Eleringi andmetel said aprillis taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetustest suurima osa Fortumi kontserni ettevõtted, millele maksti 1,62 miljonit eurot kuuga toetusteks makstud 4,7 miljonist eurost.

Kokku maksis Elering taastuvenergia toetust aprillis välja 4,32 miljonit eurot ja tõhusa koostootmise toetust 384 516 eurot võrreldes märtsi 4,13 miljoni euro taastuvenergia toetuse ja 357 991 euro tõhusa koostootmise toetusega.

Tänavu nelja kuuga kokku on Elering maksnud välja taastuvenergia toetust 15,1 miljonit eurot ja tõhusa koostootmise toetust 1,69 miljonit eurot ehk kokku pea 16,8 miljonit eurot.

Märtsis said Fortumi ettevõtted taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi 1,55 miljonit eurot ja nelja kuuga kokku 2,95 miljonit eurot.

Sealhulgas sai aprillis Anne Soojus AS 625 454 eurot taastuvenergia toetust võrreldes jaanuari 724 065 euroga ja 105 303 eurot tõhusa koostootmise toetust võrreldes jaanuari 130 241 euroga.

Fortum Eesti AS sai aprillis 548 167 eurot taastuvenergia toetust võrreldes jaanuari 606 481 euroga ja 121 218 eurot tõhusa koostootmise toetust võrreldes märtsi 130 241 euroga.

Toetussumma poolest jäi teisele kohale Nelja Energia, mille tuulepargid said aprillis kokku taastuvenergia toetusi 1,23 miljonit eurot võrreldes märtsi 864 764 euroga. Nelja kuuga kokku on Nelja Energia saanud toetusi 3,63 miljonit eurot.

Sealhulgas läks Nelja Energia tuuleparkidest Aseriaru tuulepargile aprillis 274 465 eurot ja nelja kuuga 989 314 eurot, Pakri tuulepargile aprillis 214 373 eurot ja nelja kuuga 796 890 eurot, Tooma tuulepargile aprillis 193 711 eurot ja nelja kuuga 606 991 eurot, Vanaküla tuulepargile aprillis 68 371 eurot ja nelja kuuga 201 668 eurot ning Virtsu tuuleparkidele aprillis 278 340 eurot ja nelja kuuga 834 796 eurot.

Aprillis sai sel aastal esimest korda toetust ka Viru-Nigula tuulepark 198 077 eurot.

Kristjan Rahule kuuluv Väo koostootmisjaama käitavale Tallinna Elektrijaamale maksti taastuvenergia toetust aprillis 766 008 eurot võrreldes märtsi 822 717 euroga. Nelja kuuga kokku sai Tallinna Elektrijaam 3,18 miljonit eurot toetust.

Eesti Energia ja selle tütarettevõtted said aprillis taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetusi kokku 413 332 eurot võrreldes märtsi 356 722 euroga. Nelja kuuga kokku on Eesti Energia saanud toetusi kokku 1,29 miljonit eurot.

Sealhulgas sai aprillis Aulepa tuulepark 352 925 eurot ja Eesti Energiale maksti tõhusa koostootmise toetust aprillis 426 eurot. Aulepa tuulepargi toetus moodustab 1,06 miljoni euroga suurema osa Eesti Energia kontserni nelja kuuga saadud toetustest.

Graanul Investi kontserni kuuluv Helme Energia OÜ sai aprillis taastuvenergia toetust 194 329 eurot võrreldes märtsi 131 672 euroga. Nelja kuuga kokku on ettevõte saanud toetust 724 149 eurot.

Tiit Vähi kontrollitavale AS-ile Silmet Grupp kuuluv soojuselektrijaamaettevõte Sillamäe SEJ sai aprillis tõhusa koostootmise toetust 131 565 eurot võrreldes märtsi 93 818 euroga. Nelja kuuga kokku on ettevõte saanud toetust 459 310 eurot.

Loetletud suuremad toetusesaajad kokku said kõigist taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetustest nii aprillis kui ka tänavu nelja kuuga 92 protsenti.

Eesti elektrisüsteemihalduri Elering koostatud arvestuse kohaselt on tänavu aasta taastuvenergia tasu tarbijatele 0,87 senti kilovatt-tunni kohta, mis on 10 protsenti vähem võrreldes 2012. aastaga. Taastuvenergia tasu kaudu rahastavad elektritarbijad taastuvelektri tootjatele makstavat toetust ning selle maksjaks on kõik elektrienergia lõpptarbijad Eestis vastavalt nende tarbitud võrguteenuse mahule.

Elering toimib makseagentuurina, kogudes tarbijatelt taastuvenergia tasu ja makstes sellest elektritootjatele taastuvenergia toetust vastavalt seaduses sätestatud tingimustele ja toetuse määrale. Taastuvenergia tasule lisandub käibemaks.

Saare maavanem saatis Muhu vallale paranduste tegemiseks tagasi Võiküla tuulegeneraatori detailplaneeringu, mis praegusel kujul ei pruugi tagada Muhu õhuseireradari häireteta tööd.

Maavanem Kaido Kaasiku hinnangul pole olemasolevad kokkulepped kaitseministeeriumi ja tuulegeneraatori püstitamist kavandavate vendade Sõnajalgade vahel piisavad, et tagada Muhu õhuseireradari tõrgeteta toimimine ja riigikaitseline huvi.

Kaitseministeerium kooskõlastas tuulegeneraatori detailplaneeringu 2010. aastal tingimusel, et arendaja peab täiendavalt kooskõlastama ka tuulegeneraatori ehitusprojekti.

Ka on vendadelt Sõnajalgadelt saadud kinnitus, mille kohaselt on nad reaalsete häirete ilmnemisel valmis kandma häirete kõrvaldamiseks vajalikke kulutusi. Kaitseministeeriumi kinnitusel on tuuleenergia tootja võimalikest riskidest teadlik ja liigub ehitusprojektiga edasi oma riisikol.

Mõju pole teada

Maavanema hinnangul ei ole olemasolevad kokkulepped kaitseministeeriumi ja arendaja vahel riigi huvide tagamiseks piisavad ega garanteeri õhuseireradari häireteta tööd tulevikus. Seda põhjusel, et generaatori mõju radarile võib ilmneda alles pärast tuulegeneraatori tööle hakkamist.

Maavanem leiab, et õhuseireradari tõrgeteta tööks peavad arendaja ja kaitseministeerium enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmima kokkuleppe, milles sätestatakse poolte õigused ja kohustused detailplaneeringu elluviimisel ja radari toimimise tagamisel. Ka peaks detailplaneering andma ülevaate meetmetest, mida rakendatakse Muhu õhuseireradari töövõime tagamiseks.

Õhuseireradari võimaliku häirimise pärast on mures ka Võiküla selts ja Muhu vallavalitsus. Selts leiab, et Muhu radar peab olema kõrgeima prioriteediga ning mistahes eraõiguslikud algatused ei tohi selle toimimise võimekust minimaalselgi viisil mõjutada.

Muhu vallavalitsus murrab pead, millele tuginedes kehtestada tuulegeneraatori detailplaneering olukorras, kus ehitusprojekt koos meetmetega radari töö häirimise vältimiseks valmib alles pärast planeeringu kehtestamist.

Volikogul peab olema planeeringut kehtestades kindlus, et kavandatav tegevus on reaalselt elluviidav ja ohutu. Antud juhul selgub see aga alles ehitusprojekti staadiumis.

Ka pole maavanema hinnangul Võiküla detailplaneeringu seletuskirjas piisavalt põhjendatud Muhu valla kehtiva üldplaneeringu muutmise vajadust.

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala Võiküla väärtuslike maastike alal, mis tuulegeneraatori püstitamist kavandatud asukohas ette ei näe.

Kus on avalik huvi?

Detailplaneeringu seletuskirjas on jäetud esitamata põhjendused üldplaneeringu muutmise vajaduse kohta. Seejuures tuleb silmas pidada, et põhjendatud vajadus üldplaneeringu muutmiseks saab tulla eelkõige ülekaalukast avalikust huvist, osutab maavanem.

Muhu vallavalitsus esitas maavanemale järelevalve teostamiseks Võiküla Metsa kinnistu detailplaneeringu, kuna detailplaneeringule on avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikke vastuväiteid, millest nende esitajad ei ole loobunud.

Muhu esimen tuulegeneraator

Planeeringu eesmärk on Võiküla Metsa kinnistule ühe Siemens SWT-82-2.3 tüüpi tuulegeneraatori paigaldamine, mille torni kõrgus on 95 m ja rootori diameeter 82 m.

Kuigi Eesti valitsus ja riigikogu on toetanud Euroopa Komisjoni algatust, kukkus see hiljaaegu ikkagi läbi. Euroopa Parlament hääletas maha komisjoni ettepaneku osa kvootide ajutiselt süsteemist kõrvaldada ülla eesmärgiga tõsta kvootide hinda praeguselt madalalt tasemelt kõrgemale.

Tegemist oli katsega kunstlikult mõjutada ettearvamatuks kujunevat heitmekaubanduse turgu Euroopa Liidus. Komisjoni süsinikukaubandusega manipuleerimise tagajärg on energiahindade tõus tava- ja tööstustarbijatele. Eestile avaldab see negatiivset mõju, sest meie energiasektor on suure süsinikulekkega ja tarbija rahakott õhuke.

Turu toimimise loogikat ei tohiks asendada tsentraalselt kontrollitava majandussüsteemiga ainuüksi seetõttu, et teatavad instantsid on avastanud, et dünaamilist süsteemi pole võimalik staatilise mudeli abil reguleerida. Praegune heitmekaubandussüsteem (ETS) loodi isereguleeruva turumehhanismina, mis välistab sekkumise ning kunstliku hinna mõjutamise. Tegelikkuses on ETS aga staatiline raamistik, kus majanduse dünaamikat ei ole osatud arvesse võtta. Euroopas on uued tootmisvõimsuste investeeringud suunatud riikidesse, kus ETS investeerimiskindlust ei mõjuta. Nii sellest kui ka üldisest majanduslangusest johtuvalt on CO2 kvoodi hinnad langenud 5-3 euro tasemele tonni eest.

Komisjoni välja pakutud meetmed olukorra normaliseerimiseks on aga lühinägelikud, vastuolus ETSi enda loogikaga ega aita kaasa investeerimiskindluse loomisele. Euroopa Parlamendi tagasi lükatud ettepanek kõrvaldada süsteemist ajutiselt 900 miljonit kvooti ei lahendaks kaugeltki probleemi. Selleks, et tõeliselt päästa kliimamuutuste poliitikat, on tarvis põhimõttelisi muutusi.

Euroopa Komisjoni ja Suurbritannia analüüsid on leidnud, et riikide tulubaas kvoodi müügist suureneks, samal ajal on Poola uuring näidanud, et uute ELi liikmesriikide, peamiselt Ida-Euroopa, sh Eesti tulubaas kannataks kvootide kõrvaldamise tulemusel enim. Põhjuseks on ETSis sätestatud tasuta jagatavad kvoodid elektritootmisele selle moderniseerimiseks.

Hinnatud on vaid, kuidas mõjutab komisjoni ettepanek kvoodimüügist tulenevat riigitulu, mündi teine pool on jäetud tähelepanuta. Kahtlemata ei tohiks olla vähem oluline kvoodihinna tõusuga kaasnev elektrihinna tõus tööstus- ja tavatarbijale. Lisaks peaks kliimakaitse võrrandisse sobituma ka energiajulgeolek.

Varsti juba viis aastat on meil ja mujal olnud makromajandusjuttude enam-vähem rutiinseks koostisosaks tõdemus, et majanduskeskkonnas on palju ettearvamatut.

Seetõttu oli eile kummaline kuulda makromajandusanalüütikuid rääkimas, et Eesti esimese kvartali majanduskasv – ainult 1% mullusega võrreldes – oli üllatus. Kuidas see saab olla üllatus, kui nad ise ütlevad, et keskkonnas on palju määramatust?

Viis, kuidas meile majandusprognoose esitatakse, sõltub suuresti sellest, mida meie – prognooside tarbijad – analüütikutelt nõuame. Ainunumbri esitamisest ausam lause, näiteks „Järgmise aasta majanduskasv jääb 95% tõenäosusega vahemikku 0–6%” paneks enamiku inimesi vist palju rohkem torisema kui see, et esimese kvartali valguses tuleb prognoosijatel seniseid 3% ja suuremaid aastaprognoose ilmselt vähemaks korrigeerida.

Rahandusministeerium, kelle senine aastaprognoos on olnud üks tagasihoidlikumaid (ja ilmselt osutub nüüd üheks täpsemaks), avaldab ka küll nime poolest riskiprognoosi, aga sisuliselt see meid riskide ulatuse küsimuses targemaks ei tee. Negatiivne „riskistsenaarium” lubab 2013. aastaks 2,7% kasvu – oodatust nõrgema, aga sugugi mitte erakordse esimese kvartali järel on sellisegi majanduskasvu saavutamine juba kahtluse all.

Majandus­kasvu aeglustumisse andis olulise panuse CO2 kvootide müügirahast tehtavate energia­säästu­investeeringute lõppemine, mis jättis jälje ehitussektorile. Töötleval tööstusel seevastu läks ekspordi­partnerite majanduse tagasihoidlikku seisu arvestades hästi.

Edasiseks on võimalikud variandid. Ei pea ilmtingimata tulema halb variant, vähemasti mitte kõikide jaoks. Näiteks Eesti tublimate eksportijate hulka kuuluva padja- ja tekitootja AS Wendre juht Vahur Roosaar rääkis hiljuti Tallinnas riskijuhtimise aastakonverentsil, et nende ambitsioon on olla paari-kolme aasta pärast kaks korda nii suur ettevõte kui praegu. Wendre ambitsioon on rajatud asjaolule, et nende kliendid – suured kaubandusketid – on õppinud kriisi ajal paremini mõõtma kaupade Aasiast toomise tegelikku kulu ja see on osutunud esialgu arvatust suuremaks. „Pigem on siin [meie piirkonnas] ikkagi võimaluste aeg,” julges Roosaar seetõttu arvata.

Võimalusi pakuvad kirjeldatud ja mõned muudki maailmas toimuvad muutused mitte ainult Wendrele. Teistelgi Eesti ettevõtjatel on šansse käivet, kasumit ja palkasid kasvatada, kui nad on valmis muutuma, uurivad tähelepanelikult sihtturgude vajadusi ja julgevad investeerida.

Eile oli Mõntu sadam saginat täis. Laeval Miramar olid sinna Saksamaalt saabunud vendade Sõnajalgade endi projekteeritud elektrituuliku detailid. Sadamas töid juhatanud Oleg Sõnajalg ütles, et tuulik on ainulaadse konstruktsiooniga ja nende poolt ka patenteeritud.

Ülesseadmise protsessis katsuvad nad jõudumööda ise kaasa lüüa, et näha, kuidas asi toimib.

Uus tuulik on tunduvalt suurem kui seni nende poolt Salmele püstitatud kuus tuulikut. Et laevatrümmis oli ruumi, tõid nad lisaks kohale ühe kasutatud tuuliku olemasolevatele varuosadeks.

Uue tuuliku torniosa tuleb 115 meetrit kõrge. Tiivaots käib aga ringi 180 meetri kõrguselt. Tiivikulabad pikkusega 57 meetrit olid vedukauto jaoks üsna piiri peal koorem. Kokku koosneb tuulik umbes 10 000 detailist.

Valitsus kiitis neljapäeval heaks välisõhu kaitse seaduse eelnõu, millega sätestatakse üldised eesmärgid selle kohta, mida saab rahastada lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadud tuludest.

“Täpset tulu on raske ennustada, kuid riigieelarve strateegia konservatiivse prognoosi kohaselt prognoosime, et võiks laekuda ligi 270 miljonit eurot,” rääkis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus neljapäeval valitsuse pressikonverentsil. Ta lisas, et pool sellest peab olema suunatud puhtama keskkonnaga seotud projektidesse ja energiasäästu.

Ministri sõnul saab tulevikus kvoodioksjoni tulu kasutamise ampluaa olema oluliselt laiem. “Plaanime lisaks korterelamute soojustamisele toetada ka riigi- ja omavalitsushoonete energiasäästlikumaks muutmist, aga näiteks ka biogaasi kasutuselevõttu transpordis, mis on täiesti uus suund, samamoodi taastuvenergia väikelahendusi, aga ka üleujutusteks ettevalmistusi,” rääkis ta.

“Enampakkumise tuludest on praegu kortermajade soojustamiseks plaanitud 20 miljonit eurot, millele lisandub 100 miljonit Euroopa Liidu eelarveperioodi vahendeid,” märkis Pentus-Rosimannus.

Keskonnaminister lisas, et endiselt on suur vajadus ka riigisektoris hoonete energiatõhusamaks muutmiseks. “Kvoodikauplemise tuludest plaanime 50 miljonit eurot avalike hoonete renoveerimiseks,” ütles ta, lisades, et selle raha eest on võimalik energiatõhusamaks muuta hinnanguliselt üle 300 000 ruutmeetri pinda.

Kvoodioksjoni tuludes on Pentus-Rosimannuse sõnul olulisel kohal ka biogaasi edasiarendamine, et edaspidi oleks võimalik biogaasi kasutusele võtta ka transpordis. “Potentsiaal on meil suur ja riigi toega on plaanis see võimekus välja rajada – 2020. aastaks on eesmärk, et me kasutaksime transpordis biogaasi sama palju, et see oleks võrdeline 30 000 tonni naftaenergiaga.”

Oksjoni tuludest hakatakse biogaasi toetama 2015. aastal. “Pilootprojektiga on võimalik selles vallas startida juba Euroopa Liidu vahendite arvelt ja Keskkonnainvesteeringute Keskus hakkab seda projekti ellu viima,” ütles minister.

Lisaks hakatakse oksjoni tuludest toetama ka taastuvenergia väikelahendusi nagu päikese ja tuuleenergia lahendused, toetused on keskkonnaministri sõnul mõeldud eelkõige individuaalmajadele, aga ka väiksematele kortermajadele.

Valitsus kinnitas neljapäeval seaduseelnõu, mille jõustumisel tohiks enampakkumistel lennukompaniidele müüdud saastekvootide raha kulutada ainult kliimaeesmärkide saavutamisele, maapealsete ehk paiksete saasteallikate tarbeks müüdud kvooditulust peaks samadel eesmärkidel kulutatama vähemalt pool.

Muudatused tulenevad peamiselt Euroopa Liidu asjaomasest õigusest.

Kliimaeesmärgid, mida paiksete saasteallikate tarbeks müüdud kvootide müügi tulust rahastada võiks, hõlmavad eelnõu järgi vähem saastavatele transpordiliikidele ja ühistranspordile ülemineku ergutamist, taastuvenergeetika arendamist ja vähem heitmeid tekitavate tehnoloogiate väljaarendamist, energiatõhususe rahastamist, vastavaid teadusuuringuid, investeeringuid kliimamuutuste mõjuga kohanemist ning süsinikdioksiidi sidumist metsanduses ja metsade hoidmist arenguriikides.

Lennukompaniidele müüdud saastekvootidelt saadavat tulu võiks kasutada kõigis samades valdkondades peale taastuvenergia ja energiatõhususe arendamise.

Peale selle on kavas seadusega täiendada väärtpaberituru seadust ja finantsinspektsiooni seadust, et reguleerida pankade, investeerimisühingute ja teiste ettevõtete osalust enampakkumistel ja korda, mille järgi finantsinspektsioon teeks kvoodikaubanduse üle järelevalvet ja annaks loa saastekvootide enampakkumistel otsepakkumiste tegemiseks.

Eelnõuga kehtestataks ka heitkogustega kauplemise registri konto avamise ja omamise riigilõiv, kusjuures riigilõivus oleks vabastatud paikse saasteallika või õhusõiduki käitajad ehk kvootide tegelikud tarvitajad. Kvoodikaubandusega tegelevad finantsasutused aga peaksid riigilõivu maksma.

Praegu on Eesti kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris avatud isiku arvelduskontod 13 juriidilisele või füüsilisele isikule ning käitaja arvelduskontod 51 isikule, märgib ministeerium eelnõu seletuskirjas.

Kuna uuel kauplemise perioodil 2013–2020 saab saastekvoote omandada valdavalt enampakkumise teel, võib ministeeriumi hinnangul eeldada isiku arvelduskontode ja kauplemiskontode avamise taotluste kasvu.

Välisõhu kaitse seaduse muudatused on kavandatud tänavu 1. augustile.

Majandusministeerium eraldab tuulepargi rajami­seks Eesti Energiale veel ühe tüki Suur-Pakrist.

Umbes neli aastat tagasi ehma­tas plaan rajada püsiva ela­nikkonnata Suur-Pakri saare­le tuumajaam ümberkaudsed elanikud tõsiselt ära. Valitsu­sest tulid sõnumid, et tuuma­jaama rajamine on kindel siht; Eesti Energia lasi läbi viia mitu uuringut ja leidis piirkonna olevat sobiva. Lõpuks plaan siiski sumbus.

Sellest ajast on Eesti Energia käsutuses suur tükk Suur-Pakri saarest ning selle nädala algu­ses majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poolt keskkonnaministeeriu­mile saadetud dokumendist sel­gub, et nüüd vaatab energiafir­ma tuumaenergia asemel hoo­piski tuuleenergia poole.

Kantsler Marika Priske allkirjaga pöördumine minis­ter Keit Pentus-Rosimannuse poole palub jätta veel ühe 160-hektarilise maatüki MKM-i valdusesse. „Maa omanda­mine on vajalik Eesti Energia AS-i planeeritava Suur-Pakri saare tuulepargi rajamiseks ja käitamiseks,” seisab kirjas.

MKM-i pressinõuniku Ras­mus Ruuda sõnul on Eesti Energia tõepoolest avaldanud soovi rajada Suur-Pakrile tuu­lepark ning kiri Pentus-Rosimannusele oli n-ö projekti toetusavaldus. „Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on valmis maa võõranda­ma otsustuskorras Eesti Ener­giale aktsiakapitali suurenda­mise kaudu,” ütles ta.

Uuringutega läheb aega

Kuigi kirja järgi plaanitakse saarele tuuleparki, võtab Ees­ti Energia taastuvenergia ja väikekoostootmise äriüksuse juht Innar Kaasik tuurid maha, öel­des, et praegu tegeletakse Lääne-Harjumaal alles sobivate asukohtade kaardistamisega ja tuulepargi rajamisest on vara rääkida. „Uurime, millistel tin­gimustel ja kuhu on erinevaid kitsendusi arvestades võimalik tuulikuid püstitada,” ütles ta.

Kaasiku jutt viitab üpris kee­rulisele protsessile, mille tuulepargi rajajad ette võtma peavad, alates kõiksugus­test looduskaitsepiirangutest ja suurtest investeeringuvajadustest. Kuidagi peab tuulikutest kättesaadav elek­ter põhivõrku jõudma ja sel­le taristu ehitamine on üpris kallis. Kaasiku sõnul on prot­sess väga pikk ning vähemas­ti kaks aastat läheb veel kesk­konnauuringute ja täpsemate tehnilismajanduslike uuringu­tega aega.

„Lisamaad Suur-Pakri saa­rel Eesti Energia käesoleval hetkel otseselt ei vaja, kuid soo­vime uurida Suur-Pakril suu­remat ala kui vaid enda maa-üksus,” nentis Kaasik. „Suur-Pakril on kohaliku kogukonna esindajatele suur emotsionaal­ne väärtus ning lisaks soovime tuulikute võimalikud asuko­had ka keskkonnasuhtes põh­jalikult läbi kaaluda.”

Lääne-Harjumaa eeliseks tuuleparkide rajamisel on see, et suure tarbimisega Tal­linna linn asub lähedal ja ülekandekaod on väiksemad, tõi Kaasik välja. Praegu on Eesti Energial tuulepargid Aulepas, Narvas, Virtsus ja Ruhnus. Lisaks arendab firma uut tuuleparki Liivi lahes.

Läänerannikul on kõva potentsiaal

Eesti tuuleenergia assotsiat­siooni tegevjuhi Tuuliki Kasoneni sõnul on Läänemaa väga suure potentsiaaliga tuulee­nergia piirkond. „Tuuleenergiat tuleb toota ikka seal, kus tuult on,” märkis ta. „Kui meretuule-pargid kõrvale jätta, siis on ras­ke tuua paremat asukohta kui meie Lääne-Eesti saared.” Kasoneni sõnul pole Eesti kaugeltki oma tuuleenergia potentsiaa­li ära kasutanud, pigem on see veel lapsekingades. „Me oleme väga tuuline maa ja siin saaks kõvasti rohkem tuulest ener­giat toota,” nentis ta.

Omaette küsimus on alati kohalike elanikega arvestami­ne, sest keegi ei taha, et tuulik oleks tema tagahoovis. Kasonen viitab nelja läänepoolse maakonna koos tehtud energiaalasele teemaplaneeringule, kus leiti küll häid piirkon­di, kuid millest võis ka välja lugeda, et kohalikud tahtsid kas ühe- või kahekilomeetrist kaugust oma kodudest. „Kogu see protsess viitas ikkagi sel­lele, et tuuleenergia tootmine kolib merre,” ütles ta.

Tuule püüdmist peetakse rahvatarkuses millegipärast pigem mõttetuks tegevuseks, kuigi näiteks vilja jahvatavad tuuleveskid on aastasadu olnud meie maastikupildi lahutamatu osa. Aga mis need siis muud on kui mitte tuulepüüdmise vahendid?

Viimased viis-kuuskümmend aastat pole tuulikute käekäigule kuigi head olnud, suure idanaabri odav energia võimaldas peaaegu tasuta saadavast, kuid veidi heitlikust tuuleenergiast loobuda. Idapiiri sulgumine ja turumajanduse tulek on meid aga sundinud taas tuulepüüdmise peale mõtlema.

Taevasse sirutuvad hiiglaslikud tuulegeneraatorid ei sulandu aga teps mitte nii hästi looduspilti kui kodukootud pukktuulikud. See on tekitanud hulgaliselt tüli ja pahandust arendajate ja põlisasukate vahel, heites tuuleenergiale ja selle uutmoodi kasutamisele halba varju. Aga mitmekorruseliste majade kõrgustele tuulegeneraatoritele on ka märgatavalt tagasihoidlikum alternatiiv.

Kas väiksem tuulik on parem?

Upa külas turismitalu pidav Mati Tarvis on kindel, et väike tuulikud (nii nimetatakse kuni 30 meetri kõrguseid väikeseid tuulegeneraatoreid) võimaldaksid väga paljudel ettevõtjatel ja ma-japidamistel naabreid häirimata tuuleenergiat toota.

“Leisi maanteelt kostab automüra siia mitu korda valjemini kui tuuliku tekitatav hääl, kuigi tuulik on majale lähemal,” kinnitab Mati oma koduõuel seistes. “Ja 16-20 meetri kõrgune mast ei sega ka kedagi. Projekteerimisel on peamine nõue, et tuulik ei kukuks naabrite maa peale. Kui sul on vähemalt 2 hektarit maad, siis leiad sealt kindlasti koha, kuhu tuulik püsti panna.”

Erinevalt hiigelsuurtest ja müra tekitavatest tuulegeneraatoritest tõstab väiketuulik Mati väitel kinnistu väärtust. Esiteks on sellega võimalik tulu teenida, müües oma tarbimata jääva elektri võrku. Teiseks on kinnistu müümisel selle hind ka tuuliku hinna võrra suurem. Kui uus omanik ei peaks aga elektrituulikut soovima, on kõik seadmed võimalik demonteerida ja minema vedada. Suure tuulegeneraatoriga see nii lihtsalt ei käi.

Jurna talu aastane elektritarbimine on 36 000-40 000 kilovatt-tundi, väike tuulik annab arvestuste kohaselt 15 000-20 000 kilovatt-tundi. Mati Tarvise tellitud “võtmed kätte” 10-kilovatine tuulegeneraator läks talle maksma 36 000 eurot pluss käibemaks, see koosneb tuulikust, mastist, kaablitest, toodetavat voolu võrgukõlbulikuks muutvast inverterist j a juhtarvutist.

Tuuliku elueaks on prognoositud 20-25 aastat, tasuvusajaks 10-12 aastat. Toetuse abil oleks võimalik ta-suvusaega veelgi kärpida,see innustaks ka inimesi tuuleenergiat ja muid alternatiivseid energiaallikaid julgemalt kasutusele võtma.

Mati Tarvise meelest tuleks tuule- ja päikeseenergia, maaküte ja teised taastuvenergia-allikad arvesse võtta juba ehitiste projekteerimisel, sest energia ju odavamaks ei lähe. Näiteks talvel, kui turismitalul sissetulekut pole, on oma elektristväga palju abi.

“Just praegu käib pealinna kõrgetes komisjonides ja valitsuses väga kõva arutelu ja vaidlus, et kuhu ja kellele Euroopa Liidu järgneva toetusperioodi abiraha läheb,” räägib Mati murelikul toonil. “Üks jätkusuutlikumaid variante oleks just maapiirkonnas asuvate mikro- ja väikeettevõtetele antav toetus, et oma energiaallikas üles panna ja ellu jääda. Mikro- ja väikeettevõtted annavad praegu umbes 75 protsenti töökohtadest maapiirkonnas.

Energiaprobleem on väikeettevõtetele aga nii valus, et selle toetamata jätmine võib paljude firmade tegevuse lõpetada ja elu mitmes maapiirkonnas hoopis välja suretada. Ometi soovime me kõik, et elu maal jätkuks – toetame siis seda.”

Tuult võiks rohkem olla

Kuigi oma praeguse tuulikuga on Mati Tarvis väga rahul, ei plaani ta selle kõrvale teist püstitada: “Nüüd paneks juba 10-kilovatise päikesepaneeli, sest tuult pole alati nii palju kui vaja. Näiteks selle aasta algus on olnud suhteliselt tuulevaene, samal ajal on aga olnud väga palju päikselisi päevi. Saaremaal võikski olla optimaalne lahendus 10-kilovatine tuulegeneraator ja sama võimas päikesepatarei, mis siis teineteist täiendaksid.”

Samal põhjusel ei soovita Mati tuulegeneraatorit ka katusele või majale liiga lähedale panna – maja ümber tekivad keerised ja tuulegeneraatori jaoks jääb tuult väheks. Aga kes elab kusagil mere ääres, peaks igal juhul tuule kasutusele võtma, sest seal on ressurssi alati. Ning tingimata liituma elektrivõrguga, mitte jääma autonoomse süsteemi juurde, sest sel juhul ei pea kunagi kartma, et tuulegeneraator on äkki liiga suur – ülejäägi saab ju alati võrku müüa.

Väiketuulik hakkab ära tasuma siis, kui aasta keskmine tuule kiirus on üle nelja meetri sekundis. Tuuliku asukoht tuleb hoolikalt valida, et see jääks kaugemale hoonete, üksikute suuremate puude ja metsamassiivide tekitatud turbulentsidest, mis võivad hakata tuuliku tööd häirima. Äkilised ja erisuunalised tuulepuhangud võivad tuulikut juhtiva automaatika niivõrd segadusse ajada, et see pöörab tiiviku telje hoopis tuulega risti ja peatab elektritootmise sootuks. Nagu ka tormi korral, mil tuulik purunemise vältimiseks peatatakse.

Praegu on Eestis paigaldatud vaid viis sellist väiketuulikut nagu Jurnal, neist kolm asub Saaremaal. Asjahuvilisi on veelgi, kuid paljude jaoks on tuuliku maksumus liiga suur.

Siiski julgustab Mati Tarvis ka teisi just väiketuulikute abil tuuleenergeetikasse panustama: “Tasuvusaeg 10 aastat tähendab seda, et igal aastal saad tagasi 10 protsenti investeeritud summast. Pole ju paha? Ja samas on see ka panustamine tulevikku. Nagu metsa istutamine – sina teed investeeringu, aga sinu lapsed saavad sellest kasu. Noored mehed, võtke kätte ja tehke ära!”

Eesti elektritööstuse liit esitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepanekud, millega soovib ühtlustada mikrotootjate elektrivõrguga liitumise tingimusi ning täpsustada seaduses mikrotootjate õigusi ja neile esitatavaid tehnilisi nõudeid.

Ettepanekud ministeeriumile hõlmavad mikrotootja mõiste põhistamist seadustes, elektrituruseaduse sätete täpsustamist taastuvenergia toetuste taotlemisel ja mikrotootja välistamist tuuleenergia aastase kogutootmise piirangute osast. Samuti esitati ettepanekud, et täpsustada mikrotootjatele võrgueeskirjas esitatavaid tehnilisi nõudeid, teatas liit

“Liitumistingimused mikrotootjale peavad olema selged, üheselt mõistetavad ja võimalikult sarnased kõikides võrguettevõtetes Eestis. Me ei tohi mikrotootjaid ühte patta panna suurte elektrijaamadega ja neile esitatavate tehniliste nõuetega, vaid peame tagama oma tarbeks elektritootjatele lihtsama liitumise ning andma võimaluse mikrotootmisega tegeleda ka elektri tavatarbijale,” märkis liidu juht Tõnis Vare pressiteates.

“Samas peame mikrotootjate tehniliste nõuete juures arvestama kogu elektrisüsteemi toimimist, et kõikidele tarbijatele oleks tagatud kvaliteetne elektrienergia,” lisas Vare.

Elektritööstuse liit tegi kõigile Eesti võrguettevõtetele ettepaneku ühtlustada mikrotootjate liitumisprotsessid ja neile esitatavad tehnilised tingimused. Vare sõnul peaks liituda saama võimalikult ühtmoodi olenemata elektrivõrgu asukohast ja omanikust ning liit teeb ettepaneku lähtuda mikrotootjale kehtestatud riiklikust standardist.

“Elektrivõrguga saab liita mikrotootmisseadmeid, mis vastavad Euroopa Liidus kehitvatele nõuetele ja millel on CE märgistus,” rääkis Vare. “Kõige lihtsam on kasutada võrguettevõtjate kontrollitud seadmete nimekirjas olevaid tooteid, mis ei tekita võrgus töötamisel häireid ning tagavad kvaliteetse elektrienergia ka teistele klientidele. Kokku on lepitud ka töökorraldus uute seadmete nimekirja lisamiseks.”

Elektritööstuse liidus jätkub mikrotootjate töögrupi tegevus. “Eesti elektritööstus peab arenema tasakaalustatult, tagatud peavad olema kõikide osapoolte huvid olenemata nende suurusest või tootmismahtudest ning selle saavutamine on Elektritööstuse liidu eesmärk,” selgitas Vare.

Eesti elektritööstuse liit on 2004. aastal loodud mittetulundusühing, mis ühendab Eesti elektrivaldkonna tööandjaid.

Väikeenergeetika edendamiseks asutas paarkümmend asjahuvilist aprilli keskel Eesti Taastuvenergia Klubi. Kokku tuldi Eesti Taastuvenergia Koja kutsel.

Klubi ühendab eraisikuid, kel on huvi taastuvenergiat kas oma tarbeks toota või siis lihtsalt selle kasutamisvõimalustega kursis olla ja arengule sõna sekka rääkida. Klubi kuulub taastuvenergia koja alla, ent on iseseisev mitteformaalne info- ja survegrupp. Klubi liikmeks olemine ei tähenda automaatselt koja liikmeks olemist.

Klubi peamised ülesanded on väikeenergeetikaalaste lahenduste propageerimine ja võitlus niisuguste majandamistingimuste eest, mis lubavad väiketootjatel võimalikult lihtsalt energeetikas osaleda.

“Väiketuulikute ja päikesepaneelide kasutusele võtmine tähendab hüppeliselt kasvavate kodukulude kontrolli alla saamist, elektriarvete kärpimist ja energia säästmist,” ütles taastuvenergia koja juhataja Rene Tammist.

Klubi seisab väiketootjate huvide kaitsel. Ja selle värsked liikmed kinnitavad, et neid eiratakse. Selgub, et oma võitluses ei ole nad üksi.

Näiteks on probleemi tõsidusest aru saanud rühm riigikogu saadikuid. Nad pöördusid sotsiaaldemokraadi, klubi ühe asutajaliikme Karel Rüütli eestvedamisel peamister Andrus Ansipi poole ettepanekuga leida raha väikeenergeetika toetamiseks. Pöördumisele kirjutas alla 31 riigikogu liiget. Nende hulgas on nii opositsiooni kui ka koalitsiooni liikmeid, nii sotsiaaldemokraate kui ka demokraate, nii Reformierekonna, IRLi kui ka Keskerakonna fraktsiooni liikmeid. Sõnaga – kõigist riigikogus esindatud rühmitustest. Karel Rüütli tutvustas klubile kirja sisu.

Kirja koopia läkitati majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannusele, rahandusminister Jürgen Ligile ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seedrile.

Asutamiskoosolekul valiti klubi juhatus. Sellesse kuuluvad Andres Meesak (president), Jaan Uub, Tuuliki Kasonen ja Triinu Maandi.

Mis on mis

Riigikogulaste ja taastuvenergeetikute kiri peaministrile

Aastatel 2007–2013 kasutas Eesti taastuvenergeetikale vähem ELilt laekunud raha kui ükski teine ELi riik.

Ametnikud kinnitavad, et Eesti ei kavatse aastatel 2014–2020 suunata sentigi ELi raha väiketuulikute, päikesepaneelide jms soetamise ja töös hoidmise toetamisse.

Euroliidu viimati nimetatud perioodi üks prioriteete on puhas ja mitmekesine looduskeskkond ja loodusressursside tõhus kasutamine. Euroopa Komisjon on seadnud Eestile ülesandeks panna pool ELilt laekuvast rahast energeetika tõhustamisse, taastuvate energiaallikate kasutamisse, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamisse, innovatsiooni ja teadusesse.

Allikas: Eesti Taastuvenergia Koda