Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul plaanitavaid meretuuleparke Eesti tarbijad kinni ei maksa ja sellised investeeringud tehakse vaid siis, kui toimivad koostöömehhanismid Euroopa Liidu raames.

“On täiesti selge, et Eesti tarbija meretuuleparke kinni ei maksa,” rääkis Parts BNS-ile neljapäeva õhtul, kui teemat arutasid ministrid valitsuskabineti nõupidamisel.

“Enne kui me esitatud taotlustega – see ei puuduta ainult Eesti Energiat – saame edasi minna, on meil vaja selget ärimudelit ja vaja on selgeks saada ka tehniline pool. Aga raha tuleks 2012. aasta taastuvenergia direktiivi alusel, millega on võimalik liikmesriikides toodetud rohelist energiat üle kanda teistele liikmesriikidele,” selgitas Parts.

Ministri sõnul saab direktiiviga võimalikuks skeem, mille järgi on liikmesriigil taastuvenergia eesmärkide täitmiseks võimalik osta taastuvenergiat teistest riikidest juhul, kui liikmesriik leiab, et tal on majanduslikult mõistlik osta ja mitte ise toota. “Kui riik ostab seda “rohelist” kusagil teistes riikides toodetud taastuvenergiast, siis ta peab pakkuma välja sellise rahalise mehhanismi, et see invsteering oleks reaalne,” lisas Parts.

Ministri sõnul oleks Eesti avalik huvi muuhulgas selles, et tegemist oleks eksporditööstusega.

Varasema info kohaselt kavandavad avamere tuuleparkide rajamist Eestisse Eesti Energia, Neugrund, Nelja Energia ja Raunistal.

Energiaettevõtte Fortum Tartu juhatuse liikme Mati Meose hinnangul on poliitiline otsus taastuvenergia toetuste olulise vähendamise vajaduse kohta tehtud ennatlikult, kiirustades ja lähenevate valimiste vaimus.

“Poliitikud tegelevad praegu lühikese perspektiiviga. See situatsioon, kus mõneti on kasumid ettevõtetel suuremad, sõltub turu olukorrast,” rääkis Meos BNS-ile. Ta tõi näite, et kasumid oleksid teised, kui Soomes tuumajaamad käivituvad ja Põhja-Euroopa suured hüdrojaamad hea aasta teevad, sest see viiks elektri hinna praegusest börsil olevast elektrihinnast madalamaks.

Koostootmisjaamade elektri osas on Meose sõnul toetus praegu pandud seadusega paika ja see oli pangale garantiiks, mis aitas investeerimisotsuse ajal projektile raha tagada. “Kui riik ühepoolselt vähendab seda garantiid, siis ta peab kuidagi moodi kinni maksma selle pangagarantii muutuse,” lisas Meos.

Tasuvus on Meose sõnul aastate lõikes erinev ja sõltub turu olukorrast, mistõttu võiks toetuse maksmise lõpetada kui projekt on ennast ära tasunud.

“Tootjaid keda see [toetuse kavandatav vähendamine] puudutab on vähe, aga tarbijaid on palju. Igale tarbijale tulevad need tootjate juures mitmekümneks miljoniks kontsentreerunud summad 4-5 senti kilovatt-tunni kohta,” märkis Meos.

Tema sõnul tuleks paar aastat ära oodata ja näha erinevaid turusituatsioone, mille järel teha analüüs. “Kui hind läheb alla, kas siis hakatakse jälle seadust muutma? Mitme aasta pealt tuleb järeldusi teha,” rääkis Meos.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles neljapäeva õhtul valitsuskabineti nõupidamise ajal BNS-ile, et kabinet arutas taastuvenergia toetusskeeme ja leidis, et need on liiga suured ning majandusminister koostab eelnõu nende vähendamiseks.

“On täiesti selge, et toetusskemid on liiga suured. Tegelikud investeeringud näitavad, et mitte ainult tuuleenergial, vaid ka biomassil on väga kasumlikud projektid,” rääkis Parts. “Neid toetusi, mis kajastuvad praegu iga inimese elektriarvel, tuleb korrigeerida ja ma kavatsen sellega tegeleda.”

Valituskabinetile andis neljapäeval antud küsimuses ülevaate konkurentsiamet ja lähiajal valmib ka sellekohane raport. Energiafirmade majandusnäitajate põhjal on ministri sõnul täiesti selge, et tuleb teha parandusi.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni hinnangul saavad taastuvenergia toetuste muudatused kehtida vaid tulevastele projektidele.

Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni kommunikatsioonijuht Tuuliki Kasonen-Lins avaldas lootust, et taastuvenergia toetuste maksmise kavandatavad muudatused ei ole liiga radikaalsed, mis pikas perspektiivis vähendavad nii sektori investeeringuid kui ka usaldusväärsust.

“Seda enam, et kui vaadata elektrimajanduse arengukava, siis me oleme täitnud alles viiendiku taastuvenergia eesmärkidest. On mõistetav, et riigi kohus on pidevalt jälgida energiaturul toimuvat ja tulevikuplaane kohandada, kuid muudatusi saab teha siiski vaid tulevaste projektide arvelt,” rääkis Kasonen-Lins BNS-ile.

Olemasolevate taastuvenergial põhinevate elektrijaamade puhul on investorid usaldanud riigi poolt kehtestatud reegleid ja muudatusi tema sõnul teha ei tohiks.

“Teiseks tuleks vaadata toetussüsteeme komplekselt ehk peaks üle kaaluma ka viimase elektrituruseadusega uutele põlevkiviplokkidele kehtestatud toetused. Need on taastuvenergia summadest oluliselt suuremad ja pikema perioodi jooksul makstavad ning nende mõju ei ole tarbija oma elektriarvel veel näinud,” märkis Kasonen-Lins.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles neljapäeva õhtul valitsuskabineti nõupidamise ajal BNS-ile, et kabinet arutas taastuvenergia toetusskeeme ja leidis, et need on liiga suured ning majandusminister koostab eelnõu nende vähendamiseks, kuna energiaettevõtete kasumid on liiga suured.

Eesti Energia soovib uurida, kas ja kui palju tuulikuid võib Liivi lahte püstitada. Selleks annab võimaluse selle aasta alguses riigikogu poolt üksmeelselt vastu võetud veeseaduse muudatus, millega loodi võimalus taotleda meretuuleparkide rajamiseks hoonestusluba.

Seaduse kohaselt tuleb hoonestusloa taotlemine kooskõlastada asjaomaste institutsioonidega (keskkonnaministeerium, kaitseministeerium, siseministeerium, veeteede amet, lennuamet, muinsuskaitseamet), kust vastuväiteid ei ilmnenud. Keskkonnaministeerium on seadnud hoonestusloa andmise eeltingimuseks, et nimetatud aladel tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine.

Esmased kooskõlastused käes, taotlemegi nüüd vabariigi valitsuselt hoonestusloa menetlusse võtmist, mis annaks aluse uuringute tegemiseks ja keskkonnamõjude hindamiseks. Alles pärast uuringuaruannete põhjalikku arutelu ja heakskiitmist keskkonnaministeeriumi poolt saab toimuda meretuuleparkide hoonestusloa väljaandmine ning järgneda tuulikute hankimine ja püstitamine. Ehk läheks veel mitu aastat, enne kui ehitusloa ja muude praktiliste sammudeni üldse jõuame.

Seega erinevate uuringute tulemusena selgub alles, kui palju ja kuhu võib tuulikuid Liivi lahte püstitada. Oma hoonestusloa taotluses oleme välja toonud 308 võimalikku asukohta, mille jaoks soovime läbi viia samaaegse keskkonnamõjude hindamise. Arvestades, et maksimaalne liitumisvõimsus on piirkonnas meie jaoks 600 MW, saab tegelik 5 MW võimsusega tuulikute koguarv olla kuni 120 tuulikut. Keskkonnamõjude hindamine selgitabki võimalikest asukohtadest välja parimad ja reaalsed, arvestades eelkõige nii rändlindude harjumuspäraseid koridore kui ka visuaalset aspekti Häädemeeste, Ruhnu ja Kihnu rannaäärsetest vaatepunktidest. Oleme võimalikke asukohtade arvu eskiisprojekteerimise käigus juba korduvalt ning massiliselt vähendanud ning kindlasti teeme seda veelgi.

Kuna Eesti Energia soovib uurida samaaegselt kõiki alasid, siis on võimalik saada Liivi lahest ja selle kasutusvõimalustest terviklikum üldpilt, kui see oleks näiteks mitme erineva tuulepargi arendaja puhul. Laht on üks ökokeskkond ning iga selle soppi eraldi uurides ei ole loota, et erinevate huvide ja eesmärkidega arendajad suudaksid hiljem kohalike ja avalikkuse jaoks usaldusväärse tervikpildi kokku panna. Samas ei ole selle piirkonna osas keegi teine tänaseks taotlust esitanud ja kui keegi ka huvi üles näitaks, siis seaduse kohaselt seisab eespool varem esitatud taotlus.

Oleme meretuuleparkide arendamise plaani käinud tutvustamas avalikel koosolekutel Pärnumaal, Ruhnus ja Kihnus ning rääkinud Saare maakonna esindajatega. Nagu muudegi äriliste toimetamiste puhul, on kohalike küsimus kokkuvõttes üks – mis kasu saab sellest nende kogukond? See on õige ja tulevikku vaatav küsimus, mille puhul on kohalikel võimalus käia välja oma seisukohad ning arendaja saab omaltpoolt tutvustada oma võimalusi ja ka teistes riikides levinud praktikaid või näiteid. Eestis on tuuleparke rajatud vähe ning seetõttu vajab seegi teema ajas ning konkreetsetest projektidest lähtuvat paikaloksutamist. Igal juhul on Eesti Energia valmis vastutustundliku energiatootmise arendajana panustama kohalikku kogukonda edendavatesse projektidesse.

Antud teema puhul on laiema üldsuse jaoks ehk olulisim, et meretuuleparkide rajamine ei koorma Eesti tarbijat taastuvenergia toetusskeemi kaudu. Nimelt on sedavõrd mastaapsete projektide rahastamiseks levinud praktika nn taastuvenergia kvoodi ülekandmine riikide vahel, kus vähese taastuvenergia potentsiaaliga riigid investeerivad suuremat potentsiaali omavatesse riikidesse. Eesti Energia on vastavaid diskussioone pidanud, kuid täpsemad läbirääkimised saavad toimuda siis, kui arendusprojekt on jõudnud piisavalt kaugele.

See tähendab, et toetusskeem tuleb mujalt ja Eestis tuuleparki omaval ettevõttel on võimalik müüa elektrit nii Eesti tarbijatele kui ka piiri taha. See parandab Eesti väliskaubandusbilanssi elektri ekspordi kaudu. Seega Eesti Energia saab teenida tulu elektri müügist ja maksta sellest omanikule ehk Eesti riigile dividende, samas Eesti tarbija taskust selle taastuvenergia puhul toetust ei tule.

Eesti riigile on meretuulepargid tuluallikaks ka hoonestusloaga seonduva iga-aastase tasu kaudu. Nimelt on elektrituruseaduse kohaselt avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamisel aastane hoonestustasu suurus 7% Eesti keskmise tootmismaa väärtusest lähtuvast hinnast ning see arvutatakse tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast lähtudes. Seega näiteks saaks riik iga-aastast hoonestustasu 60 ruutkilomeetrilt juhul, kui 110 Kihnulõuna tuulikut elektrit tootma hakkavad.

Kui rääkida aga kodumaise energiapotentsiaali ärakasutamisest ja puhtamast elektritootmisest, siis meretuulepargid häirivad oluliselt vähem nii inim- kui looduskeskkonda võrreldes maismaa omadega. Nimelt ei ole meres kaugel silmapiiril paiknevatel tuuleparkidel sellist probleemset visuaalset mõju, kauguse tõttu ei ole neid ka kuulda ning mereala on jätkuvalt kasutatav nii kalandus- kui laevanduseesmärkidel (tuulikute kaugus üksteisest – 1 km – on laevade jaoks piisav). Kuna meretuuleparke Eestis veel ei ole, siis on mõistetav, et teema vajab selgitamist ja lähemaid kohalikke keskkonnaalaseid uuringuid. Just seda soovibki Eesti Energia taastuvenergia arengu nimel teha.

Ando Leppiman, Eesti Energia Taastuvenergia juht

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles neljapäeva õhtul jätkuva valitsuskabineti nõupidamise ajal BNS-ile, et kabinet arutas taastuvenergia toetusskeeme ja leidis, et need on liiga suured ning majandusminister koostab eelnõu nende vähendamiseks.

“On täiesti selge, et toetusskemid on liiga suured. Tegelikud investeeringud näitavad, et mitte ainult tuuleenergial, vaid ka biomassil on väga kasumlikud projektid,” rääkis Parts. “Neid toetusi, mis kajastuvad praegu iga inimese elektriarvel, tuleb korrigeerida ja ma kavatsen sellega tegeleda.”

Vähenemine peab ministri sõnul tuuleenergia ja biomassi puhul olema erinev ja lõplikult on raske praegu öelda kui suur see peab olema. Toetusi tuleb Partsi sõnul vähendada “oluliselt”.

Valituskabinetile andis neljapäeval antud küsimuses ülevaate konkurentsiamet ja lähiajal valmib ka sellekohane raport.

“Kui me vaatame tuult, turvast, biomassi või väikest hüdrojaama ei saa kõike ühe mõõduga võtta, toetussüsteem peab arvestama mõistlikku tootlikkust. Tänased projektid on ebamõistlikult suure tootlikkusega, mõned projektid, kus tootlikkused ületavad kümmet projekti – need ei vasta tarbija õigustatud ootustele,” rääkis Parts.

Toetused tuleb viia “mõistlikuks” ministri sõnul võimalikult kiiresti, kahjustamata seejuures investeerimiskeskkonda.

Partsi sõnul on keskeltläbi vajalik toetuse vähendamine 50 protenti ja osade tootmisliikide puhul ka rohkem.

Energiafirmade majandusnäitajate põhjal on ministri sõnul täiesti selge, et tuleb teha parandusi.

Põhivõrguettevõtte Eleringi viimastel andmetel on Eestis planeerimisel ja ehitamisel suur hulk uusi tuuleparke. Liitumislepinguid tuuleparkidega on sõlmitud võimsusele 745,7 megavatti ja 1. juuni seisuga on tuulegeneraatoreid süsteemiga ühendatud 140,2 megavati ulatuses.

Liitumisühendused on valmis ehitatud, kuid tuulikud on täielikult paigaldamata järgmistes tuuleparkides: Paldiski, Sillamäe, Püssi, Aseri, Balti tuuleparkides. Nende koguvõimsus oleks 377,9 megavatti. Liitumisühendused on valmis ehitatud, kuid tuulikud on osaliselt paigaldamata 30,1 megavati ulatuses järgmistes tuuleparkides: Tooma, Esivere ja Aulepa. Võrguühenduse rajamine on pooleli veel 197,5 megavati ulatuses.

Valitsuskabinet arutas neljapäeval ka meretuuleparkide temaatikat, arutelu selles osas jätkub.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) teatas kavatsusest teha hoonestusloa menetluse algatamise ettepanek seoses OÜ Nelja Energia taotlusega avaliku veekogu tuuleelektrijaamadega koormamiseks.

Nelja Energia plaanib tuulepargi rajamist Hiiumaast põhja jäävale madalikule, saare looderanniku lähedusse. Nelja Energia esitas taotluse 15. aprillil.

Neljapäeval arutab valitsus kabinetinõupidamisel tuuleenergeetika küsimusi laiemalt, sest majandus- ja kommunikatsiooniminister esitas valitsusele eelnõu, mille kohaselt algatatakse hoonestuslubade menetlus ja keskkonnamõju hindamine tuuleelektrijaamade rajamiseks Liivi lahe, Kihnu ja Ruhnu saarte piirkonda ning Häädemeeste valla rannajoone lähedusse.

Taotlused tuuleelektrijaamade rajamiseks nimetatud kohtadesse esitas Eesti Energia Aktsiaseltsi Taastuvenergia Ettevõte. Hoonestuslubasid taotleb firma 50 aastaks, mis on ligikaudu pool ehitiste eeldatavast püsimise ajast.

Seadmata korrakski kahtluse alla Vormsi elanike võõrandamatut õigust keelata oma saarel tuulest elektrienergia tootmine, on nende lugu ometigi õpetlik. 1. augustil otsustas Vormsi üldkogu, et saarele tuuleparke ei lubata. Pärast mitu kuud kestnud ühesuunalist agitatsiooni – tuulejõujaamad tähendaksid tööstusmaastikku, risustaksid loodust ja rikuksid vaateid – ei saanudki teisiti minna.

Jutud Vormsile kavandatavast tuulepargist hakkasid saarel liikuma möödunud talvel. Kired kasvasid. Tuuleparkide vastu koguti sadu allkirju. Keegi ei taibanud aga esmalt järele uurida, kas tuulepargi ehitamine Vormsi saarele on ülepea reaalne.

Ei ole reaalne. Elektrienergia lõppeesmärk ei ole selle tootmine, vaid tarbimine.

OÜ Vormsi Tuulepark oleks saarele püsti pannud paarkümmend jaama koguvõimsusega mõnikümmend megavatti. Vormsi nende toodangut ei vaja. Mandriga aga ühendavad saart vaid jaotusvõrgu kaablid, vaja olnuks võimsamat põhivõrgu kaablit. Tehniliselt oleks selle merre laskmine võimalik, ent läheks liiga kalliks. Oleks Vormsi need asjad endale selgeks teinud, polnuks vaja allkirju koguda ega üldkogu kokku kutsuda.

Dokumendipõhiseid argumente tuuleparkide vastastel esitada polnud. Valla üldplaneeringus tuuleparkidele kohta pole, planeeringut muuta pole kavatsetudki. Vormsi Tuulepark OÜ, kes pole valla võimudele kunagi esitanud ametlikku taotlust tuulepargi ehitamiseks, loobus plaanist juba aprillis. Ka jutud Aulepa tuulepargi hirmutavast eeskujust ei pea paika: sealne mürafoon vastab tervisekaitseinspektsiooni andmeil normatiivile.
Oli palju kära eimillestki.

Loodus on vaieldamatult väärtus. Aga seda väärtust on hea tahtmise korral võimalik siduda teiste väärtustega. Maainimesed küsivad: mis meil neist tuuleparkidest kasu on? Maksavad ainult maamaksu, aga seda saaks vald ka tuulejõujaamadeta. Jutt jumala õige! Aga see probleem on lahenemas. Nelja Energia OÜ sõlmis Viru-Nigula vallaga leppe – ettevõte maksab vallale viis krooni iga toodetud megavatt-tunni pealt. Lähiajal kirjutatakse samasugune lepe alla Hanila vallaga. Analoogilisi läbirääkimisi peetakse ka mitmel pool mujal.

Hanila vallavolikogu ei lase tõepoolest enam üles panna häälekamaid käigukastiga tuulejõujaamu. Neid on ses vallas neli, ülejäänud 22 on käigukastita. Ettepaneku tegi valla energeetikakomisjon. Viru-Nigula tuulepargile lähedal paiknevad elamud aga saavad Nelja Energialt näiteks uued aknad.

Nii tulebki välja, et tuulepargid võivad kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele meeldida küll. Keelustamine ei ole ainus ohjeldamisvõimalus.

Euroopa Rekonstruktsiooni ja Arengupank (EBRD) teatas täna, et plaanib osta Eesti ja Leedu tuuleparkidelt CO2 krediiti.

EBRD Multilateral Carbon Credit Fund ostab krediiti kuuelt tuulepargilt, mida opereerib OÜ Nelja Energia, teatas pank. Tehingu peavad kinnitama Eesti ja Leedu valitsus, vahendas agentuur Bloomberg.

Kokkuleppe järgi ostab MCCF CO2 krediiti, mis tekib OÜ Nelja Energia kuuest tuulepargi projektist Eestis ja Leedus nn ühisrakenduse mehhanismi alusel.

Ühisrakendus on turupõhine lähenemine globaalsete kliimamuutuste tõkestamiseks, mille eesmärk on heitmete vähendamine sihtotstarbeliste investeeringute kaudu. Ühisrakenduse projektist tekib CO2 krediit (teise nimega heitkoguse vähendamise ühikud), mida saab kasutada ostja poolt heitmete vähendamiseks võetud kohustuste täitmiseks. (Heitkoguste vähendamise ühik on võrdne ühe tonni süsinikdioksiidi ekvivalendiga)

Nelja Energia osanikud on teiste seas Jüri Mõis, Hannes Tamjärv, Kalle Kiigske, Aivar Berzin, Peeter Mänd, Martin Kruus.

2009. aasta juunis paigutas EBRD 19 miljonit eurot investeerimisfondi Free-energy, mis on OÜ Nelja Energia üks osanikke.

Eesti põhivõrguettevõtte Eleringi poolt koostatud Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruande järgi ulatub keskmise stsenaariumi kohaselt elektritarbimine Eestis 2025. aastal ligi 11 teravatt-tunnini, mis teeb elektritarbimise kasvuks alates 2010. aastast keskmiselt 1,7 protsenti aastas.

Arvestades optimistliku ja pessimistliku prognoosi, jääb tarbimine 2025. aastal vahemikku 9-13 teravatt-tundi, mis tähendab tarbimise tõusu keskmiselt 0,9-3,3 protsenti aastas.

Elektritarbimise kasvu põhiliseks liikumapanevaks jõuks on Eleringi hinnangul IT areng ja uued elektrikasutusel põhinevad tehnoloogiad.

Eesti tiputarbimine aastal 2025 on keskmise prognoosi järgi üle 1800 megavatti, kuid külma talve korral on see ligi 10 protsenti kõrgem, seisab aruandes. Selle aasta tiputarbimiseks märkis Elering üle 1400 megavatti.

Eesti elektrienergia tarve näitas aastatel 2000?2008 pidevat tõusutrendi, kasvades keskmiselt 3,2 protsenti aastas. Seoses majanduskriisiga langes tarbimine 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga ligi 6,9 protsenti, seisab Eleringi aruandes. Elektrienergia kogutarve 2009. aastal oli ligi kaheksa teravatt-tundi, mis on võrdne 2007. aastaga.

Elering lähtus sisemaise elektritarbimise prognoosi koostamisel eeldusest, et elektrienergia tarbimine sõltub sisemajanduse koguproduktist (SKP). Prognoosi koostamisel arvestas Elering tarbimise ja SKP vahelist seost minevikus, millele lisas muutuse inertsi viimase kolme aasta tarbimise trendi alusel. SKP prognoosid põhinevad rahandusministeeriumi selle aasta kevadisel majandusprognoosil.

Tuuleenergiaärimehed eesotsas Jüri Mõisa, Hannes Tamjärve ja Aivar Berziniga loodavad riigikogult uue subsiidiumiga elektrituruseaduse täiendust, misjärel rajatakse Muuga lahte veealune elektrijaam. Surve elektri hinnale siis aga kasvaks.

OÜ Energiasalv taotleb ASi Tallinna Sadam nimel Muuga söeterminali nina all hoonestusluba, rajamaks lahte tehissaart, et sellele juhul, kui Jõelähtme vald ei luba oma territooriumile pumphüdroelektrijaama ehitada, see sinna rajada. Kui vald võimaldab hiiglasliku jaama enda maale rajada, ei pea merre viiehektarilist maalappi täitma.

Tuuleenergiaärimeestele ja Merko Kaevanduste ning energiakomitee eksjuhile Peep Siitamile kuuluva Energiasalve juhatuses istub Narva Elektrijaamade ja Eleringi endine juhataja Lembit Vali.

Käime koos temaga ära ka Muugal. Paigas, kuhu energeetikud elektrijaama tahavad rajada. Lipusinise vee ja luigeperedega lahesopp. Paarsada meetrit kaldast peaks mõne aja pärast kerkima 5hektariline tehissaar, mille sisse ehitatakse osa elektrijaamast.

Praegu tagavaravariandid puuduvad

Vali räägib, et juhul, kui veepumba põhimõttel töötav hüdroelektrijaam olnuks Eestis juba möödunud nädalal töös, ei oleks nn elektrišokki tekkinud, sest nad tootnuks puudunud elektri merevett edasi-tagasi liigutades.

“Eestis ei ole praegu üldse reservvõimsust juhuks, kui mõni energiaplokk välja langeb ja jälle elektri puudujääk tekib,” märgib Vali.

Sama meelt on Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive, kes möönab, et sedasorti elektrijaamaga ei oleks hiljutist elektrišokki tekkinud.

Vali sõnul on Jõelähtme vallavolikogu algatanud detailplaneeringu menetluse ja strateegilise keskkonnamõju hindamise, selgitamaks, kas ja kuidas elektrijaama valda ehitada.

Vali sõnul peab Energiasalv praegu läbirääkimisi majandusministeeriumiga, et saada projektile riigi dotatsiooni. “Seni on juttu olnud 300 MW ulatuses elektrienergia tootmise subsideerimisest. Tahaksime samasugust dotatsiooni nagu Narva Elektrijaama uutele kateldele: 20 aastaks 22 senti kilovatt-tunni elektri tootmise eest,” lisas Vali.

Majandusministeeriumi energeetikavaldkonna asekantsler Einari Kisel nendib, et kuigi elektrišoki oleks kavandatav elektrijaam ära hoidnud, ei ole kindel, kas kavandatav jaam peaks just 500 MW olema. Mida ettevõtjate kavandatav jaam Eestile annaks?

“Stabiilsust lisaks, töökindlust, hinda ka. Seni, kuni ei ole täpsed numbrid paigas, on raske hinnata, kuidas ta elektri hinnale mõjub. Mõned sendid kilovatt-tunni kohta kindlasti,” lisas Kisel.

Arengukava nõuab tasakaalustavaid jaamu

Tuuleenergeetikaga tegeleva Nelja Energia juhataja Martin Kruus ütleb, et energiamajanduse arengukava näeb ette rajada 10 aasta jooksul Eestisse 900 MW jagu tuuleenergiat tasakaalustavaid elektrijaamu.

“Meie leidsime, et kõige parem viis seda arengukava täita, oleks rajada Muugale hüdropumpjaam. Kui jaam oleks piisavalt võimas, oleks ekstreemsusi võimalik teoreetiliselt üldse ära hoida,” leiab Kruus.

Samas peab selleks, et tuule- ja graniidiärimehed saaksid veealuse elektrijaama ehitada, täiendama kehtivat elektrituruseadust, sest praegu ei ole selles subsiidiume tasakaalustusjaamadele. Dotatsioonita ei ole Eestis seni ehitatud ühtki uut elektrijaama.

“See on riigi valik, kas ta täidab arengukavas võetud kohustust. Meie peame praegu majandusministeeriumiga läbirääkimisi, meie jaoks on ministeerium äärmiselt oluline või isegi võtmepartner,” märkis Kruus, kelle väitel võiks juhul, kui riigikogu ja valitsus peavad elektrimajanduse arengukavast kinni, olla üks miljardiprojekti rahastaja EBRD ning jaam valmida 2018. aastal.

Veskimägi: uus jaam peaks töötama toetusteta

Kui nad leiavad ärimudeli, mis turul ilma subsiidiumiteta töötaks, on selline elektrijaam süsteemihalduri poolt vaadates igati tervitatav, leiab ASi Elering juht Taavi Veskimägi.

Veskimägi sõnul on oluline, et elektrijaam töötaks turupõhiselt.

“Pärast Eesti ja Soome vahelise alalisvoolukaabli Estlink 2 valmimist on Eestil sellised välisühenduste võimsused, et regionaalne turg oleks piisav sellise elektrijaama tasuvaks tegutsemiseks,” märkis ta.

Veskimägi ütlust mööda on tegemist elektrijaamaga, mis võimaldab salvestada energiat ning mil on piiratud reservuaar ja tööaeg ning seetõttu see tavapäraseid reservelektrijaamu asendada ei suuda. “Eleringil on keeruline hinnata elektrijaama teenuste hinda,” lisas Veskimägi.

Eleringi seisukoht on vaid, et jaam peab osutuma tasuvaks ilma täiendavate subsiidiumiteta, lausus Veskimägi. Ta ei soovinud ennustada selle mõju elektri hinnale.

Kommentaar

Einari Kisel

majandusministeeriumi asekantsler

Idee aluseks on mõte panna selline jaam tööle koos tuuleparkidega. Kui tuult on väga palju, siis pumbataks vett reservuaarist üles. Kui liiga vähe, siis toodetaks ise elektrit.

Teenuse põhilised tarbijad on kas süsteemihaldur, st Elering, või tuulepargid nii Eestis kui ka naaberriikides. Nemad peaksid olema ka sellise projekti esmased rahalised toetajad. Seega ei ole tegemist vaid riigi rahastamisotsusega. Riigiabi eeldab Euroopa Komisjoni heakskiitu. Töötame selle kallal, et valitsusele saaks esitada igati põhjendatud ja läbimõeldud otsuse eelnõu.

MIS ON MIS

Hüdroakumulatsioonijaam tuleb sadama külje alla

- Maa-aluses veereservuaaris liigutatakse merevett üles ja alla. Kui elektrit on palju, siis pumbatakse vesi ülemisse reservuaari. Kui elektrit on vähe, siis lastakse ülemisest reservuaarist alla.

- Jõelähtme valda kavandatavas jaamas kasutatakse kõrguste vahena maa-alust kaevandust: meri on ülemiseks basseiniks, alumine rajatakse Neeme graniidimaardlasse 500 m sügavusele.

- Maa peale jäävad vaid alajaam ja veehaare, kogu ülejäänud seadmed – turbiinihall, veevoolukanalid, šahtid ning ka veehoidla ise – lähevad maa alla.

- Selle Eestis täiesti uudse elektrijaama võimsuseks on kavandatud 500 MW. Seda on sama palju kui 2,5 Narvas asuvat põlevkivielektri tootmise plokki. Või umbes sama palju kui 1,5 Estlinki kaablit kokku. Soojal suveperioodil, mil Eestis elektritarbimine üsna napp, kataks veealuse elektrijaama võimsus kogu Eesti elektrivajaduse.

Energiasalv OÜ

- Eesmärk rajada Eestisse 500 MW võimsusega hüdroakumulatsiooni elektrijaam

- Omanikud: Vooluenergia OÜ (juhatuse liige Peep Siitam) ja 4E Tehnoinvest OÜ; Jüri Mõisa, Hannes Tamjärve jt ärimeeste Nelja Energia OÜ ning Kalle Kiigse, Martin Kruus ja AS Freenergy. Juhatuse esimees Lembit Vali.

ÜKS KÜSIMUS – Aivar Berzin

Freenergy üks omanikest Aivar Berzin, kas ja kuidas näete miljardiprojekti perspektiivi tulevikku silmas pidades? Miks projekti investeerisite ja enda jah-sõna ütlesite?

Seal on terve rida spetsiifilisi aspekte. Terve rida küsimusi. Tuuleenergia vajab tasakaalustavaid võimsusi ja Energiasalv ongi üks tasakaalustavatest võimsustest, sest tuul ei puhu alati ühtmoodi.