tunni kohta.

Kvoodi hind vahemikus 10-20 eurot tooks toetust 26 eurot, kvoodi hind 20,01-30 eurot tooks toetust 17 ja kvoodi hind 30,01-40 eurot tooks toetust kaheksa eurot megavatt-tunni kohta.

Majandusministeerium prognoosis toetuste muutmise eelnõu tutvustades, et muudatus peaks vähendama taastuvenergia toetuste kogumahtu perioodil 2013-2020 400 miljoni euro võrra.

Taastuvenergia toetused maksavad elektriarve kaudu kinni elektritarbijad. Tänavu kulub toetusteks prognoosi järgi enam kui 70 miljonit eurot. Iga tarbitud elektri kilovatt-tunni eest tuleb tarbijal maksta tänavu taastivenergia tasu käibemaksu arvestamata 0,97 senti kilovatt-tunni kohta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) saatis teisipäeval kooskõlastusele seaduseelnõu, mis seob taastuvenergia tasu maksmise tootjatele elektrienergia ja süsinikdioksiidi (CO2) börsihinnaga.

Ministeeriumi hinnangul võiks muudatus vähendada elektriarvet leibkonna kohta keskmiselt kolm protsenti ehk 10 eurot aastas.

Eesti võetud 25 protsendi suurune taastuvenergia kohustus Euroopa Liidu (EL) ees on ministeeriumi teatel sisuliselt täidetud ning riigil pole enam tarvilik taastuvelektri turgu täiendavalt motiveerida.

Majandusminister Juhan Partsi sõnul tuleb silmas pidada, et reguleeritud turul elektrit ostvatele inimestele on taastuvenergia tasu kasv olnud suurim elektri hinna kallinemist põhjustav tegur viimastel aastatel. “Seega ootame kooskõlastusringi jooksul taastuvenergia tootjatelt ja teistelt osapooltelt ettepanekuid, mis arvestaks ka tarbijate huve,” lisas Parts.

“Me ei soovi taastuvenergia ettevõtteid kiusata, uued meie pakutavad tariifid võimaldavad teenida projektidel mõistlikku tootlust, mis on proportsioonis tarbijate kohustustega,” rääkis Parts.

Praeguste määrade kehtestamisel 2007. aastal ei osatud täpselt prognoosida, milliseks kujuneb elektriturg aastal 2011, mistõttu on tootjad saanud nautida heldeid dotatsioone, märkis ministeerium.

Kehtiva seaduse kohaselt makstakse toetust kuni 12 aastat. Seadusandjal on seega õigus kehtestatud toetuse määra vajadusel muuta ja ministeeriumi hinnangul pole kellelgi alust eeldada, et 2007. aastal kehtestatud toetuse määrasid ei tohi muuta.

Ministeerium märkis, et seaduse vastuvõtmise ajal puudus Eestis toimiv elektri vabaturg, kuid praegu saavad tootjad elektrit müüa oluliselt kõrgema hinnaga, kui eeldati toetuste väljatöötamise ajal.

Taastuvenergia toetuste rahastamine elektritarbijatelt kogutavast tasust on kasvanud 2007. aasta ligikaudu 5,6 miljonilt eurolt möödunud aasta 62 miljonile eurole. Tänavuseks prognoositav maht on 70,4 miljonit eurot. Kokku hoiaks ministeeriumi hinnangul uus skeem aastail 2013–2020 prognooside kohaselt kokku ligi 400 miljonit eurot inimeste ja ettevõtete raha.

Kava kohaselt tuleva aasta algusest kehtima hakkavas toetusskeemis tasutaks hüdroelektrijaamades, üle 10-megavatise ja alla 50-megavatise elektrilise võimsusega biomassi kasutavates tootmisseadmetes toodetud elektrienergia eest toetust 0,074 eurosenti kilovatt-tunni kohta miinus toetusperioodi tunnikeskmine kaalutud keskmine turuhind elektribörsil.

Muude alla 10 megavati taastuvelektrit tootvate tootmisseadmete toodetud elektrienergia eest tasutaks uue skeemi järgi toetust 0,086 eurosenti kilovatt-tunni kohta miinus toetusperioodi tunnikeskmine kaalutud keskmine turuhind elektribörsil.

Elektrilise võimsusega mittetaastuvatest kütustest ning tõhusa koostootmise režiimis kuni 10 megavatti toodetud elektrienergia eest makstakse toetust 0,052 eurosenti kilovatt-tunni kohta miinus toetusperioodi tunnikeskmine kaalutud keskmine turuhind elektribörsil.

Üle 50-megavatise võimsusega biomassi energiaallikana kasutava tootmisseadmega toodetud elektrienergia eest makstaks toetust CO2 turuhinnast sõltuvalt. Kui kaubeldava CO2 tonni hind on alla 10 eurot, oleks toetus 0,035 eurot kilovatt-tunni toodetud elektrienergia eest.

Kui kaubeldava CO2 tonni hind on vahemikus 10–20 eurot, oleks toetus 0,026 eurot kilovatt-tunni toodetud elektrienergia eest. CO2 tonni hinna korral vahemikus 20,01–30 eurot makstaks toetust 0,017 eurot kilovatt-tunni toodetud elektrienergia eest.

Juhul kui kaubeldava CO2 tonni hind on vahemikus 30,01–40 eurot, oleks toetus 0,008 eurot kilovatt-tunni toodetud elektrienergia eest. Üle 50-megavatise võimsusega biomassi energiaallikana kasutava tootmisseadme toodetud elektrienergiale võib maksta toetust mitte rohkem kui 375 gigavatt-tunnile kalendriaastas.

Kui elektrienergia või CO2 turuhind on suurem eelpool toodud määradest või nendega võrdne, siis toetust ei maksta.

Käina vald tahab Hiiumaa ainsa tuulepargi võimsusele seada ülempiiri – 30 MW.

Käina vallavolikogu tegi teemaplaneeringusse paran­dusettepaneku, et maismaa tuuleparkide installeeritud koguvõimsus valitud aladel võib olla kuni 30 MW. See tähendab, et valla põhjaosas asuvatele aladele võib ehi­tada kuni 30 ühemegavatist (MW) tuulikut.

Planeeringu koostami­sel oli esialgu kirjas vaid alampiir – otsiti asukohti tuulikuparkidele, mis kehti­va määratluse kohaselt on rohkem kui viie tuulikuga tuuleelektrijaamad kogu­võimsusega üle 7,5 MW.

Käina vallavolikogu esi­mees Üllar Padari ütles, et see piirang oleks n-ö kompro­miss tuuleparkide pooldajate ja vastaste vahel. “Tahame, et nendele aladele, mis tuu­leparkide jaoks sobivaks valiti, ei tehtaks suurema võimsusega parki,” ütles Padari. Ta lisas, et ühest küljest oleme sellega oma panuse taastuvenergia toot­misse andnud, teisalt jääb asi hoomatavasse suurusesse. Võimsuspiirangu aluseks on võetud kolmekordne Hiiu­maa praegune elektrienergia tarbimise maht.

Maht pole ruumilise planeeringu teema

Nelja maakonna tuuleener­geetika teemaplaneerin­gu kooskõlastamine Käina volikogus aga venib, kuna planeeringu tellija, Hiiu maavalitsus, ja koostaja OÜ Hendrikson&Ko pole voli­kogu selle nõudmisega veel arvestanud.

Valminud planeering põr­kas esimesel korral Käina valla detsembrikuu voliko­gust kooskõlastamata tagasi. “Põhjendamatult ei arves­tatud Käina vallavolikogu ettepanekut piirata maismaa tuuleparkide kogumaht 30 MW võimsuseni,” selgitas Padari.

Maavalitsusest tuli esialgu volikogule vastuseks kom­mentaar, et kuna tegemist on ruumilise planeeringuga, pole tuulepargi võimsuse määratlemine asjakohane.

Neljapäevasel volikogu istungil teatas Padari, et nad said neli tundi enne volikogu istungi algust vastuse Hiiu maavalitsuse osakonnaju­hatajalt Aare-Villu Kattelilt. Saadetud meilis teatas Kat­tel, et soovitav 30 MW nõue viiakse teemaplaneeringusse siiski sisse.

Padari selgitas Käina val­lavolikogu otsust, et kuna info saabus liiga hilja, paluda pikendust otsuse vastuvõt­miseks järgmise volikogu istungini.

2010. a algul algatatud teemaplaneering oli esialgu kavas vastu võtta hiljemalt 1. veebruariks 2011 ning kehtestada hiljemalt tänavu 1. jaanuaril.

Piirati ka elektrituulikute võimsusnäitajat

Esialgu käsitles planee­ring üldisesse elektrivõrku ühendatavaid elektrituulikuid võimsusega alates 1MW. Hiljem korrigeeriti ka ühe: elektrituuliku võimsuspiiri allapoole, alates 500kW. Alla 500 kW võimsusega üksikute elektrituulikute te­maatikat teemaplaneering ei käsitle. Teemaplaneeringu objektiks on horisontaalse võlliga maksimaalselt 175 m kõrguse torniga elektrituulikud, mille rootori labade di­ameeter on kuni 150 meetrit (maksimaalne kogukõrgus 250 m).

Allikas: Saare, Hiiu, Lääne ja Pärnu maakonnaplaneeringute tuuleenergeetika teemaplaneeringu eelnõu